Nakkusohtlikud sünnipäevad ja kärsitud vanainimesed: tegelikud juhtumid, kuidas Eestis viirusepuhangud tekkisidMõned iseloomulikud näited sellest, kuidas koroonaviirus võib pereliikmete, kolleegide ja sõprade seas levida. Iga kord, kui keegi annab positiivse proovi, püüab terviseamet välja uurida, kust inimene nakkuse võis saada ning kellega ta omakorda haigena kokku puutus. See on vajalik, et mõista, kuidas haigus levib. Samuti peavad viirusega kokku puutunud end kiiresti isoleerima, et mitte haigust edasi kanda.
Järgnevad on reaalsed juhtumid Eestist, mis viiruse liikumise kaardistamise käigus tuvastati. Isikuandmete kaitseks pole võimalik kirjeldada kõiki detaile.
ÜKS PERE KUTSUS kokku neli põlvkonda, kes polnud üksteist ammu näinud. Rõõmu oli seda rohkem, et osa lapselapsi oli pikalt olnud välismaal. Pärast pidu hakkasid aga saabuma ärevad sõnumid, sest 80ndates vanavanaema tundis end halvasti. Talle kutsuti kiirabi ja haiglas selgus, et halva enesetunde põhjustas Covid-19. Peagi sattus haiglasse ka vanavanaisa.
See tekitas kahtlust ja hirmu ning asuti kõiki peol viibinuid testima. Selgus, et haiguse oli välismaalt toonud pojapoeg, kel polnud palavikku ega köha, kuid kes tundis lihasvalu ja maitsemeele kadumist. Suguvõsas haigestus veel mitu inimest, noorim neist oli algklassiõpilane. Esialgu toredana paistnud pidu põhjustas krapsakatele vanavanematele pika haiglasoleku.
ÜKS JUUBILAR OTSUSTAS ümmargust sünnipäeva tähistada väikese peoga pereringis. Sellele eelnesid õnnitlused ja kallistused tööl. Hiljem aga selgus, et üks kolleeg oli haigestunud ja peagi näitas test ka sünnipäevalapse nakatumist. Hetkel pole veel teada, mitme haigestunuga juubel lõppes. Neid, kes tööl või sünnipäevalapse kodus haigusega kokku puutusid, oli kokku tervelt 39.
MÄRTSI ALGUSES, kui Covid-19 hirmu veel polnud, toimus Tallinnas üks õhtusöök. Selle korraldaja oli eelmisel päeval saabunud välismaalt. Õhtusöögil osales neli inimest. Võõrustajal endal tekkisid kerged sümptomid juba enne, kolmest külalisest haigestus kaks. Samuti haigestus ühe külalise elukaaslane, kes ise kohal ei viibinud.
APRILLI ALGUSES haigestus ühes kontoris kümmekond inimest. Kolle algas töötajast, kes tuli tööle kuiva köhaga. Ta oli töökaaslastega kontaktis küll vaid lühikest aega, kuid sellest piisas – pooled kolleegidest said viiruse ja kandsid seda omakorda edasi.
HILJUTI TOIMUS sünnipäev, kus osales käputäis inimesi. Üks neist oli sünnipäevale tulnud kergete haigussümptomitega (nohu) ja pärast pidu tekkisid need teistelgi. Pidulised süüdistasid inimest, kes sümptomitega üritusele tuli. Testimisel selgus aga, et nohune peoline koroonaviirust ei kandnud. Mitu sünnipäevalist aga sai positiivse testitulemuse, mis tähendab, et viiruse pidi peole tooma keegi, kelle sümptomid välja ei paistnud.
TUNTUD NÄIDE: Tartu Raatuse ühiselamus nakatus 16 inimest, sest isolatsioonireeglitest ei peetud kinni ning korraldati leibkondade üleseid koosviibimisi.
ÜKS TÖÖKOLLEKTIIV korraldas märtsi lõpul mõnusa istumise kümne inimese osalusel, et tähistada kolleegi sünnipäeva. Peolistest kolmel diagnoositi hiljem Covid-19.
OMA MAJAS ELAB vanem abielupaar. Mees on 86aastane ja krooniliste haiguste tõttu pole enam ammu väljas liikunud. 84aastane naine toob poest toidukraami ja apteegist ravimeid. Nakkuspuhangu ajal kasutas ta poes ja apteegis käimisel alati maski ja desinfitseerimisvahendit. Ühel hetkel aga tõusis mehel palavik ja tekkis nõrkus. Abikaasa kutsus kiirabi ning mees viidi haiglasse. Seal tehti talle ka koroonaviiruse test, mis osutus positiivseks. Naise jaoks oli testitulemus üllatus, sest võõraid polnud nende juures ammu käinud ja tal endal haigussümptomeid polnud (testi talle ei tehtud). Kuid ilmselt oli just naine see, kes salakavala viiruse koju tõi.
60AASTANE TÜTAR läks oma 80aastase ema juurde sauna. Ta tundis end tervena. Igaks juhuks käidi distantsi hoidmise pärast saunas eraldi – oli märtsi keskpaik ja eriolukord välja kuulutatud. Pärast sauna viibisid ema ja tütar siiski ühes ruumis, et koos aega viita ja juttu rääkida. Tegelikult oli tütar juba nakatunud ja nakkusohtlik: järgmisel päeval jäi ta haigeks. Paraku oli ta haiguse peiteperioodi viimasel päeval jõudnud ka ema nakatada. Peagi tekkisid sümptomid ka emal, õnneks haiglaravi kumbki ei vajanud.
55AASTASEL MEHEL tekkis märtsi keskpaigas nohu, ta köhatas sageli ning palus võimalust teha koroonatest. Vastus oli negatiivne. Mees käis tööl edasi ja jätkas oma tavalist elu. Kolm nädalat hiljem saatis mehe testi tegema tema tööandja ning see oli positiivne. Mees jõudis nakatada ka oma pereliikmeid ja töökaaslasi. Arvatavasti sai ta nakkuse märtsi alguses massiürituselt ning esimene analüüs oli valenegatiivne. Üks võimalikke selgitusi on, et proov võeti haiguse liiga varajases etapis.
TERANE JA ASJALIK 80AASTANE vanaproua oli teadlikult kodus, hoidis end isolatsioonis ja vältis kokkupuuteid teiste inimestega. Süüa tõid talle lapsed, kes jätsid kraami ukse juurde, omavahel kokku ei puututud. Märtsi viimasel nädalal tekkis naisel siiski soov ise poodi minna. Viis päeva hiljem ta haigestus ja sai koroonadiagnoosi, õnneks haiglaravi ei vajanud. Ainus kokkupuude nakkusallikaga pidi olema toidupood.
SPORTLIK 84AASTANE HÄRRA hiilis salaja kodust välja, et värsket õhku hingata ja toidupoodi minna. Pere oli selle küll ära keelanud ning abistas teda iga päev toidu ja muu vajalikuga. Õueskäik lõppes aga positiivse koroonatestiga ning mees vajas ka haiglaravi. Kuna ta enda sõnul teel poodi kellegagi kokku ei puutunud, pärines nakkus oletatavasti poest.
Tsiteeri:
KOROONADETEKTIIVID TÖÖS
Kontaktide tuvastamine on sageli korralik jälitustöö. Seda tehakse Eestis telefoni teel. Sageli ei mäleta aga inimesed täpselt, kus nad mõne nädala eest olid ja kellega kokku puutusid. Sellegipoolest on kõigi kontaktide kiire tuvastamine äärmiselt vajalik, et ei tekiks uusi suuremaid puhanguid. Riigid, kus on õnnestunud haiguse levik kõige kiiremini kontrolli alla saada (Lõuna-Korea, Taiwan, Euroopas ka Saksamaa), on viirusekandjate kontakte tuvastanud eriti kiirelt ja täpselt. See võime on majanduse ja muude ühistegevuste avamise eeltingimus.
Isolatsiooniperiood on Eestis vilja kandnud: nakkuskolded tekivad nüüd peamiselt kollektiivides (kus töötatakse õlg õla kõrval ja katsutakse samu masinaid), mitte enam pereringis. Kolde¬uurijad näevad sedagi, et kui töö juures kantakse maske, pestakse hoolega käsi ja puhastatakse pindu, siis ühe inimese haigestumise korral ei jõua haigus palju levida. Valvsust ei tohi aga kaotada, sest viirusekandjaid on Eestis endiselt.
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
