www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Okt, 2019 5:11

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 19 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kaadriprobleemid
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2018 1:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2650
Asukoht: Viljandi
Kui suur see SOR oli?

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadriprobleemid
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2018 11:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4420
Asukoht: Tallinn
Troll kirjutas:
Kui suur see SOR oli?

Rahuajal andis hädapärast pataljoni mõõdu välja. Samas oli olukorra teravnemisel võimalik reservistide arvel täiskoosseisus rügemendi tasemele viia.
Ühesõnaga just see jõud, mis ukrainlastel konflikti alguses puudus kui bronebaabad ja muidu kalkarid sõjaväekolonne peedistasid ja hoonete hõivajatele "elavaks kilbiks" olid.
Sõjavägi pole massiliste korrarikkumistega võitlemiseks ei õpetatud ega varustatud. Sel on teised ülesanded.
Ukrainas lasti konflikti alguses olukord käest ära suures osas sellega, et sõjavägi võimaldas korduvalt endale pähe istuda, sellega aga said kalkarid julgust juurde.
Tbilisis omal ajal raiusid kindral Rodionovi väed meeleavaldajaid jalaväelabidatega ning loopisid pisargaasigranaate väljakul ümberpiiratud massi sekka, kel puudus võimalus laiali minna.
Mõlemas situatsioonis oleksid vastava ettevalmistusega politseiüksused olukorra hoopis teisiti - kiirelt ning ohvriteta lahendanud. Ninamehed ja provokaatorid plate peale viies, muul rahval võimaldades eri suundades lahkuda.
SOR-i võimekust vähendas muidugi vajadus pidada osa isikkoosseisust sisetoimkondades, mis piiras patrullide arvu ning nõrgendas väljaõpet. Selles osas on EKJ praktika kasutada valveks kaitseliitlasi ning muudeks töödeks tsiviile igati õige. Kaader ja ajateenijad saavad tegelda põhitegevusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 21 Nov, 2018 15:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2175
Asukoht: Tallinn
ruger kirjutas:
Soome politseijuht muretseb kohaliku politsei vähenemise üle
Tsiteeri:
Soome politsei on muutunud viimasel ajal nõrgemaks ning vähem usaldusväärseks, muretses riigi politseijuht Seppo Kolehmainenen paari päeva eest Tamperes politseikooli lõpuaktusel.

Kolehmainen rõhutas, et Soome politseinikud on äärmiselt pühendunud oma tööle, kuid see seab nad ka üleväsimuse ja läbipõlemise ohtu, vahendas Yle.

Ka väljendas politseijuht muret, et soomlased võivad kaotada usu korrakaitsjatesse, mis siis et valitsus on teinud ettepaneku eraldada täiendavalt 2,5 miljonit eurot ennetavaks tööks äärelinnades.

«Inimesed ootavad, et meie teenused oleks kergesti kättesaadavad ning nad tahavad et kuritegusid ennetataks ja lahendataks efektiivselt. Statistikat vaadates on meie võimekus seda teha halvenenud,» ütles Kolehmainen.

Politsei seab tema kinnitusel küll inimeste elu ja turvalisuse esikohale, kuid isegi elu päästmiseks vajalikel operatsioonidel jääb neil tööjõudu vajaka.

Kriitiliste väljakutsete puhul jõuab politsei Soomes üldjuhul kohale kümne minutiga, kuid Kolehmainen tõi välja, et on rohkem kui 130 omavalitsust, kus selle aasta esimeses pooles jõudis abi kohale alles poole tunni pärast või veelgi hiljem. «Kaugemates piirkondades võib ootamiseks kuluda üle tunni aja,» lisas ta.

Viimase kümne aastaga on Soomes politseinike arv kahanenud enam kui 600 võrra. Sarnases mahus töötajate kärped on kavandatud ka aastateks 2020–2024.

Kolehmainen toonitas, et teistes Põhjamaades pigem suurendatakse politseinike arvu.

https://www.postimees.ee/6456394/soome- ... -norgemaks


Politsei töökoormus eriti maapiirkondades on tõesti suur ja 600 ametikoha lisamine u 7000 olemasolevale politseinikule oleks igati mõistlik. Ei usu, et niipalju saadakse, kuid kui lõpetatakse politseinike koondamine riigieelarve kokkuhoiu huvides ja lisatakse natukene ametikohti, oleks seegi suur abi. Politseinike vastuvõttu on juba suurendatud, sest lähiaastatel lähevad paljud politseinikud pensionile. Eriti oleks vaja kompanii kuni pataljoni suurust liikuvat välipolitsei üksust, kes käiks tööl 1-nädalaste vahetustega ning saaks vajadusel kiiresti saata probleemsetesse kohtadesse. Rääkisin peale selle artikli ilmumist 2 eri piirkonnas töötava politseinikuga, üks on patrullis ja teine kripos, mõlemad tunnistasid, et probleem on, kripo näiteks ei uurigi väiksemaid pättusi, nende kahjusid maksab kindlustus ja välipolitsei ei jõua äärealadel piisavalt kiiresti kohale. Näiteks kui mingi X piirkonnas töötab välipolitseis 100 inimest, siis korraga on nendest tööl maksimaalselt 25, praktiliselt 15-20, sest lisaks töö- ja puhkeaja seadusele on mõni haige või täiendõppele saadetud. Väiksemate prefektuuride vati-üksused reeglina saavad treeninguid ainult tööaja väliselt ületööna korraldada, muidu on tavaline, et keegi peab minema tööle keset õppust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 21 Nov, 2018 19:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1555
mart2 kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Eilsetes uudistes raporteeris PPA soovist (mida toetas ka siseminister) teatud seadusemuudatuse järele, mis võimaldab töötaval PPA ametnikul saada ühtlasi ka eripensioni, kui töötamine on pensioni ajal...
Kui pensionite muutmise protsess on käinud nii, et PPA ees ja mõne aja pärast riigikaitse järgi, kas siis hakatakse ka värskeid muudatusi kaitseväelaste pensionite osas jälle tagasi keerama?
Kogu see jama meenutab kangest ühekordse kasuahnuse najal tehtud alkoholiaktsiisi tõstmist, mis nüüd on "hädas nagu lits lapsega".
IMHO


Juhin tähelepanu, et siin pole probleem mitte eripensionite ärakaotamises alates 2020. aastast süsteemiga liitujatele, vaid grotesksel kombel hoopis eripensioni kui sellise eksisteerimises täna teenistuses olijate jaoks. Kui (PPA-s) ei oleks täna eripensioneid, siis ei oleks seal kolmandikul või neljandikul eripensioni-ikka jõudjatest majanduslikku kiusatust lahkuda esimesel võimalusel teenistusest selleks, et võtta välja igakuine eripension + palk kuskil mujal riigiasutuses, või võimalusel sealsamas PPA-s endas.

Tekkivas probleemis pole süüdi mitte tänased otsustajad, või ka ajateenistuse puudumine PPA-s, vaid 1990. aastatel ilma pikemalt mõtlemata tehtud otsused eripensionite kui sellise loomiseks. Mis toona tundus (ja ka oli) ilmselt mõistlik, täna aga lükkab iroonilisel kombel (vähemalt PPA osas) ümber kaks peamist argumenti, miks eripensionid justkui vajalikud on:
1. Võimalus saada pika staaži eest eripensionit aitab paremini süsteemis kinni hoida kogemustega kaadrit (Ei aita ju, kui tervelt neljandik töötajatest kaalub nüüd massilist lahkumist);
2. Eriteenistuja on oma karjääri lõpuks nii piiratud ja spetsiifiliste oskustega ja/või füüsiliselt ja vaimselt nii kurnatud, et kuskil mujal enam tööd ei leia, vaid peab eripensionile jääma (Ei ole ju, kui need potentsiaalsed lahkujad leiavad vabalt töö kuskil mujal, või saaksid ka PPA-s endas jätkata).

KV-le ei ole need PPA probleemid üks-üheselt ülekantavad. Seal ei sisenenud 25 aastat tagasi süsteemi sama suur mass teenistujaid, vaid inimeste arvu kasv (ja seega ka lahkumine täna) toimus järk-järguliselt. Kaitseväes ongi reaalne vajadus pigem vabaneda teatud hulgast teatud vanusesse jõudnud personalist, et süsteemi pigem nooremana hoida ja altpoolt tulijatele uusi ametikohti tagada – ja selliseks kaadri „uuenemiseks“ on eripension iseenesest suhteliselt paindlik ja mugav instrument kõigi osapoolte jaoks. Samuti möönan, et paljude kaitseväelaste erialased oskused võibolla ei ole nii üks-üheselt rakendatavad muudes sektorites, kui politseinike omad, mis vähendab kaitseväelaste puhul survet kohe esimesel võimalusel teenistusest koos pensioniga lahkuda. Ja tundub, et tegevväelased ei suhtu ka olemuslikult oma teenistusse nii monetaristlikult, kui need kolmandik politseiveteranidest.

Küll aga võib kaitse-eelarve jaoks probleematiliseks muutuda olukord, kus PPA endale selle erisuse saab (st tohib korraga pension välja võtta kui ka eriteenistuses jätkata) ja teatud analoogia järgi peaks sama siis võimaldama ka kaitseväelastele. Põhjus, miks PPA ja SiM seda muudatust nii muretult nõuavad, seisneb selles, et politseinike eripension tuleb otse sotsiaalministeeriumi eelarvest, st siseministeeriumil üldiselt puudub motivatsioon pensionäride hulka ja kulusid madalal hoida, sest nemad ei pea oma eelarvest selleks raha leidma. Kaitseväelaste pensionid tulevad aga pea täies mahus (v.a. vanaduspensioni osa) kaitse-eelarvest. St kui võimaldada tegevväelastel eripensioni-ikka jõudes kasseerida välja nii eripension kui ka jätkata teenistust kaitseväes, siis lööks selline skeem üsna kiirelt kaitse-eelarvesse täiendava ja plaanivälise augu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 19 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt