www.militaar.net

https://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-klassika-4 36:20 võib vaadata moodsat tehnikat ja piiri mis enne politseiga ühinemist oli viimase peal hooldatud . Moodsast tehnikast niipalju, et see ei võta kedagi kinni, inimesi on vaja. Samas mäletan oma teenistusest PV-s, et see ei tundunud ka normaalne kui 2 piirivalvurit oli patrullis või dokumendikontrollis ja kuskil kabinetides tiksusid ülem, veebel, ülema asetäitja ja kurat teab kes veel.

Kapten Trumm kirjutas:

Talumiskohustus kui selline seadustati 2007. a. Enne seda toimus kõik põhimõttel, et mis seni on olnud olgu ka edaspidi. Ja vastastikel kokkulepetel.

Ei seadustatud. See seadustati juba 1993 asjaõigusseaduse rakendamise seadusega.

https://www.riigiteataja.ee/akt/28596
Palun näita ette see punkt, kus räägitakse midagi talumiskohustusest.

Põlatud Tallinna TV eilses OTSE KÜMNESSE-saates pakkus Martin HELME, et riigi poolt servituudi kehtestamine piiririba laiusele(-loe piiriäärsetele eramaadele) lõpetaks hoobilt müstiliste summade maksmise(loe: nende riigilt väljapressimise) piiriribaks tarviliku maa eest.. aga see olekski vist liiga lihtne meie tänasele püüdlikkandilisele asjaajamisele

Servituut on ka eelduslikult tasuline. Õigusliku instrumendi valik ei lahenda seda probleemi, et põhimõtteliselt ikka tuleks maaomanikele maksta, kui nende õigusi oma omandit vallata, kasutada või käsutada piiratakse.

Kriku kirjutas:Servituut on ka eelduslikult tasuline. Õigusliku instrumendi valik ei lahenda seda probleemi, et põhimõtteliselt ikka tuleks maaomanikele maksta, kui nende õigusi oma omandit vallata, kasutada või käsutada piiratakse.

Kindlasti jääb servituut tasuliseks - aga tegemist oleks siis ajatatud, mitte ühekordse suure kuluga. Pealegi, praegu, kui kellegi eramaa ulatub piirini välja, kas siis eraomanik tohib põhimõtteliselt jalutada sellest nii 1 cm kaugusele seeni, mustikaid noppima või puud langetama?
EDIT
ps Kui ikka tahetakse välja osta siis... tean küll et maadevahetus on korrumptsiooni järele lõhnav teguviis aga siiski eeldaks et selle asemel et osta välja midagi hirmkallilt, antakse jupikese piiriäärse soo asemel samaväärset sood kusagil mujal vastu.

Dr.Sci kirjutas:Pealegi, praegu, kui kellegi eramaa ulatub piirini välja, kas siis eraomanik tohib põhimõtteliselt jalutada sellest nii 1 cm kaugusele seeni, mustikaid noppima või puud langetama?

Senise RiPSi §6 lg. 4 järgi on 10 m piiririba alune maa riigi omand, nii et seda küsimust ei tohiks tekkida.

https://www.riigiteataja.ee/akt/116062017027?leiaKehtiv

Dr.Sci kirjutas:tean küll et maadevahetus on korrumptsiooni järele lõhnav teguviis aga siiski eeldaks et selle asemel et osta välja midagi hirmkallilt, antakse jupikese piiriäärse soo asemel samaväärset sood kusagil mujal vastu.

Minu arust on igasugune vahetus Saatanast. Kompensatsioonid peaks käima rahas, põhimõtteliselt. Kui raha ei ole, müüdagu siis see teine karumustikas maha vahetuseks pakkumise asemel.

Mina oma inseneri haridusega leian et see 10 m on piisavalt piisav korraliku piirirajatise tegemiseks. Mida siin veel välja vaja osta?

Probleem on pigem selles, et kui kontrolljoone ääres aetakse piiririba paljaks siis tekivad tuuletunnelid ja puud hakkavad murduma või ära vajuma. Ja kuhu neil siis vajuda on, kui uuele aiale. Keskmine puu on ca 15-20m kõrge. Nii on oht, et piirivalvurid saavad korraliku saepraktika. Autos või mõnes muus sõidukis peab pidevalt olema saag valmis ja kuna puu kukkudes lõhub aeda või seal olevat tehnikat siis on siin jah natuke liiga optimistlikult lähenetud.

ruger kirjutas:Keskmine puu on ca 15-20m kõrge.

Eks siit see 20 meetrise piiririba laiuse vajadus loogiliselt tulebki et puud aedu ei lõhuks. Või sundida maaomanikel oma kinnistu piiridel 10 m laiuselt lageraie teha - maad jäävad alles ja pole vaja seda võõrandamise janti? Kui vajalik tee või tehnorajatis lähebki üle kinnistu siis selle saaks ju servituudiga kehtestada? Tundub et riigil on ikka piiramatult pappi...

No kukkugu need mõned männid EV suurepärasele aiale, no mis krdi. props. see veel on?

Alternatiivina sada miljonit rohkem maksta piiritara eest on lauslollus, kui palju maksab tegelikult seal see mõne suurema
puu raadamine ja aeg-ajalt aia ''taastamine''? On ka piirivalvuritel midagi rutiini lõhkuvat teha, peale monitoride vahtimise.

Siin on üks huvitav küss veel, rohelised halavad, et Rail Baltic lõikab Maarjamaa pooleks ja suurte kabjaliste asurkond muutub soome naisterahvaste sarnaseks..
No kas selline suurepärane piiritara ei lõika Maarjamaad kõigest ära?

Seda tara ei taheta siiski kogupikkuses. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81002135

Eesti rajab Venemaaga piirile üle 2,5 meetri kõrguse tara, mille pikkus 108 kilomeetrit katab vähemalt kaks kolmandikku kahe riigi vahelisest maismaapiirist.

Küsimus on pigem selles kas see 108 kilomeetrit aeda peab olema kindlasti keevispaneelidest või saaks hakkama ka pea kümme korda odavama punutud võrgust aiaga?

Mis te arvate kui lõbus saaks piirivalvuritel olema peale igat tormi 108 kilomeetri ulatuses aiale kukkunud puid eemaldada ja aedu remontida? Ma kujutan ette, et see töömaht saaks neil olema päris korralik ja piiri valvamise asemel tuleks nädalateks põhitöö tegemise asemel keskenduda hoopis aedade remontimisele, puude saagimisele ning see kõik maksab ja mitte vähe?

20 meetrit on ala kuhu mahuvad ära piirimärgistamine, patrulltööd, vajalikud aiad ja lisaks on sinna juurde vaja mõlemile poole veel ohutsooni, tagamaks, et puud sellele 20 meetrisele alale ehk piirdeaiale, ulukitarale, jäljeribale, patrullrajale peale ei kukuks.

Eesti kõrgeimad kuused ja männid on teadagi vastavalt 48,6 ja 46,6 meetri kõrgused, see peaks tähendama ka enam-vähem sarnast ohutsooni ehk ideaalse tulemuse saamiseks oleks kohe vaja vähemalt 50 + 20 + 50 = 120 meetri laiust piirikoridori?

Hetkel tundub, et räägitakse vaid umbes 40 meetri laiusest ribast, see tähendab, et mõnekümne aasta pärast avastatakse, et puud on vahepeal millegipärast kõrgemaks kasvanud ja kukuvad aedadele ikkagi peale ja tuleb järjekordselt alustada uuesti piiririba laiendamise ehk maade mõõtmise ja väljaostmisega. Selle asemel, et kohe esimese korraga see 120 meetri laiune piirikoridor sisse ajada ja teema laualt maha võtta, tavatsetakse meil miskipärast tulemuseni jõuda 20 meetri kaupa ressursse kulutades ja tegevusi dubleerides.

asiootus kirjutas:

Eesti rajab Venemaaga piirile üle 2,5 meetri kõrguse tara, mille pikkus 108 kilomeetrit katab vähemalt kaks kolmandikku kahe riigi vahelisest maismaapiirist.

...
Mis te arvate kui lõbus saaks piirivalvuritel olema peale igat tormi 108 kilomeetri ulatuses aiale kukkunud puid eemaldada ja aedu remontida? Ma kujutan ette, et see töömaht saaks neil olema päris korralik ja piiri valvamise asemel tuleks nädalateks põhitöö tegemise asemel keskenduda hoopis aedade remontimisele, puude saagimisele ning see kõik maksab ja mitte vähe?.

Et siis maksimaalselt kord paar aastas tuleks saag käima tõmmata? Lumehelbekesed mitte piirivalve. Ja ma mõtlen seda tõsiselt, kuni otsustajate tasemeni välja.

Aga mis saab siis kui puu kukub Venemaa poolelt aiale... Saeme üle piiri ulatuva ladva ära ja teeme jälle aia korda kuni järgmise korrani?

Kui mõlemile poole aeda on rajatud 50 meetrine laiune lage ohutsoon siis kuidas see puu sealt Venemaa poolelt saab aiale peale kukkuda?