Eino jah. Loogiline
Aga mida katsetajad siis nüüd edasi selle katsetulemusega pihta hakkavad?
Praegune seis on järgmine.
1.
Riigipiiri seaduse §6 lg1 sätestab endiselt, et piiririba on maismaal kuni 10 meetri laiune riigipiiriga paralleelselt kulgev maa-ala piirijoonest sisemaa poole.
Pärast testribade välja ehitamist on seda seadust muudetud kolmel korral, 31.05.2017; 06.06.2018; 16.01.2019, ent laius on jäänud endiseks ja kitsendusi pole lisatud.
[variandid mida selle seadusega peale peaks hakkama on: a) muuta piiririba laiust piisavalt laiaks või b) kehtestada piiriribale, kui kitsendust põhjustavale objektile, piisava laiusega kaitsevöönd, kus on määratletud puittaimede maksimaalsed lubatud kõrgused]
2. Katse- või testlõikudel lasti puittaimestikuga lõikudel 2017 (esimene testriba) ja 2018 (teine testriba) olemasoleva 10m laiuse piiririba servast piirnevatest kinnistutest "piiriribale juurde" mõõta 1 kuni 3m laiused täiendavad ribad (läbirääkimised maaomanikega + lepingute sõlmimised + kulutused geodeetilistele töödele). Peamiselt on need lisaribad 2m laiused. Sellega tekitati testlõikudes 10m laiuse piiriba asemele 11-13m laiused piiriribad. Suht arusaamatu, mis oli selle sügavam mõte. Kas taheti katsetada, et kas 25m puud võivad kukkuda 7,5m kauguselt tõkkeaiale? Kui jah, siis nüüd peaks järgmised kaks aastat katsetama järgmise +2m laiuse riba juurdemõõtmisega (läbirääkimised, lepingud, kulutused mõõdistustöödele ja järgmise 2m raadamisele). Et kas 25m kõrgused puud võivad kukkuda ka 10m kauguselt ikkagi tõkkeaiale.
Sealt edasi oleks veel võimalik minna järgmiste 2-3m laiuste lisaribadega paar aastat, kuniks katsetulemused hakkavad näitama, et ca 25m kõrgused puud enam kukkudes aiani ei ulatu. Või ulatuvad ainult peenemad ladvaosad.
[variandid mida oleks pidanud või peaks lähitulevikus kohe tegema: a) lõigata piirnevatest kinnistutest 1-3m laiste ribade asemel kohe vähemalt 10m laiused ribad ja need välja osta või sundvõõrandada või b) vaata eelmist "Riigipiiri seaduse" punkti]
3. Testlõigud on valdavalt välja ehitatud nii, et piirijoonest (s.t. EV piiritulpade vahelisest sirgjoonest) ca 5,5m kaugusele ja teisest servast eramaade metsadeni 5,5m kuni 7,5 (enamus osas 6,5m) on rajatud tõkkeaed. EV ja VF piiripostid/piiritulbad asetsevad teineteisest olenevalt kohast keskmiselt 4 kuni 8m. Nende vahele umbes keskele (tegelikult on meie postid paljudes kohtades nn tegelikust kontrolljoonest veidi kaugemal kui VF omad) jääb "tegelik piiri asukoht" ehk, et +4 kuni 5m meie kontrollitavat ala lisaks. VF poolt ei saa EV valitsus kohustada enda (VF) poolelt puid maha võtma. Seega juhul kui Eesti poolne piiririba serv oleks ka 20m tõkkeaiast, ei välistaks see võimalust, et puud kukuvad tõkkeaiale hoopis VF poolt. Ehk, et katsetamisteks on veel lisavariante küllaga. Näiteks selle tõkkeaia nihutamine iga paari aasta tagant VF poolelt 2-3m kaugemale, kuniks katsetulemused hakkavad näitama, et ka VF poolelt võimalikud kukkuvad puud enam aiani ei ulatu. Siin on, härrased, tööd ja tegevust väga paljudeks aastateks veel.
[variandid mida peaks tulevikus tegema: a) sõlmima piirileppe VF-ga kus on ära toodud ja kokku lepitud ka mõlema poole piiriribade hooldus mis tagab, et puud ka VF poolelt meie aiakesele ei kukuks (suht lootusetu üritus ja sellele oma tegevusi planeerida oleks lollus) või b) eraldama piiririba kõrghaljastusega alal vähemalt 40m laiusena ja ehitama selle tõkkeaia selle riba keskele, või max 2-3m nihutatuna VF poole.]
Halb uudis on see, et männid ja kuused võivad kasvada meil keskmiselt ka 30m kõrgusteks. Isegi 40 ja 40+
Seega tühja sahmimise asemel tuleks kohe minna seda teed (juhul kui jäädakse selle kalli tõkkeaia juurde koos muude mittepurunemiskindlate lisadega), et kas kirjutada seadustesse sisse riigipiiri kui kitsendust põhjustava objekti kitsenduse ulatus (nt 40 või 50m) ja sätestada ära mida ja kuidas selles piiranguvööndis teha tohib, või tekitada kohe kõrghaljastusega aladel piiririba laiuseks 40-50m (kas seadusesse 10m asemel 40 või 50m panna, või puuduv 30....40m laiune riba juurde osta) ja see puhtaks raadata. Viimane on erikallis lõbu, sest need laiad metsaribad tuleb omanike käest välja osta (või võõrandada) + edaspidi nii laia riba hooldusele hakkab kuluma korralik summa.
Kolmas võimalus on valida pädevam tõkkeaia ja taristu koridor, ning ehitada see tõkkeaed seal kus vaja mujale, piirijoonest kaugemale lageda(ma)tele aladele (tekitada piiritsoon ja aed nt. piiritsooni serva hoopis). Viimasega see häda, et kohalike jaoks tuleks välja mõelda tsooni pääsemise variandid ja lahendused ning kogu taristu võib tulla pikem kui mööda piiri ehitades. Ühesõnaga, kui kaarti vaadata, siis see ei ole hea variant kui see aed peab olema ilma suuremate katkestusteta üks pikk tervik. Kohati tuleb ikka väga kaugele piirist minna, et lagedamat maastikku leida ja sinna teiselepoole aeda jääksid terved külad.
Neljas võimalus on seda üüberaeda mitte ehitada (aeda üldse mitte ehitada), või kui ehitada, siis mingi odavam asi mille parandamine ja käigushoidmine oleksid vähemkulukamad. Kasvõi ainult "kaamerapostid" mis oleksid pommikindlad (puude peale kukkumine ei lõhuks ära) ja kõik data ning elektriliinid maa sisse.
Ja peamine - hoida edaspidi kogu kasvõi olemasolevat 10m laiust piiriba pidevalt puhtana ning tagada sinna ruumi vajadusel patrulli võimalikult kiire jõudmine.