2. leht 7-st

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 02 Jaan, 2019 21:17
Postitas nimetu
Ma arvan, et akf Troll viitas asjaolule, et antud lause ei tundunud loogiline. Kui sa ütled temperatuuri tõusuks kolm korda, siis sinu poolt viidatud 20 kraadi puhul eeldaksime, et mõtled tõusu 60 kraadini. Aga 620?

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 02 Jaan, 2019 21:22
Postitas Dr.Sci
Troll kirjutas:Ja see on kõik? Selgituse asemel tühitargutamine? Bla-bla-bla? See tuli sul ka kehvasti välja, õpi meistrilt: https://www.youtube.com/watch?v=lD0ETsKx7bE
Mida siin selgitada? 20 C(elsiust)=293K. 620 C = 893K Viimane jagatud esimesega on ~3 (täpsemalt 3,046663938)

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 02 Jaan, 2019 21:33
Postitas Dr.Sci
nimetu kirjutas:Ma arvan, et akf Troll viitas asjaolule, et antud lause ei tundunud loogiline. Kui sa ütled temperatuuri tõusuks kolm korda, siis sinu poolt viidatud 20 kraadi puhul eeldaksime, et mõtled tõusu 60 kraadini. Aga 620?
Ma nüüd natuke vabandan ka, aga lisan ka põhjenduse. Meedias ja mujal on tihti räägitud (ilma puhul) et temperatuur läheb x korda soojemaks või külmemaks, mõeldes siis et kasvab ntx 10C pealt 20C peale või vastupidi. Aga mitu korda läheb temperatuur soojemaks kui kasvab -10C pealt +10 peale? Seepärast ongi füüsikas kasutusel Kelvini ehk absoluutne skaala mida SI süsteemis kasutatakse - aga kui ma ütleks et tänane 271 kraadi koos tuulega oli ikka täiesti jahe, jookseks palavusest juhe kokku nii eestlastel kui ka ameeriklastel (kelle jaoks oleks 271F (temperatuur Farhenheitides) küll selline kõvemate saunalava tegijate oma (~133 kraadi Celsiust))

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 02 Jaan, 2019 21:41
Postitas Troll
Selle asemel, et siin oma (nina)tarkust demonstreerida, oleksid võinud rahulikult kirjutada, et temperatuur tõusis 30 korda (20 C pealt 600 C peale), poleks kellelgi mingit segadust tekkinud. Selliste targutajate kohta on venelastel hea ütlus - слишком умный, будем бить в морду:
https://www.youtube.com/watch?v=xptGX962eIQ

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 02 Jaan, 2019 22:00
Postitas vanahalb
huvitun kirjutas:Ma rohkem üllatunud sellest et plahvatus elumaja nii palju ära lõhkus. Kuskilt peaks ju see lööklaine välja pääsema. Noh ei tunne teemat aga plahvausjärgne pilt meenutas kohe elumajade "õhkimisõppusi" 2. Tšetšeeni sõja eel.
Need Hruštsovipaneelidest majad on iseenesest üsna õrnukesed. Elemendid seisavad üksteise peal nagu doominokivid ja kui üks sein kuskil allpool eest lendab, surub maja raskus terve trepikoja kokku. Mida madalamal plahvatus toimub , seda edukamalt kukub.
Üks video Astrahanist - ilmselt plahvatas gaas kolmanda korruse korteris.

https://www.youtube.com/watch?v=5O4Wa0PAu4c

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 02 Jaan, 2019 22:02
Postitas Dr.Sci
Troll kirjutas:Selle asemel, et siin oma (nina)tarkust demonstreerida, oleksid võinud rahulikult kirjutada, et temperatuur tõusis 30 korda (20 C pealt 600 C peale), poleks kellelgi mingit segadust tekkinud. Selliste targutajate kohta on venelastel hea ütlus - слишком умный, будем бить в морду:
https://www.youtube.com/watch?v=xptGX962eIQ
Nu aga ei saa ju kui tõusis 3x (297K->893K) vaid. Kui temperatuur tõuseks 30 korda, tõuseks rõhk ka 30x, saavutades suuruse mis muljuks tükkideks madalama kategooria FIBO ploki (või ristikiudu puitseina) selle asemel et seda eemale paisata.

Aga kui me matemaatika/füüsika osas veel vaidleme siis soovin heameelega Sulle järgmiseks pikemaks väliretkeks 6x soojemat ilma (mul kraadiklaas näitab -5C)

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 03 Jaan, 2019 17:44
Postitas Shackleton
Siin on nüüd väike viga sees, kui ikka nii palju gaasi lasta suletud keskonda, siis hapniku protsent jääb liiga väikeseks, et saaks plahvatus toimuda... 9.5 mahuprontsenti on ikka palju.

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 03 Jaan, 2019 18:06
Postitas Dr.Sci
Shackleton kirjutas:Siin on nüüd väike viga sees, kui ikka nii palju gaasi lasta suletud keskonda, siis hapniku protsent jääb liiga väikeseks, et saaks plahvatus toimuda... 9.5 mahuprontsenti on ikka palju.
Eri gaaside ohtlikud kontsentratsioonid on dokumendis lk k2. Muidu on ka hariv lugemine.
Aga väide iseenesest on põhjendatud, 1 mooli propaani täielikuks ärapõlemiseks on vaja 4,5 mooli hapnikku ehk siis 1 liitri propaani kohta 4,5 l. Kui 100-s liitris õhus on 9 l propaani, on seal ~19 l hapnikku, seega jääb osa reageerimata, kuid see ei takista plahvatust. Atsetüleeni (C2H2) puhul on muide alumine piir 1,5 ja ülemine 85%. Väga laiade piiridega on veel ka CO ja H2, ülemine piir 75%. Samas, kui CO tase saavutab teil toas 75%, pole teil ammu enam vaja plahvatuse pärast muretseda.

Seega, kui tahate maksimaalset ja samas säästlikku plahvatust siis piirduge nii 4% propaaniseguga.

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 03 Jaan, 2019 18:18
Postitas Shackleton
Arvesta sellega ka, et sul ei tule trassist või balloonist puhast propaani. Seda ei sagata ainult lõhna andmiseks. Nii tööstus kui kodugaasi puhul.

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 03 Jaan, 2019 18:24
Postitas Dr.Sci
Shackleton kirjutas:Arvesta sellega ka, et sul ei tule trassist või balloonist puhast propaani. Seda ei sagata ainult lõhna andmiseks. Nii tööstus kui kodugaasi puhul.
Vedelgaas on gaasisegu, milles on 95% propaani ja 5% butaani (ka plahvatusohtlik). Lõhnaaine kogus on marginaalne, ning see põleb samuti ära.

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 03 Jaan, 2019 18:34
Postitas Shackleton
Ah kle... ei ole nii. Butaani kogus sõltub millal ja milleks sa gaasi kasutad. Kodugaasil pole vaja nii suurt aurustumist, et 95% oleks puhas propaan.

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 03 Jaan, 2019 18:49
Postitas Dr.Sci
Shackleton kirjutas:Ah kle... ei ole nii. Butaani kogus sõltub millal ja milleks sa gaasi kasutad. Kodugaasil pole vaja nii suurt aurustumist, et 95% oleks puhas propaan.
Majapidamisgaasil on 90:10, matkapliitides 70:30. Vahet oluliselt pole, mõlemad - nii propaan kui butaan on plahvatusohtlikud. 95:5 on ilmselt tööstuslik vedelgaas.

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 03 Jaan, 2019 19:00
Postitas Shackleton
Ah vaata propaani plahvatuspiir ei ole 1,5-9,5 mahuprotsendini. Butaanil on see 1.5-2 mahuprotsendini ja propaanil 9-9,5 mahuprotsendini. Seda õiget piiri, et gaas plahvataks ei ole sugugi nii lihtne saada.
Ja on 50/50 segusid
On segusid kus butaani on rohkem kui propaani. Ma küll ei julge öelda, et kodugaas on 10/90 segu. Mul pole aega kontrollida ka.

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 03 Jaan, 2019 19:26
Postitas Dr.Sci
Shackleton kirjutas:Ah vaata propaani plahvatuspiir ei ole 1,5-9,5 mahuprotsendini. Butaanil on see 1.5-2 mahuprotsendini ja propaanil 9-9,5 mahuprotsendini. Seda õiget piiri, et gaas plahvataks ei ole sugugi nii lihtne saada.
Ja on 50/50 segusid
Minu antud 95/5 ja plahvatuspiirid on võetud ühest allikast ja lähevad suht hästi kokku sellega mis meil TTÜ tulekahjuõppustel räägiti. Wiki annab suurema valiku gaase kuid piirid on umbes samad, ja ei lähe kokku ei Sinu pakutud butaani ega propaani allikatega, ehk avaldaksid. Wiki ise: https://en.wikipedia.org/wiki/Flammability_limit[quote]
On segusid kus butaani on rohkem kui propaani. Ma küll ei julge öelda, et kodugaas on 10/90 segu. Mul pole aega kontrollida ka.[/quote] Autokütuses on 55/45 kuni 60/40 ja ikkagi, mis seal vahet. Tahad tõestada et gaasiplahvatust ei ole olemas? Selleks tuleb aga tõsiselt aega varuda. Minu allikad on leitud mõneminutise googeldamise kaudu ja otsingu aeg on samas suurusjärgus kommentaari kirjutamisega.

ps. Sinu pakutud numbritest järeldub et 4% segu suvalisest majapidamis/auto/tööstus vms gaasist ei plahvata. Olerd nõus osalema loomkatses? (Sinu ruumides, gaas ja ohutus kauguses võetud video minu poolt)

Re: Gaasiplahvatused??

Postitatud: 03 Jaan, 2019 19:53
Postitas Shackleton
Vabandust. Ma tõesti ei tea mis koolitusi teil seal TTÜs tehakse. Aga kõik kes tegelevad gaasiga, käivad muide koolitustel ja tegelevad sellega (gaasiga) "praktiliselt"

Mul on kontoris lauasahtlis selline gaasitorude paigaldus juhend.. väidetavalt TTÜs läbi vaadatud? http://www.egl.ee/index.php?page=76

Lisan antud tabeli alt lõigu. "Propaani ja butaani süttimisomadused kaovad, kui õhule lisada inertgaasi, süsihappegaasi või lämmastikku" ja nii neid torisid parandatakse. Ja sellega ma ei taha "tõestada, et gaasiplahvatusi pole olemas." Nagu sa mulle sõnu suhu paned