www.militaar.net

[colorПограничный договор между Россией и Эстонией был ратифицирован в 2014 году, тем самым как бы снимая все территориальные споры между странами. Однако националисты из EKRE не признают подписание договора и заявляют о территориальных претензиях к России. Кстати позицию EKRE поддерживают и другие партии в эстонском парламенте.

Infovahetus on praegu puudulik.

Lemet kirjutas:Tõsiseltvõetava ja efektiivse piirivalve ja -teenistuse olemasolu eeltingimuseks oleks üks ja üldine üle-euroopaline süsteem koos rahastusega, mitte praegune lapitekk...

On kohti, kuhu piirivalvuri jalg alati ei ulata. Suve hinnangul on Saatse ja Värska (mõlemad kuuluvad Saatse kordoni alla) kordonites valvatavast 82 km piirijoonest ligi neljandik raskesti ligipääsetav soine ala.

Egert Belitšev, PPA integreeritud piirihalduse büroo juht:

Kui varasematel aastatel puhastati maismaapiir võsast, tähistati see piiripostide ja hoiatusmärkidega ning ehitati välja katselõigud, leidmaks piiritaristu jaoks paremaid lahendusi, siis praegu käib hange, leidmaks pakkujat, kes alustaks Võrumaal 23,5 km pikkuse piirilõigu väljaehitamist. Kui hange kulgeb ladusalt, ilm lubab ning ehitaja saab kohe töid alustada, võib ehitus maastikul alata juba selle aasta lõpus. Samal ajal läheme töödega järjepidevalt edasi ning kui piiriehitus saab jätkuva rahastuse, valmistame töö käigus ette järgmised ehitushanked.

Eesti ja Venemaa vaheline maismaapiir on 135,6 kilomeetrit pikk, kus tööde mahtu ei kirjelda üksnes kilomeetrid, vaid ka keeruline maastik. Osaliselt rajame maismaapiirile patrullteega raja, aga kohati on ka soisemaid alasid, kuhu projekt näeb ette pontoonteede rajamist, nii et kogu piirilõiku saaks PPA kasutuses olevate maastikusõidukitega läbida. Kogu piiritaristu ehitamine hõlmab patrulltee ja ligipääsuteede rajamist, viivitusaia ja ulukitara, liivariba, elektrivarustatuse, andmeside, kanalisatsiooni väljaehitamist. Sobivate seiresüsteemide leidmiseks kuulutab PPA eraldi hanke välja ajal, mil piiritaristu saab välja ehitatud.

Idapiiri väljaehitamise ja arendustööde maksumus on praegu hinnanguliselt 190 miljonit eurot, selle eest tehakse arendustegevusi maismaapiiri kõrval ka Narva jõel ja Peipsi järvistul. See on siiski hinnanguline prognoos ning täpsem hind saab selguda pärast hangete korraldamist.

On nad spioonid või poliitilised põgenikud?

Kaitsevärvi riides külmrelvadega üle piiri tulnud vene mehed äratasid kangeid kahtlusi
17. mai 2019, 0:08

• Kaks vene meest palus poliitilist varjupaika
• Meeste päritolu tekitas tugevaid kahtlusi
• Varjupaiga saamise asjaolud on salastatudSeljas eraldusmärkideta laigulised militaarrõivad, enesekaitseks taktikalised noad, torkenaasklid ja pipragaas, otsivad kaks Venemaalt Eestisse imbunud meest piiriäärses Sirgova külas lähenevat mootorimürinat kuuldes võsastikus varju. Kui Eesti piirivalve nad leiab, meenutavad piiririkkujad pigem kurikuulsaid Krimmi «rohelisi mehikesi» kui tagakiusatud põgenikke, kellena nad end kohe esitlevad.

Mullu 23. augustil kell 15.37 registreerib Eesti piirivalve seiresüsteem Setomaa vallas piiririkkumise suunaga Venemaalt Eestisse. See ei ole iseenesest väga üllatav, sest idanaabri juures on alles kuu aega tagasi lõppenud jalgpalli MM, mille järellainetuses jõuab Eesti rohelisele piirile kümneid Euroopa poole teel olevaid õnneotsijaid.
Ent sel korral pole piiririkkujateks Aasiast või Aafrikast pärit illegaalid. Kaks vene meest on tulnud üle kontrolljoone kohas, kus lõppeb mullu kevadel valminud uus, topelttaraga piirilõik ja redutavad piiriposti nr 158 lähistel võsas. Siis käib aga kõik väga kähku.
Mootorimüra läheb valjemaks ja kui samas piirilõigus ATV-ga patrullinud piirivalvurid põgenikud võsast leiavad, on tandem jõudnud Eesti pinnal olla kõigest 7 minutit. Mehed tõstavad allaandmise märgiks käed üles ning paluvad Eestilt rahvusvahelist kaitset. Kell on saanud 15.44.

Aktivisti hirm vene vangla ees
Sel kombel Eestisse jõudnud Andrei Kovalevi (22) ja Denis Makartsevi (24) lugu on aga keerulisem kui esmapilgul paistab, sest politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei taha ega taha jääda uskuma, et mehed tõepoolest pagesid Eestisse Putini režiimi repressioonide eest. Vastupidi: meeste varustus, päritolu, kohati vastuolulised ütlused ja teekonna kirjeldused tekitavad kahtlusi, et Eestisse imbunud mehed võivad olla hoopis mingil muul missioonil.
Denis Makartsev tunnistab ülekuulamisel, et põgenes Venemaalt teda väidetavalt ähvardanud vangistuse eest. Doniäärses Rostovis elanud mees nimetab end aktivistiks, kes organiseeris koos kaaslastega kodulinnas meeleavaldust inimeste kaitseks, kelle vara sai 2017. aasta augustis lahvatanud suurpõlengus kannatada (tulekahjus sai kannatada 120 hoonet, enamik neist elumajad).
Võimud olid sel põhjusel läbi otsinud Makartsevi kodu ja teda mitu korda ülekuulamisele kutsunud, kuid alati seejärel vabastanud. Kuna tulevik näis tume, otsis Makartsev pikalt võimalust Venemaalt lahkumiseks ning Eesti valis esimeseks sihtriigiks põhjusel, et siin pidavat kõige lihtsamini varjupaiga saama.
Asjaolud viitavad sõjalisele taustale
Koos Andrei Kovaleviga valmistusid nad rohelise piiri ületamiseks enda sõnul pikalt ja põhjalikult. Piiri lähedusse jõudnuna tõmbasid nad selga eraldusmärkideta militaarriided, varustuseks neli nuga, kaks torkenaasklit, pipragaas ja katelok.
Kuigi nii riietus kui varustus pärinevad väidetavalt Vene jaekaubandusest, andis see PPA-le põhjust arvata, et meeste taust võib olla sõjaväeline ning seda mitte üksnes põhjusel, et mõlemad on läbinud väeteenistuse. Fakt on, et Makartsevi ja Kovalevi koduks olev Rostovi oblast külgneb Venemaa kontrollitavate Ukraina Luganski ja Donetski nn rahvavabariikidega. Märgiline on ka Kovalevi ihul olev tätoveering, mida Eestis seostatakse natsismi ja paremäärmuslusega, kuigi Kovalev ise peab seda vanaslaavi sümboliks.
Vene piirivalve lasi tulema
Kahtlusi meeste jutu tõsiseltvõetavuses tekitab lisaks fakt, et enne piiritsooni jõudmist peeti nad Kovalevi juhtu järgi Vene piirivalve poolt kinni, kuid vabastati pärast dokumentide kontrolli. Makartsev seevastu väidab, et mingit kohtumist vene ametivõimudega polnudki. Kumb siis valetab?
Juhul kui meeste dokumente kontrolliti, seab see PPA hinnangul kahtluse alla nende väidetava tagaotsimise Venemaal – tagaotsitavad vaevalt edasi oleks pääsenud. Kuid meeste pääsemine võis olla ka Vene piirivalve praak, sest, nagu kirjutab Kovalev oma seletuskirjas, nende andmeid andmebaasist üle ei kontrollitud.
Küsitavusi on veel. Enda jutu järgi viibisid põgenikud piirialal juba pikemat aega, kuid viivitasid mingil põhjusel ületulekuga, kuigi päästva Lääne piiritähised olid juba käeulatuses. Peale selle äratas kahtlust asjaolu, et kui nad juba üle piiri olid jõudnud, ei otsinud mehed Eesti võimudega ise kontakti, vaid, vastupidi, peitsid end piirivalvurite eest põõsastesse.
Oht Eesti julgeolekule
Jõudmaks selgusele, kas Makartsevi ja Kovalevi puhul on tegemist pühakute või kelmidega, et mitte öelda spioonidega, küsib PPA päev pärast meeste tabamist Tartu halduskohtult luba paigutada nad kuni kaheks kuuks oma kinnipidamiskeskusesse. Üheks ajendiks on hinnang, et mehed võivad vabadusse jäädes kujutada ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Selle loa kohus ka annab.
Makartsev ja Kovalev pole aga asjade sellise käiguga sugugi rahul. 14. septembril esitavad nad Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse, milles peavad endi kaheks kuuks kinnipidamist põhjendamatuks. Oma seisukoha kaitseks on meestel kaks väidet: esiteks on nende isikud tuvastatud ja teiseks ei kavatse nad Eestist põgeneda.
Samuti eitavad mõlemad mehed oma väidetavat sõjaväelist tausta, kinnitades, et paramilitaarne varustus ega päritolu rahvusvahelise konfliktikolde naabrusest ei anna põhjust teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi.
PPA-l puudub usaldus
Politsei- ja piirivalveamet jääb aga ringkonnakohtule esitatud vastuses oma varasemate seisukohtade juurde, et meeste tegelik eesmärk ei pruugi olla saada Eestilt rahvusvahelist kaitset ning vabastamise korral võivad nad põgeneda.
Ringkonnakohus jätab 27. septembril ja 9. oktoobril tehtud kohtumäärustega mõlemad mehed kinnipidamiskeskusse luku taha. «Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et senini ei ole isiku käitumine tekitanud piisavalt usaldust, et kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid,» seisab mõlema mehe kohta tehtud kohtumäärustes.
Tagasi Venemaale?
Asjade edasine käik võttis Makartsevi ja Kovalevi suhtes hoopis ebasoodsa suuna, kui nende suhtes algatati kriminaalasi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise pärast. Selle eest näeb karistusseadustik ette rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega, kuid see pole peamine. Süüdimõistmisele ja karistuse kandmisele järgneks nende väljasaatmine Venemaale.
26. novembril saadab Lõuna ringkonnaprokuratuur Võru kohtumajja Kovalevi ja Makartsevi kriminaalasja materjalid. Asi soovitakse lahendada kokkuleppemenetluses, sest piiririkkumise fakt on tõestatud ja küsimus on üksnes karistuse suuruses. Kriminaalasjast päästvat pagulase staatust pole paistmas.
Võru kohtumajas jääb kokkulepe aga kinnitamata, sest tänavu 21. veebruaril otsustab politsei- ja piirivalveamet vastupidiselt oma varasematele kõhklustele anda nii Makartsevile kui Kovalevile Eestis pagulase staatus ja elamisluba rahvusvahelise kaitse andmise seaduse järgi.
Asjaolud jäävad salastatuks
Prokuratuuril ei jää sellises olukorras üle muud, kui saata 15. märtsil kohtule kriminaaltoimiku tagastamise taotlus, sest kui meestele on antud rahvusvaheline kaitse, ei ole nende toime pandud piiriületus enam sugugi õigusvastane ja kohtupidamist ei tule.
Mis aga pani Makartsevisse ja Kovalevi esmalt nii umbusklikult suhtunud PPA-d meelt muutma? Milline oli see kriitiliselt oluline teave, mis laekus kolme kuu jooksul alates mullu novembrist tänavu veebruarini, mis hajutas varasemad kõhklused? See jääb avalikkuse eest varjule, sest PPAs läbi viidavad varjupaiga andmise menetlused on konfidentsiaalsed ning Makartsevi ja Kovalevi puhul erandit ei tehta.
***

nimetu kirjutas:Helme loodab idapiiri ehituselt kokku hoida:
https://www.err.ee/944788/martin-helme- ... le-tommata