www.militaar.net

Rääkides inimresursside vähesusest siis mul ei võta mõistus praegu seda kinni, et kui jämedalt ainult 20% aastakäigu noormeestest lähevad ajateenistusse, siis mismoodi on võimalik, et ülejäänud 80% on kõik nii haiged ja vigased?? Kas iga seljavalu ja katkise sõrme pärast peaks noori terveid mehi ikka mittekõlbulikuks tunnistama samas kui need samad poisid kuskil Soomes ehitama on küll kõvad mehed!

Noorte seas levib mõtteviis, et milleks raisata enda elust nii palju aega sõjaväe peale, kui selle asemel saaks näiteks kusalgi raha teenida või ülikoolis õppida. Tean ka enda koolist selliseid, kes on konkreetselt öelnud, et ei lähe sõjaväkke, kuna see on nii mõttetu jne. Tavaliselt mõeldakse selle tarvis mingi haigus välja ja siis teeseldakse

Borja kirjutas:Kamraadid siin voiks siiski hoogu maha votta

Tanase paeva fakt on, et potentsiaalseid ajateenijaid ei jatku isegi kavandatud lahinguyksuste jaoks - kust porgust veel need SOR-i taasloomiseks / aastaringseks operational- hoidmiseks vajalikud min tuhatkond uut ajateenijat aastas valja voetakse

Täiesti vale arvamus. Potentsiaalseid ajateenijaid on kokku ca 10 000 igal aastal, kellest võetakse raha/aja/riikliku tahte puudusel 3000 kopikatega. Küsimus tasuks esitada meie supervõimekale KRA-le, miks saasta kutsutakse. Sellest on ajakirjas Sõdur ilmunud ka päris põhjalik analüüs - numbrit ei mäleta, aga kaanepildil kaks sõdurit Ksp-ga.

Kuperjanov kirjutas:Noorte seas levib mõtteviis, et milleks raisata enda elust nii palju aega sõjaväe peale, kui selle asemel saaks näiteks kusalgi raha teenida või ülikoolis õppida. Tean ka enda koolist selliseid, kes on konkreetselt öelnud, et ei lähe sõjaväkke, kuna see on nii mõttetu jne. Tavaliselt mõeldakse selle tarvis mingi haigus välja ja siis teeseldakse

Eks põhjuseid on mitmeid. Üks põhjustest on kindlasti see, et kõige kardetavama ohu, Venemaa, vastu on Eesti sõjalised jõud ikka väga abitud. Tanke pole, tankitõrjevarustust pole, lennukid puuduvad, laevastik puudub. Tekibki küsimus, et millega siis see kaitsmine peaks toimuma. Automaadiga ju tanke puruks ei lase. Ja kes see ikka tahab kahurilihaks minna lahingutesse, kus kaotuse peale võid peaaegu et kindel olla.

Eks põhjuseid on mitmeid. Üks põhjustest on kindlasti see, et kõige kardetavama ohu, Venemaa, vastu on Eesti sõjalised jõud ikka väga abitud. Tanke pole, tankitõrjevarustust pole, lennukid puuduvad, laevastik puudub. Tekibki küsimus, et millega siis see kaitsmine peaks toimuma. Automaadiga ju tanke puruks ei lase. Ja kes see ikka tahab kahurilihaks minna lahingutesse, kus kaotuse peale võid peaaegu et kindel olla.

Palun sellist fsb juttu mitte enam siia ajada. Selliste rumaluste lugemisest pole kellelgi kasu. See on nii rumal jutt, et seda ei hakka isegi pikemalt kommenteerima. Palun edasised teemaarendused oma peas või lähikonnas hoida.

Kapten Trumm kirjutas:

Borja kirjutas:Kamraadid siin voiks siiski hoogu maha votta

Tanase paeva fakt on, et potentsiaalseid ajateenijaid ei jatku isegi kavandatud lahinguyksuste jaoks - kust porgust veel need SOR-i taasloomiseks / aastaringseks operational- hoidmiseks vajalikud min tuhatkond uut ajateenijat aastas valja voetakse

Täiesti vale arvamus. Potentsiaalseid ajateenijaid on kokku ca 10 000 igal aastal, kellest võetakse raha/aja/riikliku tahte puudusel 3000 kopikatega. Küsimus tasuks esitada meie supervõimekale KRA-le, miks saasta kutsutakse. Sellest on ajakirjas Sõdur ilmunud ka päris põhjalik analüüs - numbrit ei mäleta, aga kaanepildil kaks sõdurit Ksp-ga.

Arvamus ei ole vale. Refereerisingi vaid fakti, et teenistusse voetakse ainult 2-3000 noore ymber ja ylejaanud on mangust valjas - mitmesugustel pohjustel (poliitilised kaasa arvatud).
Ja naljakas oleks ette kujutada, neis proportsioonides nyyd yleoo midagi muutuks.
Ergo - "potentsiaalseid" ajateenijaid on ikka ainult 2-3000 Ja suure valjalangevuse tottu ei jatku seda isegi kavandatud lahinguyksuste jaoks...

eks venelaste vasti otse ei olegi mõteks, parim lahendus sõja korral oleks sissi-sõda nagu praegu iraagis

Kapten Trumm kirjutas:

Borja kirjutas:Kamraadid siin voiks siiski hoogu maha votta

Tanase paeva fakt on, et potentsiaalseid ajateenijaid ei jatku isegi kavandatud lahinguyksuste jaoks - kust porgust veel need SOR-i taasloomiseks / aastaringseks operational- hoidmiseks vajalikud min tuhatkond uut ajateenijat aastas valja voetakse

Täiesti vale arvamus. Potentsiaalseid ajateenijaid on kokku ca 10 000 igal aastal, kellest võetakse raha/aja/riikliku tahte puudusel 3000 kopikatega. Küsimus tasuks esitada meie supervõimekale KRA-le, miks saasta kutsutakse. Sellest on ajakirjas Sõdur ilmunud ka päris põhjalik analüüs - numbrit ei mäleta, aga kaanepildil kaks sõdurit Ksp-ga.

See kõik hakkab SORi teemast juba vaikselt mööda minema, aga fakt on see, et rahuaegses kaitseväes ongi kasarmukohti korraga vaid umbes 3000 ajateenijale - ja rohkem pole praegu kirjas ka KSAPis. Veel paari aasta eest oli korralike kasarmukohtade puudus nii suur, et mõnes väeosas (Pärnu patis vist) tehti nii, et uute noorsõdurite väkkekutsumise ajaks vabastasid teenistust lõpetavad demblid oma kasarmuvoodid- ja kapid isiklikest asjadest ning põrutasid paariks-kolmeks nädalaks metsa nn lõpulaagrisse, pärast mida mindi otse reservi.

Mis puudutab KRAd, siis on selge, et teenistussekutsutavate ajateenijate kvaliteet on järsult langenud ametnike käpardluse tõttu, aga teisalt läheb ka noorte tervis aasta-aastalt nigelamaks ning pidevalt suureneb ka kutsealuste kõikvõimalik viilimine ja slikerdamine.

Samuti ei maksa unustada, et teenistuseks täielikult kõlbulikuks kuulutamiseks on ajateenijatel umbes samad normatiivid, mis missioonisõduritel, st nõuded on võrreldes noorte tegeliku keskmise tervisega üsna kõrged.

Neljandaks paneks ajateenijate arvu suurendamisele piiri peale korralike instruktorite puudus. Seda, milline on praegu kaadrikaitseväelaste voolavus, teame me kõik, kes vähegi teemat tunneb. Seega - milleks kutsuda praegu teenima rohkem ajateenijaid, kui pole enam kedagi, kes neid korralikult välja õpetaks, ilma, et tulemuseks poleks kahuriliha.

Kiirelt saaks ajateenijate arvu suurendada vaid kahel viisil - alandada tunduvalt nõudeid tervisele (mis vähendaks üksuste võimekust) ning lühendada ajateenistuse pikkust poole võrra, st sama kasarmufondi ja instruktorite arvuga saaks välja õpetada kaks korda senisest rohkem sõdureid. Ainult et nigela tervise ja 4-kuulise väljaõppega reservüksustest poleks meile enam mingit tolku. Väljaõppe intensiivsust ei saa ka enam eriti tõsta (st läbida 8-kuuline väljaõppekava 4 kuuga), sest instruktorite puudus tuleb ette. Surnud ring seega. (Soomalsed saavad hakkama 6 kuuga, aga neil pidid instruktorid ajateenijate kallal töötama kahes vahetuses).

Kui me tahame tõsiselt rääkida ajateenijate arvu suurendamisest, siis tuleb ennem ära teha järgmist:
- kahekordistada ksarmukohtade arvu (mis praeguste ehitushindade juures pole kerge);
- kahekordistada instruktorite arvu (mis praeguse majanduskasvu, tööjõupuuduse ja kaadrivoolavuse juures pole kerge);
- alandada järsult tervisenõudeid, pöörates ajateenistuse esimestel kuudel samas tunduvalt rohkem tähelepanu ajateenijate tervise ja üldise füüsilise võimekuse tõstmisele.
- lõpetada ära kutselauste viilimine (st tuleks ühiskonnale anda tugev signaal, et ajateenistus on vajalik, ajateenijad suudavad hea motivatsiooni korral efektiivselt riiki kaitsta, ajateenistus ei kao kuskile ja ajateenistusest kõrvaleviilija on munn. Kui ajateenistust hakkab läbima igast aastakäigust rohkem kui 50%, siis kasvab kutsealuste motivatsioon aega teenida kumulatiivselt, sest keegi ei taha enam olla selle vähemuse seas, kes ajateenistust ei läbi. Praegu on olukord vastupidine - luuser oled juhul, kui kuulud selle vähemuse hulka, kes kõrvale nihverdada ei oska ja aega lähed teenima).

Lühidalt - mingite kiirete lahendustega ei ole minu arvates võimalik järsult suurendada ajateenijate hulka ilma, et selle all ei kannataks väljaõppe kvaliteet.

Hetkel aega väha, aga panen mõned asjad kirja.

Sisekaitseüksuse formeerimine võiks olla aktuaalne, kuid see üksus tuleks moodustada universaalsena - nii sisekorra tagamiseks, kui päästeülesanneteks. Esialgu formeerida tugevdatud kompanii. Selle komplekteerimiseks peaks piisama ajateenijaid ja koolitajaid.

Elu on näidanud, et hea julgeolekureserv on Kaitseliit alias abipolitseinikud. Siit tarkusetera, et kõik kaitseliitlased peavad läbima baaskursuse ajal, 1 aasta jooksul alates KL astumisest vms abipolitseiniku 8-tunnilise koolituse. KL peab omama territoriaalset jalaväestruktuuri ja olema võimeline teostama samade jalaväerühmade koosseisus ka korrakaitseülesandeid. Automaadid vahetatakse nuiade vastu ja läheb.

Ajateenijate vähesusega on nii, et kui püstitada eesmärk suurendada ajateenijate arvu 2500...3000-lt ühtäkki 5000 -ni, siis see raudselt ka värbamisega täidetaks. Arstliku komisjoni tegevus ei ole nagunii erilisel tasemel, sest 10-20% arvatakse juba praegu enne ajateenistuse lõppu enneaegselt erru. Olen näinud ise ajateenijat, kes on ühest silmast pime. Seega pole vahet, palju kustutakse. Kui on eesmärk võtta 100 mehe asemel 170, siis nad ka kokku kraabitakse - lihtsalt väheneb noorte võimalus ära viilida või simuleerida ja seega ette ära pääseda nagunii raskem. Ei usu, et ajateenijate tervislik seisund märkimisväärselt halveneb. Praegu lihtsalt võetakse sageli neid ullikesi, kes ei ole enamuse eeskujul osanud ära viilida või on tahtnud pigem ise tulla.
Kui ajateenijaid tuleb juurde, tuleb arendada ka väljaõppetegevust. Tuleb vaikselt suurendada RA ja SA koosseise ning luua uusi laiemaid eesmärke (näit 2 JVP aastas). Kaadri ja elamispinnaga toidaks häda pärast ikka ära, kuid raskem saab olema logistilise infrastruktuuriga (laod, parklad, sööklad). Kui on rohkem ajateenijaid, jääb peagi ka rohkem üleajateenijaid ja kaadri olukord peaks 2-3 aastaga normaliseeruma ligikaudu praegusele hõivatusele.
Ajateenistuse lühendamist ei poolda ja rõõm on kuulda, et KaMin tahab loobuda diferentseeritud ajateenistuse pikkusest, mis seni takistab räigelt adekvaatset juhtide ja spetsialistide valikut. 10-12 kuud on täiesti asjalik. Õpitakse sõdima nii suvel, kui talvel (meie kliimas ülioluline!) ja on peaaegu piisavalt aega ka väljaõppe läbiviimiseks ning kokkuharjutamiseks. Hooldusaega jääb praegu 8/11 juures juba väga napilt.

Segan siinkohal pisut Teie vestlust.

Tuletame meelde, et KL loodigi algselt politsei ja sõjaväe vahele. Asjaolu, et KL 30ndatel rohkem sõjaväe poole kaldus, tulenes ajastu mõjudest.

Täna on selle organisatsiooni reformireformireformimisega niikaugele jõutud, et isegi reformijatel puudub veendumus - milleks KL veel(!) võimeline on ....

SOR täitis oma eksisteerimise ajal ülesandeid, mis enne II MS olid KL rida ...

Seega tekib siinkohal pigem küsimus: kas KL läheb täielikult sõjaväe rida edasi ja Kaur3 poolt püstitatud küsimus SOR-st tõuseb siseministeeriumis päevakorda või ...
algab uus KL reform jne.


Näib, et kõik lahendused, mis eeldavad "uue inimmassi " kaasamist, on ette läbikukkunud. Lihtsal põhjusel: pole võtta ja raha ka vähe ...

Seega tuleb lahendus leida olemasolevate inimressursside baasil või kuidas ?

terv
o

Tallinnas täitis (ja täidab ilmselt praegu) KL nii abipolitsei kui jalaväevõimekust nõudvaid ülesandeid. Mind küll see abipolitseinikustamine ei ahvatle. Pigem ootaks rohkem õppusi (4 kuuga on olnud neid nii vähe kui 3 tükki, kaks kahepäevast ja üks kolmepäevane).

SOR asemele võiks luua reservpolitseipataljoni, kus reakoosseisu moodustavad vabatahtlikud abipolitseinikud ja võllideks on politseiametnikud. Praegu pole probleem mitte tahtjate vähesus, vaid politsei võimekus neid korraga koolitada (ja hiljem kantseldada). Praegu on soovijaid 2 pataljoni jagu (1700 meest).

Politseist tühjaks tehtud maakonnakeskustes täitis KL korrahoidmise ülesandeid juba esimesest päevast alates - paljudes kohtades jäid kohale ainult kontroriametnikud.

Ka see on hädaabinõu, mis eespool nimetatud KL reformireformireformimisest tulenevalt tekkinud tühikut täidab!

Tõesti liiga paljud praagitakse välja...
Üks pääses sõjaväest sellise (lollikindla) asjaga, et ütles, et ta kuseb öösel alla. Nii kusesgi alla. Haiglas ka kuses. Nii lastigi vabaks. Kuidas sa teed kindlaks, kas inimene kuseb meelega, või mitte? Võimatu

krizz kirjutas:Tõesti liiga paljud praagitakse välja...
Üks pääses sõjaväest sellise (lollikindla) asjaga, et ütles, et ta kuseb öösel alla. Nii kusesgi alla. Haiglas ka kuses. Nii lastigi vabaks. Kuidas sa teed kindlaks, kas inimene kuseb meelega, või mitte? Võimatu

Ei ole sugugi võimatu! Nimelt kange unerohuga saab kindlaks teha. Sel juhul magab inimene tõeliselt ja tal pole võimalik meelega alla lasta.

krizz kirjutas:Tõesti liiga paljud praagitakse välja...
Üks pääses sõjaväest sellise (lollikindla) asjaga, et ütles, et ta kuseb öösel alla. Nii kusesgi alla. Haiglas ka kuses. Nii lastigi vabaks. Kuidas sa teed kindlaks, kas inimene kuseb meelega, või mitte? Võimatu

KRA arstlikud komisjonid kipuvad kuulu järgi nahahoidjatesse ja stimulantidesse tõepoolest pisut liiga leebelt suhtuma, aga teiselt poolest on see ka positiivne, et sellised slangid välja praagitakse. Mina näiteks ei sooviks küll aega teenida koos mehega, kes on valmis ennast vabatahtlikult täis kusema.