www.militaar.net

Maagaasi ohtlik vahemik on 5-15% metaani. Nii on ohutuseeskirjas mustvalgel kirjas.Põletamisel on ca 10% gaasi.

FOTOD JA VIDEO ⟩ Sikupillis toimus sõiduautos gaasiplahvatus
Tundub, et plahvatas auto gaasiballoon. Ainult et ma ei kujuta hästi ette, kuidas selline asi võimalik saab olla? Balloonis plahvatuse tekkeks vajalikku õhku ei ole, sädet ka nagu ei tohiks kuskilt tulla. Kas õnnestus ballooni mingi räme ülerõhk sisse tankida? Kuigi viimasel juhul pidanuks plahvatama juba tankimise ajal ja tankimisseade ei tohiks niisugust asja üldse võimaldadagi. Saaks veel aru, kui tangiti LPG ballooni CNG-d, aga jällegi, siis pidanuks juba varem litakas ära käima ja pealegi on LPG ja CNG otsikud erinevad, et keegi kogemata segamini ei ajaks (muidugi, alati annab ju vastava adapteri valmis treida). Artiklis on öeldud, et oli CNG ballooon.

Manurhin kirjutas: ↑01 Mär, 2023 19:28 Kas õnnestus ballooni mingi räme ülerõhk sisse tankida? Kuigi viimasel juhul pidanuks plahvatama juba tankimise ajal ja tankimisseade ei tohiks niisugust asja üldse võimaldadagi. Saaks veel aru, kui tangiti LPG ballooni CNG-d, aga jällegi, siis pidanuks juba varem litakas ära käima ja pealegi on LPG ja CNG otsikud erinevad, et keegi kogemata segamini ei ajaks (muidugi, alati annab ju vastava adapteri valmis treida). Artiklis on öeldud, et oli CNG ballooon.

Auto tundub suht uus olema, ju vabriku praak. Ning piltidelt on näha et lõhkemine toimus pagasniku all. Pagasniku põhi on pmtslt seal kus pagasi kate peaks olema: https://www.postimees.ee/7722871/fotod- ... e=15173394
Väidetavalt, testitakse "tava" LPG gaasi balloone mille töörõhk on 2..3 bar lausa 50 bariga. Aga 200 barile mõeldud asju ei usu et testitakse nii jõhkra ülekoormusega.

Tegelane5 kirjutas: ↑01 Mär, 2023 21:56

Manurhin kirjutas: ↑01 Mär, 2023 19:28 Kas õnnestus ballooni mingi räme ülerõhk sisse tankida? Kuigi viimasel juhul pidanuks plahvatama juba tankimise ajal ja tankimisseade ei tohiks niisugust asja üldse võimaldadagi. Saaks veel aru, kui tangiti LPG ballooni CNG-d, aga jällegi, siis pidanuks juba varem litakas ära käima ja pealegi on LPG ja CNG otsikud erinevad, et keegi kogemata segamini ei ajaks (muidugi, alati annab ju vastava adapteri valmis treida). Artiklis on öeldud, et oli CNG ballooon.

Auto tundub suht uus olema, ju vabriku praak. Ning piltidelt on näha et lõhkemine toimus pagasniku all. Pagasniku põhi on pmtslt seal kus pagasi kate peaks olema: https://www.postimees.ee/7722871/fotod- ... e=15173394
Väidetavalt, testitakse "tava" LPG gaasi balloone mille töörõhk on 2..3 bar lausa 50 bariga. Aga 200 barile mõeldud asju ei usu et testitakse nii jõhkra ülekoormusega.

Need vanad nõukaaegsed 50l punased vedelgaasiballoonid pidasid tegelikult isegi kuni 100 bar vastu, enne kui lõhki läksid. Olen taolistest katsetest pilte näinud. Aga LPG balloonid on metall-lehest kokku keevitatud, uuemal ajal ka klaaskiud komposiitmaterjalist. 200 bar jaoks mõeldud balloonid on juba treitud ja paksust metallist.
Hmm, kui nüüd mõtlema hakata, siis niisugune annab lõhkemisel kilde nagu kildmürsk. Liiklusrohkel tänaval pidanuks sel juhul ümberringi neid killuauke päris mitmeid olema, sh. õhkulennanud auto keres. Kahtlustan, et ajakirjanik ajab LNG ja LPG omavahel segi. Üks gaas nende jaoks ju kõik. Ennegi nähtud, kuidas artiklit maagaasist illustreerib pilt vedelgaasiballoonidest.
Lõpuks, üks variant oleks, et auto gaasiballooni külge oli paigaldatud pomm?

Vanadele hapnikuballoonidele oli peale löödud: töösurve 150 bar ja test 225 bar. Tundub, et kontrollitakse 1,5 kordse töösurvega.

EZ-dyn grupis on video õnnetusest.
https://www.facebook.com/10000160318834 ... 0574031720

Eelmise aasta keskel Gaznetis käies hoolduses näitasid seal töölised ühe vanema põlvkonna Oktavialt maha võetud CNG mahuteid, mis olid üsna ära korrodeerunud. Nende asukoht on üsna ebaõnnestunud, taga all kõige selle sodi käes mis talvel ringi lendab.
Mahutid olid korrodeerunud ja ühes mahutis toimus kiire rõhu langus. Selle tagajärjel deformeerus ka teine mahuti ning seejärel purunes ka teine mahuti.

Manurhin kirjutas: ↑01 Mär, 2023 23:14
Need vanad nõukaaegsed 50l punased vedelgaasiballoonid pidasid tegelikult isegi kuni 100 bar vastu, enne kui lõhki läksid. Olen taolistest katsetest pilte näinud. Aga LPG balloonid on metall-lehest kokku keevitatud, uuemal ajal ka klaaskiud komposiitmaterjalist. 200 bar jaoks mõeldud balloonid on juba treitud ja paksust metallist.
Hmm, kui nüüd mõtlema hakata, siis niisugune annab lõhkemisel kilde nagu kildmürsk. Liiklusrohkel tänaval pidanuks sel juhul ümberringi neid killuauke päris mitmeid olema, sh. õhkulennanud auto keres. Kahtlustan, et ajakirjanik ajab LNG ja LPG omavahel segi. Üks gaas nende jaoks ju kõik. Ennegi nähtud, kuidas artiklit maagaasist illustreerib pilt vedelgaasiballoonidest.
Lõpuks, üks variant oleks, et auto gaasiballooni külge oli paigaldatud pomm?

Need balloonid näivadki kas üleni komposiidist olema või siis on "tavaline" raudballoon mingi komposiitvõrguga kaetud- ju siis "šrapnellide" vältimiseks. Siin pildil esiplaanil terveks jäänud balloon ning taga pooldunud "projektiil": https://www.postimees.ee/7722871/fotod- ... e=15173397

Tegelane5 kirjutas: ↑02 Mär, 2023 10:05

Manurhin kirjutas: ↑01 Mär, 2023 23:14
Need vanad nõukaaegsed 50l punased vedelgaasiballoonid pidasid tegelikult isegi kuni 100 bar vastu, enne kui lõhki läksid. Olen taolistest katsetest pilte näinud. Aga LPG balloonid on metall-lehest kokku keevitatud, uuemal ajal ka klaaskiud komposiitmaterjalist. 200 bar jaoks mõeldud balloonid on juba treitud ja paksust metallist.
Hmm, kui nüüd mõtlema hakata, siis niisugune annab lõhkemisel kilde nagu kildmürsk. Liiklusrohkel tänaval pidanuks sel juhul ümberringi neid killuauke päris mitmeid olema, sh. õhkulennanud auto keres. Kahtlustan, et ajakirjanik ajab LNG ja LPG omavahel segi. Üks gaas nende jaoks ju kõik. Ennegi nähtud, kuidas artiklit maagaasist illustreerib pilt vedelgaasiballoonidest.
Lõpuks, üks variant oleks, et auto gaasiballooni külge oli paigaldatud pomm?

Need balloonid näivadki kas üleni komposiidist olema või siis on "tavaline" raudballoon mingi komposiitvõrguga kaetud- ju siis "šrapnellide" vältimiseks. Siin pildil esiplaanil terveks jäänud balloon ning taga pooldunud "projektiil": https://www.postimees.ee/7722871/fotod- ... e=15173397

Gaasiballoon ei tohi lõhkemisel kilde anda. Seepärast tehakse nad ka üsna plastilisest metallist, mis venib palju ja rebeneb minimaalselt.

Video kümne aasta tagusest liiklusõnnetusest MKAD-l. Näha on, et praktiliselt ükski plahvatav balloon kilde ei anna.

EDIT: link vahetatud ülevaatlikuma vastu

https://www.youtube.com/watch?v=fsppNOHdQII

Atsetüleeni trassidel ja seadmetel on tavaliselt tagasilöögi vastane seade, et kui kusagil midagi juhtub, siis leek ei jõua tagasi ballooni. See on selline vasksilinder enne ballooni. Seega ballooni on üsna raske plahvatama saada.

27.10.2023 õhtul toimus ühes Viljandi korterelamus gaasigrilli ballooni plahvatuse tagajärjel põleng, hoone on ajutiselt kasutuskõlbmatu ning evakueeriti kahe kortermaja elanikud:

https://www.delfi.ee/artikkel/120243222 ... iskolbmatu

isakene kirjutas: ↑02 Mär, 2023 12:48
Gaasiballoon ei tohi lõhkemisel kilde anda. Seepärast tehakse nad ka üsna plastilisest metallist, mis venib palju ja rebeneb minimaalselt.

tõsi kaa või?

https://www.youtube.com/watch?v=dHaV17G2lEE

see asi ei oleks võimalik kui gaasibaloon on mingi pehme ja veniv materjal.

kui plahvatustest rääkida siis kõige koledama paugu teeb sinine balloon kui see kuskil tulle satub. tagajärjed on sellised nagu himars raketil.

Balloonid pole värvilised mitte niisama ilu pärast. Sinine nt. on tehniline hapnik. Aga mismoodi grillgaasi (ilmselt siis propaani-butaani segu, võimalik, et ka puhas propaan) balloon sedasi plahvatada saab, jääb mulle arusaamatuks. Selline balloon ei plahvata niisama. Et kõmakas käiks, selleks tuleks see balloon sihilikult plahvatama panna (lõhkelaeng külge panna) või siis oleks pidanud seal rõdul juba enne plahvatust päris korralik tulekahju olema. Tõsi, ka tulekahju korral oleks plahvatuse toimumine üsna küsitav, kuna tänapäevastel balloonidel on kõigil ventiili küljes avarii-ülerõhuklapp. Ainult väga kuuma ja intensiivse põlengu korral võibolla sellest ei piisa. Üks võimalus oleks, et keegi oli mingi suure (keraamilise?) gaasigrilli-juraka rõdule vedanud, pani gaasi jooksma (aga grilli kaas oli kinni), unustas süüdata ja siis kui meelde tuli ja piesoelektrilise süüte nupule vajutas, kõmakas käiski. Aga sel juhul oleks see süütaja ise kui mitte surma, siis igal juhul üliraskelt vigastada saanud. Saaks veel aru, kui mõni idioot väikeses ruumis, nt. vannitoas hakkab grillima ja gaas kusagilt lekib, koguneb ruumi ja lõpuks plahvatab. Aga lahtisel rõdul on siiski piisavalt hea ventilatsioon, kui midagi põranda lähedale kogunebki, valgub välispaneeli ääre vahelt alla ja tuul puhub minema.

Kõige lihtsam gaasiplahvatuse tekitamise viis : gaasiballoonil ventiil lahti ja põrandast mingile kõrgusele põlev küünal , kui gaas jõuab küünlaleegini on plahvatus koos tulekahjuga garanteeritud .

parkija kirjutas: ↑28 Okt, 2023 17:46 Kõige lihtsam gaasiplahvatuse tekitamise viis : gaasiballoonil ventiil lahti ja põrandast mingile kõrgusele põlev küünal , kui gaas jõuab küünlaleegini on plahvatus koos tulekahjuga garanteeritud .

Olen selle läbi teinud. Gaasipliidil kaks potti, üks hakkas üle keema ja kustutas omal leegi ära. Miski hetk tõusis gaas leegini ja selline pauk ja tulekera tekkis, et virutas mind teises toas vastu seina ja aknad käisid kummis edasi-tagasi. Veidral kombel too plahvatav tulekera ei süüdanud midagi. Võib-olla mul isegi vedas, et plahvatus toimus, hullem variant olnuks kui tuba oleks vaikselt gaasiga täitunud...