Kriku kirjutas:Samas muutub see vähem tapvaks.
Ma tean, et kordan ennast, aga mulle tundub, et seda seaduspära pidevalt unustatakse (ei pidanud konkreetselt sind silmas).
See on selline väide, mis on võib-olla õige mingite viiruste ja neist põhjustatud spetsiifiliste haiguste puhul, spetsiifilistel tingimustel. Aga seda rohkem või vähem juhuslikult ja see ei ole mingi absoluutne reegel.
Mida seal varem Trevor kirjutas:
Almost all of these mutations will have little to no effect on virus function. Evolution weeds out the mutations that "break" the virus and mutations that make a virus replicate better are extremely rare.
...
For influenza, the major driver of evolution is immunity. Mutations will occasionally appear that cause people's existing immunity to no longer protect as well against a newly emerged mutant virus.
Oma olemuselt on iga mutatsioon pime juhus, mille kestmajäämine sõltub sellest, kas ta annab viirusele levides mingeid eeliseid, kärbib neid levimisvõimalusi, või on täiesti neutraalne (ei anna antud viiruse RNA kombinatsioonis mingeid praktilisi väljundeid. Vastavalt siis uus tüvi areneb kas domineerivaks, marginaliseerub ja sureb välja, või levib suht samas taktis teiste tüvedega.
Esiteks siis iga uus mutatsioon muutub püsivaks (säilib), kui suudab ennast väheselgi tasemel levitada/kopeerida. Selleks peab ta olema endiselt "elujõuline"/kopeerumisjõuline/ilma funktsioneerimisvigadeta (sest ülejäänud mutatsioonid kaovad). See on elementaarne.
Edasi, kui uus tüvi suudab levida efektiivsemalt, kui varasem tüvi, siis jah võib mingitel tingimustel mingite viirustega olla see põhjustatud asjaolust, et hoiab peremeesorganismi kauem elus selleks, et nakkus leviks laiemalt.
Aga see ei ole ainus võimalik põhjus või asjadekulg, mis annab uuele tüvele eeliseid.
Uus tüvi võib muteeruda ka lihtsalt nii, et suudab läbi tungida juba varasema tüve läbipõdenud peremeesorganismide immuunsusest ja seega tekib varase tüvega võrreldes palju laiem levikuvõimalus (sest vana tüvi peab võitlema sihtgrupi imuunvastega). Ja uus tüvi ei pea selle mutatsiooni käigus sugugi vähemtapvaks või kergemaid sümptomeid tekitavaks muutuma. See ongi sisuliselt see, mis toimub igaaastaselt gripiga (vt ülal Trevor). Ja see võib minu meelest saada ka Covid19 puhul määravaks, juhul, kui suured massid lastakse Koroonat läbi põdeda.
See et mõnel aastal põhjustab uus gripitüvi kergemaid või raskemaid haigusi on pigem suht juhuslik kaasnähe, mis ilmselt vaid teatud määral konkreetsel aastal levikut mõjutab.
Uus viirustüvi võib ka näiteks muutuda virulentsemaks. Näiteks suudab väiksema kogusega nakatada.
Võib lihtsalt muutuda piske nüanss, et näiteks hakkab enam pesitsema ülemistes hingamisteedes (kui näiteks oli varem alumistes hingamisteedes) Ja sellega seoses köhib peremees neid tunduvalt rohkem laiali, kui varem. Samas suremuse poole pealt ei pruugi see midagi muuta.
Uss mutatsioon võib näiteks muuta viiruse retseptorit, millega ta peremeesrakude külge haakub - nii, et näiteks suudab rohkem eri tüüpi (või teist tüüpi) rakkusid nakatada. Ja selle tulemusena ei pruugi sugugi peremeesorganism kiiremini hukkuda, samas aga võib näiteks reproduktsioon kasvada.
Neid variante on palju-palju. Mutatsioonide tõenäosus on eri viiruse RNA ahelates ka erineva tõenäosusega, seega siin on omad seaduspärad, kui tihti mingit tüüpi mutatsioonid esinevad. Aga selleks peab olema viroloog (nagu Trevor), et seda Koroona puhul prognoosida.
Kas on mingeid uurimusi mis väidavad, et Marutaud on aastatuhandete jooksul vähem tapvaks arenenud? Või Kollapalavik, Rõuged, Leetrid?
Ühesõnaga mina ei ole spetsialist ja see minu jutt läheb ka juba teemast välja, aga mulle tundub see lootus, et käimasolev taud kindlapeale mingi aja jooksul vähemtapvaks muutub - liiga optimistlik. Liiatigi veel lähiaastate perspektiivis. Tõsi - on täiesti võimalik, et praeguse Covid19 tüve läbipõdemine ei suuda küll näiteks tulevase uue tüve mutatsiooniga nakatumist vältida, küll aga juba olemasolev imuunsusmälu võimaldab viiruse uue tüve paljunemist rohkem või vähem piirata, mistõttu kaasnevad haigusnähud on leebemad. Aga see ei ole sellisel juhul viiruse muteerumine vähem tapvaks.