Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
Postitatud: 13 Jaan, 2021 17:30
Kuidas said 15aastastest Eesti koolipoistest halastamatud tapjad?
Heledad paneelmajad Õismäel, Meelespea bussipeatuse kandis on enamasti 16korruselised, nii et nende vahel asuv madal Maxima kaubanduskeskus tundub nagu kasti põhjas asuvat. Kaks tumedates riietes noormeest otsustavad 2019. aasta 4. aprilli öösel ümbruskonda uurida bussiootepaviljoni katuselt. Kolmas jääb alla ning asub sõprade turnimist telefoniga jäädvustama.
Seda näeb pealt paarkümmend meetrit eemal seisev keskealine prillidega mees. Ta on tulnud oma kodumaja ukse ette suitsu tegema. Mees kuuleb valju muusikat, mis tuleb bussipeatuses turnijate kaasaskantavast kõlarist. Huligaanide pummelung on selleks hetkeks kestnud juba tunde. Enne veedeti viina juues aega korteris, kust tuli lahkuda, kuna selle omanikku – ühe poisi ema – häiris lärm.
Prillidega mees otsustab minna korda majja lööma. Ta kõnetab tüüpe kurjal toonil. See paistab toimivat. Peagi on seltskond putka katuselt maha roninud. Oma tahtmise saanud suitsetaja pöörab ümber ja kavatseb lahkuda. Aga seljatagant kostab mingi heli. Üks noormeestest justkui ütleks miskit. Mees hakkab ümber pöörama. Paremalt poolt tabab teda rusikas näkku. „Nägin midagi silmanurgast ja laks käis ära,“ kirjeldab ta sündmust hiljem tunnistusi andes. Lööjaks on poiss, kelle ema lärmajad korterist välja viskas. Tema nimi on Rannel ja ta on 15aastane.
Rannel elab koos ema, väiksemate vendade ja õega. Pere on rahaliselt keerulises olukorras. Raskusi on olmekulude katmisega. Rannelil on kodus suur vastutus: poiss hoolitseb pere nooremate laste eest ja aitab ema igapäevastes toimetustes. Isa ei ela perega, poisile on veel tähtis vanaema. Ranneli ema möönab, et on üritanud pojale piire seada ja reegleid kehtestada, kuid poiss ei kuuletu. Poisi enda sõnul esitas ema talle tõepoolest nõudmisi, aga kui Rannel neid ignoreeris, siis mingil hetkel andis ema alla. Rannel ütleb, et saab emaga hästi läbi.Kood: Vali kõik
Rannel (sündinud 2003) Prokurör taotleb karistuseks: 8 aastat vangistust Kohus määrab karistuseks: 7 aastat ja 2 kuud vangistust
Rannel on vaikne, isegi introvertne noormees. Ta lõpetas Tallinna Järveotsa gümnaasiumis 9. klassi. Kool iseloomustab Rannelit positiivselt: klassijuhataja ütleb, et noormees on viisakas, suhtumine kaasõpilastesse ja õpetajatesse hea. Puudustena nimetab ta Ranneli soovi saada õppetöös kergelt tulemusi, põhjuseta puudumisi ning sellest tingitud lünklikke teadmisi.
Kohtuotsusesse kokku kirjutatud iseloomustuses öeldakse, et Rannel on kergesti mõjutatav ja kuna tal vanemlikku tuge ega järelevalvet pole, siis võib ta uuesti libiseda halvale teele. Ta on küll vanglas teinud otsuse loobuda mõnuainetest, kuid libastumise risk on noormehe depressiivsuse ja keerulise eluolu tõttu endiselt olemas, arvab kohtuekspert.
Rannelil on võrdlemisi selge tulevikunägemus sellest, mis eriala võiks ta tulevikus omandada – ta kavatseb saada elektrikuks.
Peksmine jätkub
Kohtus selgitab Rannel, et meesterahvas, keda ta näkku lõi, olevat olnud ähvardava hoiakuga, hoidis kätt põuetaskus. Aga meest lõi ta sellepärast, et talle meeldis olla ülbe, sest see oli lahe.
Mees kukub külili. Rannel ja tema kaaslased hakkavad teda valimatult keha pihta ja näkku käte ja jalgadega peksma. Mees proovib püsti tõusta, kuid teda tabavad jalalöögid nurjavad katse kiiresti. Muul moel kui käsi näo ees hoides tal end kaitsta ei õnnestu. „Aitab küll!“ hüüab viimaks üks peksuhoos tegelastest. „Karistussalk“ suundub Väike-Õismäe Maxima juurde ja jätkab alkoholi joomisega.
Peksa saanud mees jääb prille otsima. Ei leia neid. Küll aga silmab politseibussi ja annab juhtunust politseinikele teada. Üheskoos siirdutakse peksjaid otsima. Peagi on tüübid käes. Kaks neist on täis nagu tarakanid. Bussipeatuse sündmusi jäävad meenutama üksnes peksa saanud mehe vigastused, kadunuks jäänud prillid ja paviljoni klaasseina ehtiv jalajälg. Selle jätab endast maha teine poiss, kes lisaks jõudis ka paviljoni seina lõhkuda. Peksa saanud mees kirjeldab teda kui kolmikust kõige ülbemat. Tema nimi on Karl ning ta on 15aastane.
Ei jõudnud ka jalgpallitrenni
Karl elab koos emaga, aga viibib sageli vanatädi juures. Majanduslik olukord peres on hea. Aga tema ema tarvitab alkoholi, seepärast ei meeldi talle kodus ööbida. Karli ema selles probleemi ei näe, küll aga tunnistas, et ei saa poja kasvatamisega hakkama. Karl ei aktsepteeri ema korraldusi. 2017. aastast alanud vestlused politseiga ei ole aidanud.Kood: Vali kõik
Karl (sündinud 2003) Prokurör taotleb karistuseks: 8 aastat ja 4 kuud vangistust Kohus määrab karistuseks: 7 aastat ja 4 kuud vangistust
Karlil on põhiharidus, ta lõpetas 9. klassi sealsamas Tallinna Järveotsa gümnaasiumis. Kuni 8. klassini olid hinded neljad-viied, üksnes käitumishinne oli kolm. Siis aga muutus koolis käimine juhuslikuks. Kool iseloomustab Karli negatiivselt, klassijuhataja märgib, et Karlil puudus motivatsioon koolis käia, puudus ka oskus õppida ja viisakalt käituda. Tunnistusel olid puudulikud hinded, õpetaja ütleb, et see oli tingitud tööharjumuste ja vastutustunde puudumisest. Põhjuseta puudumisi oli nii palju, et nendega tegeles lastekaitsetöötaja. Kaasõpilastesse ja õpetajatesse suhtus Karl üleolevalt, segas tunde, püüdis läbi ajada spikerdades. E-koolis on Karlil arvukalt märkusi.
Poiss pendeldab kahe kodu vahet. Vanatädi nõuab aga distsipliini, on ehk isegi liiga kontrolliv. Poiss ütleb, et hindab seda. Lastekaitseametnik sõnab, et Karl on suitsetanud, alkoholi ja kanepit tarvitanud. Kohtupingis ütleb noormees, et on kaine peaga hoopis teine inimene. Et enamasti ta kaklebki alkoholi mõjul: talle tundub, et muudmoodi olukorda lahendada pole võimalik ning siis lähevadki rusikad käiku. Kõige suurema vajakajäämisena nimetab Karli puudulikku suhet emaga. Kui ema oleks selline, nagu lapsevanem olema peab, ei oleks Karli tee kulgenud selliseks, arvab kohus.
Seevastu jalgpallis sai noormees väga hästi hakkama. 2018. aasta suvel tekkis tal linna peal palju tuttavaid ning seetõttu ta talvel jalgpallitrenni enam ei jõudnud. Oma tulevikuplaanide kohta ütles Karl, et tahab kindlasti gümnaasiumi ära lõpetada. Ta arutleb, et jalgpalliga ta enam ilmselt läbi ei löö, tahaks ehitusel töötada.
Peksmine kesklinnas
Karli jaoks on bussipeatuse juhtum vaid üks episood rusika- ja jalahoopide jagamist täis aastas. 2019. aasta augusti alguses karjub ta Estonia teatri lähedal bussipeatuses kahe lapse peale. Seda jälgib eemalt üks tema kunagine klassikaaslane. Karl märkab teda, hüüab ohoo, jätab lapsed rahule ja tuleb tuttavaga juttu ajama. Ta pakub midagi müüa ja kui see pole huvitatud, siis lubab peksa anda.
Nii lähebki. Peagi on Karli käes kunagise koolikaaslase müts. Seejärel peksab teda juba jalgadesse. Ühel hetkel lööb rusikaga näkku. Korduvalt. Sellele järgneb pealöök näkku, teine lööb vastu.
Tapmine kümme päeva hiljem
Asotsiaalse eluviisiga Raivo veedab oma päevi Õismäe tee 46 asuva Maxima poe ees. Ta istub seal, joob, vahel puhub kellegagi juttu. Teinekord räägib ka alaealistega, kes teda narrivad. Ka Karl ja Rannel teavad teda. Soojemate ilmadega elab Raivo Maxima lähedal kortermaja rõdu all. Tal on seal vineerist küljealune. Oma kotte ja muud varandust hoiab põõsas. 19. augusti õhtul on Maxima videosalvestiselt näha, et Raivo lahkub Maxima kaupluse juurest kell 22:04. Umbes kolme tunni pärast on eluheidik surnud. Õigemini – elajalikult tapetud.
Rannel ja Karl saabuvad sel ööl Õismäele viimase number 42 bussiga. Päeval ostis Karl Maximast pooleliitrise viinapudeli. Seda tühjendati poe lähedal asuva kooli ees. Seejärel käidi kesklinnas, tarvitati veel alkoholi. Osteti järgmine pooleliitrine viin. Turvakaamerad näitavad, et sammud seatakse Raivo juurde. Selleks hetkeks on poiste seisund selline, et iseloomustuseks kasutatakse hilisemates tunnistustes sõna „kapsas“. Karl ütleb rõdu all elavale mehele vene keeles, et tõmmaku ta „nahhui“. Mees lubabki ära minna.
Seejärel jalutavad poisid veidi ringi, satuvad Õismäe Vene Lütseumi kaamerate vaatevälja. Siis aga minnakse tagasi Raivot vaatama. Kodutu mees on ikka samal kohal, kuid istukile tõusnud. Rannel ja Karl hakkavad teda jalgadega näkku lööma. Raivo üksnes pomiseb löökide ajal midagi vene keeles. Rannel sikutab mehe rõdu alt välja. Järgneb valimatu ja peatumatu peks. Alguses pekstav veel ropendab, lõpuks üksnes koriseb. Ühel hetkel astuvad poisid jalgadega Raivo labakätele. Karl proovib mehe kubemekarvu põletada. Asi kulmineerub selili lebava Raivo keha peal jalgupidi hüppamisega ja liikumatu mehe verise näo telefoni taskulambi abil vaatamisega. Hiljem sõnavad poisid, et Raivot rünnata neil plaanis polnudki. Mindud oli üksnes „nalja“ tegema.
Seejärel seavad teismelised oma sammud paar maja edasi, kus tegutseb korteriäri – sealt saab pärast kella kümmet alkoholi osta. Müüakse ka alaealistele. Poisid jäävad „poodi“ kaheks tunniks.
Taskud joogikraami täis, siirdutakse uuesti Raivo laiba juurde. Kaameratest on näha, et nad kulutavad seal kolm minutit. Liigutakse jalgpalliväljaku ääres asuva tiigi juurde, tarvitatakse alkoholi. Karl käib vahepeal ka sigarette ostmas. Tiigi ääres veedetakse aega kuni päikesetõusuni. Enne magama minemist käiakse veel kord Raivo laiba juures. Rannel meenutab hilisemates tunnistustes, et ta roomas laibani ja lõi seda kätega. Ähmaselt meenub, et poisid vist ka hüppasid surnukeha otsas. Õues oli juba valge.
Korralikum elu vanglas
Häirekeskus saab kell 7.17 kõne, helistaja teatab, et tema maja juures lamab verise näoga meesterahvas, kelle silmi nokivad linnud.
Poisid vahistatakse neli päeva pärast võigast tapatööd ja jäävad augustist vahi alla. Veebruaris 2020 lubati nad elektroonilise jalavõruga koju. Karl ei püsi seaduskuulekana kaua. Juulis vahistatakse ta uuesti, kuna rikkus elektroonilise valve tingimusi. Rannel käitub korralikult.
Kuna poisid on alla 18aastased, ei saa neile määrata vangistust üle kümne aasta. Prokurör Kelly Kruusimägi taotleb Karlile 8 aastat ja 4 kuud vangistust. Rannel peaks tema hinnangul kandma vanglakaristust 8 aastat. Seda mõrva – piinaval või julmal viisil tapmise eest. Detsembris 2020 mõistab Harju maakohus poisid süüdi mitte mõrvas, vaid tapmises. Karl saab 7 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse, Rannel 7 aastat ja 2 kuud. Kohtunik Janika Kallin nendib, et prokuröri süüdistusest ei selgu, mis oli kannatanu jaoks piinav.
Poiste kaitsjad Leelo Viil ja Kadi Sitska peavad karistust liiga karmiks ja on selle ringkonnakohtus vaidlustanud. Rannelil, kes jalavõru kandes on seni suutnud pahandustest hoiduda, enne kohtuotsuse jõustumist karistust kandma minna ei tule. Ta on vabaduses, kuid kooli – näiteks ihaldatud elektriku erialale – edasi õppima läinud ei ole.
Karli ema on hakanud oma probleemiga tegelema, samuti on neile määratud pereteraapia. Karl pole rumal, tema vana kool arvab, et halvad hinded ei peegeldanud tema tegelikke võimeid. Vanglakoolis saab poiss häid hindeid, põhiliselt on tal neljad-viied, vaid üks kolm. Piisava õpimotivatsiooni korral on noormehel ilmselt võimalik lõpetada gümnaasium heade ja väga heade hinnetega.