Riigipiiri häda ja valu

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Niipalju kui mina netis sorides aru sain, on/oli PPA motiiv selles, et ei oleks vajalik muuda tänast, suhteliselt minimalistlikku PV mehitatust piiril. See omakorda tingib ka lahenduse kalliduse - alates nuti-tuti vidinatest kuni massiivse tee-ehituseni välja. Alternatiivid on teineteise suhtes pöördvõrdelised - odavamad lahendused tähendavad rohkem inimjõudu ja vastupidi.

Sama loogika käib ka sensorite kohta. Kui jätta soojuskaamerad panemata, siis on piiri valve üksnes päevane. Kui panna odavamad kaamerad ja suuremate vahemaadega, näed sealt, et üle piiri trügib mingi soe kogu, aga tegemaks kindlaks, kas tegu on karu või inimesega, peab keegi minema füüsiliselt ligemale (mis eeldab inimesi, ligipääsu jne). Kui ehitada piiriribale pääsuks vähem teid soopadrikusse, tuleb kummikutes rohkem sumbata. Kindlasti on üks odav variant ka panna paljas aed, küll "sõjaväestatud piirivalve" siis tuleb. Tulemus võib olla analoogne tänase võsaga, kus patrull avastab aeda lõigatud augu ja kirsade jäljed 12 tundi hiljem, kus on vähe lootust fikseerida, kes see oli, rääkimata tabamisest.

Vastandus, et mida kõike KV selle rahaga saab, on selline kahe otsaga asi. Piiri pidamine muutub tõenäoliselt kriitiliseks ajavahemikus, kui KV pole mobiliseeritud ja mobiliseerimisega võivad kaasneda eskaleerumise ohud (meie idanaaber on meister selliseid kahvleid korraldama).

Vanglate valves on neid alternatiive proovitud - ja elu katsed on läbinud ikkagi suhteliselt "nuti", kuid vähese personalivajadusega mudel. Vanade, NSVL aegsete laagrite valvamisel, kus oli väga vähe tehnikat, lahendati see probleem relvastatud valvurite suure hulgaga. Kui Rummu satute, siis vaadake - valvetorne ehk võskasid on kogu aed täis ja igaühe mehitamiseks on vaja 3-4 inimest palgal pidada, riidesse panna, õpetada ja relvastada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Gideonic »

strateegiline sõdur kirjutas:Isiklik kommentaar: Avalikkuses on väljakäidud number riigipiiri maksumuse kohta 320 miljonit, seda koos hoolduskuludega. Mida ei ole välja toodud on arvutused, et mida saaks 50, 100, 150 või 200 miljoni eest. Minu hinnangul kõige odavama variandi maksumus 130 km maismaapiiri puhul oleks 2661 eurot ja 18 senti. Tõmbame heinapallinööri piki piiri maha. Kui see ei sobi, siis tuleb juba hakata raha juurde panema. Nii et sobiv hind jääks 2600 euro ja 320 miljoni vahele. Valiku koht. Tehes kulutuse x saame tulemuse y ja tehes kulutuse x+n saame tulemuse y+n. Klassikaline kulude optimeerimise ülesanne saamaks väikseima raha eest parimat tulemust.
Võimalik, et arvutused on kuskil olemas, kuid kommunikatsioon on olnud ebapiisav. Mida mina ootaks olekski avalikkuse valgustamine teemal, et 100 miljoni eest saate sellise asja ja 200 miljoni eest saate teistsuguse asja. Hetkevalik on kas kõik või mitte midagi. Tegelikkuses on 0 euro ja 320 miljoni euro vahel vähemalt 320 miljonit vaheastet ja erinevate kombinatsioonide arv tulemuse suhtes peaaegu lõpmatult suur.
See on vist põhiline asi jah, mis inimestel hambus. Antud kujul on ju selle projekti rajamine vaat et kallim kui neljarealise Tallinn-Tartu maantee ehitamine tühjale soo-trassile. Minujaoks oleks küsimus ka hoolduskuludes. Kui hangitakse sinna suures koguses nutitehnikat, siis on seda vaja seda ka aja jooksul uuendada. Mõeldes kasvõi palju meie laevade sonarite jms moderniseerimine maksnud on, siis arvatavasti tuleks väga suured summad välja käia ka nii 5.a. pärast ja tulevikus (sest eriti mõttetu oleks seda ju aeguma või seisma jätta pealse sellist investeeringut, ilma uuendamata kasvavad jälle kindlasti hoolduskulud stratosfääri).

Ka see võiks kuluarvestuses olla välja toodud.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Walter2 »

strateegiline sõdur kirjutas:...
Tänud selgitamast! Seega on teoreetiliselt õhus ka võimalus et Venemaa võimalikul demokratiseerumisel, suhete normaliseerumisel ning hõivatud alade tagasisaamisel tulevikus seisab ees reaalsus ka teine (tegelik) riigipiir välja ehitada meeletult suurte summade eest?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Üks inimene soovitas hea termini-reaktiivpiirivalve. See tähendab piiri valvamist, kus rikkuja enamasti suudab piirijoone edukalt ületada ja osavamad neist ka kaduda nii, et ei leitagi. Nii öelda hiljem rapsimine - ehk reaktiivne tegevus.

Kui me tahame reageerida siis, kui ületamise katse toimub ja jõuda 15 minutiga kohale (kui jäljed on veel "soojad"), siis on piiri pidev reaalajaline jälgimine sensoritega möödapääsmatu. Pluss motoriseeritud ligipääs vastutusalale. Seejuures paremad sensorid lubavad jälgida vähematel inimestel suuremat ala. Miks? Sealt tuleb rohkem infot ja pole vaja tühja joosta ja paremad sensorid sõltuvad vähem ilmast, sademetest, metsatulekahju suitsust jne.

Kui Helme idee on piirduda aiaga, kus siin tänane koosseis jalgsi edasi patrullib, siis see olukord on vaid juuksekarva võrra parem tänasest, sest üks vaatluseta võrkaed läbi lõigata on paari minuti küsimus. Ilma võrkaiata ületaks rikkuja sama koha paari sekundiga. Seega viivitus, mida me aiaga loome, on 2 minutit. Võrreldes patrullimise tempoga, ei suurenda see vahelejäämist kuigivõrd.

Seepärast kahtlustan, et suure käraga "sõjaväestatud piirivalve" lubajad plaanivad tegelikult status quo või status quo ligidase olukorra jätkamist - ja need paar rühmasuurust lendsalka ka palju olukorda ei päästa, sest kiiret ligipääsu lubavaid koptereid neil ikkagi võtta pole. Täiendav PV kaaderkoosseis (või kasvõi ajateenijate seltskond) aga tähendab samuti lisaraha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Kui me tahame reageerida siis, kui ületamise katse toimub ja jõuda 15 minutiga kohale (kui jäljed on veel "soojad")
Mina näiteks ei taha.
Kapten Trumm kirjutas:Seepärast kahtlustan, et suure käraga "sõjaväestatud piirivalve" lubajad plaanivad tegelikult status quo või status quo ligidase olukorra jätkamist - ja need paar rühmasuurust lendsalka ka palju olukorda ei päästa, sest kiiret ligipääsu lubavaid koptereid neil ikkagi võtta pole. Täiendav PV kaaderkoosseis (või kasvõi ajateenijate seltskond) aga tähendab samuti lisaraha.
Ülimalt tõenäoliselt on sul õigus.
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas mutionu »

Gideonic kirjutas: See on vist põhiline asi jah, mis inimestel hambus. Antud kujul on ju selle projekti rajamine vaat et kallim kui neljarealise Tallinn-Tartu maantee ehitamine tühjale soo-trassile. Minujaoks oleks küsimus ka hoolduskuludes. Kui hangitakse sinna suures koguses nutitehnikat, siis on seda vaja seda ka aja jooksul uuendada. Mõeldes kasvõi palju meie laevade sonarite jms moderniseerimine maksnud on, siis arvatavasti tuleks väga suured summad välja käia ka nii 5.a. pärast ja tulevikus (sest eriti mõttetu oleks seda ju aeguma või seisma jätta pealse sellist investeeringut, ilma uuendamata kasvavad jälle kindlasti hoolduskulud stratosfääri).

Ka see võiks kuluarvestuses olla välja toodud.
"2018. aasta teisel poolel valminud hinnangu kohaselt maksab piiri väljaehitamine ca 250 miljonit eurot ja loodud taristu ülalpidamiseks kulub kuni 2026. aastani ca 70 miljonit eurot, mis lisandub praegusele piiri valvamise maksumusele."
https://www.riigikontroll.ee/tabid/168/ ... fault.aspx
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Gideonic »

mutionu kirjutas: "2018. aasta teisel poolel valminud hinnangu kohaselt maksab piiri väljaehitamine ca 250 miljonit eurot ja loodud taristu ülalpidamiseks kulub kuni 2026. aastani ca 70 miljonit eurot, mis lisandub praegusele piiri valvamise maksumusele."
https://www.riigikontroll.ee/tabid/168/ ... fault.aspx
Tänud, aga mu küsimus oligi rohkem suunatud sellele, mis on plaanis peale seda viiendat aastat.Et kas läheb sarnase kuluga edasi, või in siis vaja seda nutitehinkat hakati a juba välja vahetama (sedt tootja ei taha parandada vanu mudeleid, jne)
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Walter2 kirjutas:
strateegiline sõdur kirjutas:...
Tänud selgitamast! Seega on teoreetiliselt õhus ka võimalus et Venemaa võimalikul demokratiseerumisel, suhete normaliseerumisel ning hõivatud alade tagasisaamisel tulevikus seisab ees reaalsus ka teine (tegelik) riigipiir välja ehitada meeletult suurte summade eest?
Jah, teoreetiliselt selline võimalus on.

Jättes korraks emotsionaalsed aspektid ja isikliku kasu argumendid - ikkagi tükike maad isatalu näol tagasi saada, - kõrvale, pole ma sugugi kindel, kas Petseri ja Jaanilinna tagasisaamine oleks üldse hea mõte. Lagunenud taristu, perspektiivitu ääremaa, vaesunud ja vananev elanikkond, kehv sotsiaalsüsteem jne. Natuke nagu Krimmiga, alguses on rõõm suur, kuid siis hakka raha sisse kütma. Meil endalgi muresid küll. Vabandust teemavälise uitmõtte pärast.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tartu rahu järgsed maad tagasi saada on umbes sama tõenäoline kui meteoriidiga pähe saada.
Selleks tuleb nad jõuga tagasi võtta ja loota, et Moskva sulle mittekontaktset sõda tuumarelvaga ei paku omaks peetavale territooriumile tungimise eest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas mutionu »

Gideonic kirjutas:
mutionu kirjutas: "2018. aasta teisel poolel valminud hinnangu kohaselt maksab piiri väljaehitamine ca 250 miljonit eurot ja loodud taristu ülalpidamiseks kulub kuni 2026. aastani ca 70 miljonit eurot, mis lisandub praegusele piiri valvamise maksumusele."
https://www.riigikontroll.ee/tabid/168/ ... fault.aspx
Tänud, aga mu küsimus oligi rohkem suunatud sellele, mis on plaanis peale seda viiendat aastat.Et kas läheb sarnase kuluga edasi, või in siis vaja seda nutitehinkat hakati a juba välja vahetama (sedt tootja ei taha parandada vanu mudeleid, jne)
Piiri rajamisega pole üldse kursis kuid jooksevad kulud võiks umbes samasuureks jääda. Selle sisse mahub, minu arvates, ka riistvara vahetamine selle füüsilise kulumise korral. Seda, et keegi hakkaks seal moraalse vananemise kohta jahuma, ma hästi ei usu ... samas, mine tea, võimalik, et kellelgi on vaja oma olemasolu tõestada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Piiri valvamise jooksvad kulud kasvavad seetõttu, et me ju tahame paremat kvaliteeti, et 5-st rikkujast nabitaks ikka 4 kinni, mitte 2.
Kõige odavam ilmselt olekski lasta sel värgil võssa kasvada ja soostuda - seda raskem on rikkujal liikuda.

Eelkõige kasvavad ju kulud olukorrateadlikkuse/reaktsioonikiiruse parandamisega. Et me avastame vene poolelt piirribale tulijad õigel ajal ja suudame kiiresti piirivalvetoimkonnaga sündmuskohale jõuda. Mitte ei avasta rikkujate jälgi juhuslikult ja 12 tundi hiljem.

Suhteliselt odav võimalus ongi ehitada aed ja käia vanaviisi seal patrullimas, see viivitab piiririkkujat tervelt 2 minutit. Samas 5-st 2 tabada (seejuures ei ole nende hulgas eriti sõjaväelise koolitusega rikkujaid) on minu silmis vilets tulemus. Ainult aia ja piiririba tegemine seda 5-st 2 suhet ei paranda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas:Tartu rahu järgsed maad tagasi saada on umbes sama tõenäoline kui meteoriidiga pähe saada.
Selleks tuleb nad jõuga tagasi võtta ja loota, et Moskva sulle mittekontaktset sõda tuumarelvaga ei paku omaks peetavale territooriumile tungimise eest.
Vaatame kuidas japsidel Kuriilidega läheb - ehk tuleb pretsedent. :) Ilmselgelt ei hakata neid sõjaliselt ära võtma.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kuigi ma ise sõjaväestatud piirivalve taastamist otseselt just ei toeta, kirjutan sellele Leo KUNNASe artiklile kahe käega alla, sest:
-- selline üüberhinnaga üüberpiir on alati olnud "analooge mitteomav" lollus kuubis
-- sellise üüberhinnaga üüberpiiri sõjaline väärtus on null tervet tra kümnendikku
-- selline üüberhinnaga sõjaliselt kasutu üüberpiir rajataks vahetult esmase sõjalise enesekaitsevõime ning riigi sisekaitsealase (kiir)reageerimisvõime arvelt
-- ohtrate autoteede rajamine kagupiiri sohu teeniks vaid eeldatud agressori puhtsõjalisi huve
Leo Kunnas: piir vajab sõjaväge, mitte sohu rajatud topelttarasid ja autoteid

On ilmselge rumalus jätta piiri ehitades arvestamata maastiku iseärasused ja eirata inimjõudu.

LEO KUNNAS

Kuidas Eesti idapiiri kõige tõhusamalt valvata ja kaitsta? Mõistlik oleks kõigepealt vaadata, kuidas lähinaabrid sellega hakkama saavad.
Leedu on taastanud vahepeal kaotatud sõjaväestatud piirivalve. Soomel ja Lätil on see kogu aeg olemas olnud. Eesti on praegu naabruskonnas ainuke Euroopa Liidu riik, kel pole sõjaväestatud piirivalvet. Meie piirivalvuri põhiline teenistusrelv on praegu püstol.
Lätlased rajasid Läti-Vene piirile tagasihoidliku 22 miljoni euro eest umbes 90-kilomeetrise piiritara. Leedulased omakorda ehitasid Leedu-Venemaa piirile üle 40 kilomeetri jagu tara, mida kontrollitakse kaamerasüsteemiga. Mõlemal juhul on tegu lihtsate ühekordsete tõketega, mille juures kulgevad teerajad jalgsi patrullimiseks.
Soomlased pole oma pikale maapiirile Venemaaga tõkketarasid rajanud ega kavatse seda teha ka tulevikus. Nad ei näe sel mõtet. Tõsi, Soome-Vene piiril on säilinud nõukaaegsed tõkkerajatised, mis täitsid omal ajal tänapäeva piirivalvamise loogikale vastupidist eesmärki – hoida Nõukogude Liidu kodanikud seespool tara –, aga see pole Soome-poolse piiritara puudumise peamine põhjus.

Toimib vaid rahuajal
Põhjus on hoopiski selles, et Soome piirivalve käsitab oma funktsioone ühtse tervikuna, millesse kuuluvad nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaaja ülesanded. Soomlased mõistavad, et kuitahes headest tõkke- ja seirerajatistest – ka mitmekordsest tarast koos juurdekuuluva autotee, liikumisandurite, kaamerasüsteemide ja droonidega – on kasu ainult rahuajal tavaolukorras. Kriisi või sõda polegi vaja – piisab, kui Vene võimud tühistavad või lõdvendavad oluliselt piirirežiimi, ja massiline ebaseaduslik piiriületamine osutubki võimalikuks. Seda võtet on Vene pool katsetanud nii Norra kui ka Soome piiril.
Tavaolukorrast erinevas situatsioonis lähevad käiku Soome piirivalve sõjaaja üksused. Neisse kuuluvad nii elukutselised piirivalvurid kui ka reservväelased. Põhilised võitlusvahendid ei ole täpsuspüssid ega kuulipildujad (kuigi needki on olemas), vaid lõhkeaine ja miinid. Maantee- ja raudteesildade õhkimine ning teede mineerimine on esmased ülesanded, mis tuleb iga hinna eest täita. Kust mujalt võiks tulla kaitseväele vajalik ajavõit? Piirirežiimi tugevdada või piiri sulgeda on Soome piirivalvel eelnevaga võrreldes suhteliselt ohutu ja lihtne.
Kuni eelmise kümnendi keskpaigani oli Soome piirivalve meile suureks eeskujuks. Pärast seda toimus 180-kraadine pööre, mille tagajärjel kaks piirivalve põhifunktsiooni – piiri valvamine ja kaitsmine kriisi- ja sõjaajal – jäeti kõrvale. Kas selle võrra tugevnes siis rahuaja piirivalve? Vastupidi. Personali hulk vähenes hüppeliselt. Kogu idapiirile jäeti alles vaid viis kordonit: kaks Narva jõele, üks Peipsi äärde ja kaks kagupiirile. See pööre oli viga, mis tuleb parandada.

Tagasi algusesse
Mida siis teha? Jalgratast pole vaja leiutada – tuleb Soome eeskuju juurde tagasi pöörduda. Ka siseministeerium võiks kriisi- ja sõjaaja vajaduste kirjeldamiseks võtta kasutusele mõiste „sõjaaja üksused”.
Kõige kiiremini, lihtsamini ja odavamalt saaks siseministeeriumi valitsemisalas kriisi- ja sõjaaja üksusi moodustada õppekogunemiste teel kaitseväe täiendusreservi arvel. Kuna sõjaaja kaitseväe praegune suurus on kõigest 26 000 inimest ja aastas kutsutakse ajateenistusse umbes 3200 kutsealust (seda arvu on kavas suurendada 4000 ajateenijani aastas), on selge, et suur osa reservväelaste potentsiaali jääb rakendamata. Ajateenistuse suurendamine võimaldab kaitse- ja siseministeeriumi koostöös ette valmistada reservüksusi ka siseministeeriumi tarbeks. Kaitsevägi annaks põhiettevalmistuse ning politsei- ja piirivalveamet õpetaks neile vajalikke spetsiifilisi oskusi.
Paraku sellest üksi ei piisa. Kuna politseinike ja piirivalvurite arv on järjekindlalt vähenenud, tuleks tõsta nende palka. Idapiiril tuleks taastada ka vahepeal kaotatud piirivalvekordonid ja suurendada kutseliste piirivalvurite hulka. Kust selleks raha võtta?

Kiiresti suurenenud kulud
5. septembril 2014, kui FSB kapo ametniku Eston Kohveri kinni võttis, oli piiririba võssa kasvanud ja märgistamata. Vahejuhtumile järgnenud ühiskondlik kriitika ajendas Läti piirist kuni Pihkva järveni ulatuva kagupiiri (kokku 135,6 km) valve- ja seirerajatiste projekti. Nagu ka eile riigikontrolli raportist võisime lugeda, on selle hinnanguline maksumus järjest suurenenud – 2015. aasta umbes 80 miljonilt eurolt 320 miljonini. Valmimistähtaega on samuti korduvalt edasi lükatud – 2019. aastast 2026. aastani.
Mis siis viltu läks? Kui maastikku vaadata, ei ole kagupiir ühtne tervik. Looduslike tingimuste poolest võib seal eristada kolme tüüpi lõike: kõva liiva- ja mineraalpinnast (kokku 34,7 km), jõgesid ja ojasid (48,9 km) ning soist pinnast (52 km). Ka seniste piiririkkumiste statistika põhjal võib kagupiiri jagada erineva riskiastmega lõikudeks.
Loogiliselt mõeldes peaksid valve- ja seirelahendused olenema maastikutingimustest. Jõed ja ojad toimivad looduslike tõketena. Soo on ühtviisi raskesti läbitav nii piirivalvepatrullile kui ka piiririkkujatele. Taral on mõtet seal, kus kõva pinnas võimaldab piiri ületada. Autoteed võib vaja minna lõikudes, kus riskihinnangu järgi on oodata rohkesti ebaseaduslikke piiriületusi. Kuid milleks ehitada topelttara ja sellega paralleelne autotee soisele maastikule? Sel juhul tuleks ju soo täita pinnasega või kasutada laudkattega pontoone. Mis sääraste rajatiste ehitamine ja hilisem hooldus maksma läheb? Pole ime, et kuluprognoosid lakke hüppavad.
Kagupiiri valve- ja seirerajatiste projekt on jõudnud seisu, kus seos tehtava kulu ja prognoositava kasu vahel on ammu kadunud. Tehnilised rajatised ja seiresüsteemid toimivad kõigest kui abivahendid, mis aitavad piiri valvata. Ammugi ei kaitse need piiri. Piiritara mahasõitmiseks pole vaja tanki, piisab õhudessandi lahingumasinast. Küll võivad need tekitada illusiooni, et piir on kaitstud.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui me seame eesmärgiks, et me ikka saame kätte valdava enamuse ületajaid, siis kahjuks siin see sõjavägi ei aita.
Kui asendada rahuajal või ajal, kui mobilisatsioon on veel toimumata tehnika (mis võimaldab rikkujat õigeaegselt avastada) ja reaktsioonikiirus (mida annavad samad sohu rajatud teed) lihtsalt täiendava inimjõuga, siis tähendab see samamoodi piiri valvamise kulude hüppelist kasvu.

Ma ei ole seda küll uurinud, aga loodetavasti PPA nii lihtsa asjaga alt ei läinud, et tasemest "aed metsas" edasi soetatava tehnika amortisatsioon ja jooksev korrashoid on ikka odavam kui täiendava piirivalve inimjõu pidamine. Majanduses on rusikareegel, et üks keskmine töökoht maksab aastas 50 tuhat eurot.
500 täiendavat piirivalvurit tänases süsteemiks tähendaks 25 miljonit eurot lisa iga aasta.

See, et meil peaksid olema pidevalt uuendatavad reservid piirivalvureid, kes oskaks ka sõda pidada ja keda saab vajadusel juurde kutsuda, selle poolt hääletan ma aga kahe käega.

Kunnase tavaline arutluste viga on selles, et "reserv" oleks justkui tasuta käes (kuna nad on tsiviilis ja neile palka maksma ei pea). Tegelikult ei ole.
Ja see peaks ka üsna selge olema, et võsapiir, mis võib takistada salasigaretteide vedajaid, ei ole spetsnazi grupile eriline probleem. Et nende läbipääsu takistada, on nad vajalik juba enne piirriba avastada ja suhteliselt kiiresti saada oma üksus sündmuskohale.
Viimati muutis Kapten Trumm, 30 Mai, 2019 8:50, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kriku »

IMHO pole mingit mõtet keset sohu teid rajada. Tee peaks kulgema läbitaval maastikul võimalikult lähedal piirile. Kui piiririkkuja soos piiri ületab ja sinna istuma jääb - mis vahet seal on?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist