1) Menetlemisel mõttetute blankettide täitmine, kus paljud andmed korduvad ning need nõuded ei tulene seadusest vaid on PPA enda juristide välja mõeldud kes pole päevagi välitööd teinud.
Blanketimajandus kipub minema tõepoolest avalikus sektoris kohati jaburaks. Siin aitaks ilmselt IT-lahendused, aga nende backlog on juba praegu hiiglama pikk, kuna riigil IT-arendusteks raha pole. Pikk ooteaeg viib ka selleni, et ärivajadused ja analüüs on arenduse hetkeks juba aegunud. Peamine mure ressursipuudus.
2) Pidevad "kosmeetilised" ümberkorraldused, mis kulutavad raha, tekitavad stressi aga sisuliselt ei muuda midagi. Näited - osakonnad talitusteks, siis teenistusteks ja siis jälle talitusteks jne, konstaablid inspektoriteks, nüüd plaanitakse teenistusasmed siduda jälle ametikohaga nagu oli 90ndatel.
Praegune PD ongi teinud palju struktuurimudatusi ja teeb neid ka tulevikus. Peamine põhjus töö pidev ümberkorraldamine, mis on jälle tingitud ressursipuudusest. Oleks vahendeid rohkem, siis ei peaks niipalju tõmblema. Ilmselt mitmete muutuste puhul võiks parandada ka kommunikatsiooni. Muutuvad ka naabrite politseid pidevalt, seega pidev muutus on tegelikult norm, aga eks ongi muudatuste talumine igalühel erinev.
Üks peamisi eesmärke on tõsta palkasid ja fakt on see, et see on ju toimunud.
3) Pornograafia uue vormihanke ümber - samal ajal PD käib juba uue vormiga ringi "maastikul".
Väga piinlik lugu, mis on klassikaline näide sellest, kuidas taheti parimat ja välja kukkus väga tobedalt. Mitmed pead on sellepärast ka lennanud.
4) Paindumatu karjäärisüsteem. Noored ja andekad lahkuvad sest nad ei jõua ära oodata millal a la 5 aastat kuskil täis tiksub et saaks kõrgemale ametikohale. Leiavad kiirelt hea töö erasektoris või kuskil mujal paindlikumas asutuses avalikus sektoris.
Mina arvan, et peamine mure on pigem see, et vanad olijad on mingil kohal juba ees ja ei kavatsegi mujale või pensionile minna. Mujale minemist raskendab ka spetsiifiline eriharidus, millega ongi väljaspool PPAd keeruline tööd leida, sest oskused on teised ja ümberüpe korralik ettevõtmine. Ja siit ka see, et mis mott on siis hakkajal noorel töötada, kui tal on järgmisel sammul mingi tüüp pikalt ees. Tüüp ei pruugi loomulikult olla mingi pidur, aga vahel on ka sedagi.
Aga edasiliikumiseks kinnised kohad pole kindlasti ainult PPA mure. See on tüüpiline kõikidele organisatsioonidele, kus vähegi hierarhiat.
5) Liikluspolitsei eriüksuse ära kaotamine - miks lahkusid Tents ja Tuuna jne.
Isiklikult arvan, et spetsiifilise liikluspolitsei eriüksuse pidamine Eestis on liiga kallis. Loomulikult oleks hea, kui oleks, sest mehed tegid tublit tööd ja olid ka väikestel maateedele, kus polnud politseid ammu nähtud. Kuid usun, et universaalne patrull on parem lahendus ja nagu suvel näha, siis peaksid nad igal väljakutsest vabal võimalusel liiklusjärelevalvet tegema.
Näiteid võiks veel tuua aga need oleks juba liiga spetsiifilised ja selliseid üldisemaid ei tule rohkem meelde. Aga üldiselt - lokkav rumalus, ignorantsus, omade upitamine maksku mis maksab jne.
Seda muret oleks vähem, kui inimestel oleks võimalus minna süsteemist välja. Aga nende eriosksuseid ei ole kuigi vajatud väljaspool sisejulgeoleku süsteemi. Seetõttu mehkeldatakse sisemiselt. Samuti tekivad pingeolukordadi jaganud ja ühest koolist tulnute vahel tugevad sõbrasuhted, mistõttu edutatakse ka "omasid", sest neid ja nende võimeid teatakse. Oma osa on ka palgal, sest oleks kõigil ühtlane kõrge palk, siis oleks ka hammaste krigistamist soosimise osas vähem, sest lihtsalt huvitab vähem.
Siinkohal on tähtis ilmselgelt avatus.
Martin Peeter wrote: Lisaks veel agressiivne sisekontroll, panoptitsism, kolleegile jala taha paneku soosimine, pättide õiguste üle igasugu võlli kaitsmine, lollide kampaaniate korras asjaajamine. Eesliini töötaja on ikka hirmsat moodi ärakotitud. Kui ta peaks natukegi eksima, pööravad kõik kolleegid talle selja või -mis veel hullem- väänavad täiega.
Ma saan aru, et politsei peaks käituma ebaseaduslikult. Mina usun, et tänu sisekontrollile on oluliselt vähenenud igasugused politsei korruptsioonijuhtumid. Millal oli viimane juhus viimase paari aasta jooksul, mida kuulsid väljaspool avastatud ja menetletud lugusid? Kas kohe meenub?
Martin Peeter wrote:Ei too konkteetseid näiteid, sest ei taha inimestele halba, aga Anvelti juhitud Siseministeeriumile raha hädaldamise peale juurde anda ei tohi. Piiraku enne oma enese bürokraatiat ja PR struktuure, kampaaniate ja töö juurdemõtlejate hulka! Ning tekitagu organisatsioonis kultuur, et sinna tahetaks tööle tulla!
No siis ongi sõnavaht.
Ei saa ka hästi aru, mis bürokraatia on Siseministeeriumis ja PR struktuurid? No lastakse siis nt kaks töötajat lahti. Siis peaks asi ilmslet lahenema.
Hea oleks bürokraatia kohta näiteid saada, muidu on taaskord sõnavaht.
Org. kultuuri tuleks tõepoolest parendada. Ei viitsi praegu otsida veebist PPA sisekultuuri küsitlust, aga viimane kord seal kõik roosiline polnud. Org. kultuuri arendamine on pikk ja keeruline protsess.