No nagu oligi arvata - kamp välismaalastest ignorant-molkusi..
Aga respect Jüri RATASele - tema poolt üllatavalt jõuline liigutus ussitava anarhistidebande korralekutsumiseks
Õhtusöögid, filmiõhtud ja karaoke - kuidas Raatuse ühika elanikud eriolukorra reeglitele vilistasid
Raatuse ühiselamu elanikud ei usu, et puhang tekkis just 9. aprilli peolt. Kohtumisi ja koosviibimisi, kus viirus võis levida, oli tihti nii enne kui ka pärast seda kuupäeva.
See oli aja küsimus, millal viiruspuhang Raatuse ühiselamu kolmandal korrusel tekib, ütleb üks Raatuses elanud välistudeng. Mõne nädala eest võttis ta ette keerulise teekonna tuhandete kilomeetrite kaugusele koduriiki, sest talle tundus, et seal on tal turvalisem.
“Inimesed käitusid seal kartmatult. Nad arvasid, et nendeni ei jõua viirus eales,” ütleb ta.
Eelmise nädala keskel selgus, et Raatuse ühiselamus võib olla koroonaviirusega haigeid, 17. aprillil saadi kätte esialgsed proovid: kuuel elanikul tuvastati COVID-19. Seejärel testiti kõiki ühiselamu 274 elanikku. 19. aprilliks on selgunud 16 positiivset proovi ja veel 27 inimest, kes on olnud positiivse proovi andjatega kontaktis.
“See ei üllata mind,” märgib üks Raatuse ühiselamu kolmanda korruse elanik, kes eriolukorra järel omaette hoidis. Ta ütleb seda, kuna nägi lähedalt haiguse saanud ühikakaaslaste elustiili. See tähendab, et nende elustiil eriolukorra ajal ei muutunudki, tihe seltsielu jätkus endist viisi.
Eriolukorra välja kuulutamine 12. märtsil tähendas ka ülikoolide õppetöö ja elukorralduse ümberkujundamist. Tudengid suunati distantsõppele. Enamik ühiselamute kontoritöötajaid suunati kodutööle. Raatuse ühiselamu fuajees korjati kokku lauad ja toolid. Kes tahtis, võis üürilepingu sanktsioonideta varem lõpetada ja koju minna. Mitmed tudengid seda võimalust ka kasutasid.
Ühiselamus on kolmetoalised korterid, millest enamik on kahekohalised. See tähendab, et kõige rohkem võib ühes korteris elada, kööki ja vannituba jagada kuus inimest. Ühte korterisse majutatakse enamasti samast soost elanikud. 24. märtsil anti tudengitele võimalus kolida tasuta oma toakaaslasest lahku mõnda vabasse tuppa, et nii veelgi vähendada inimestevahelisi kontakte.
25. märtsil saatis ühiselamu administratsioon elanikele laiali eesti-, inglis- ja venekeelsed kirjad, mis selgitasid nii eriolukorda kui ka 2+2 liikumispiiranguid. “Need eriolukorra meetmed on kohustuslikud kõigile inimestele. See on ainus viis, kuidas saame kaitsta ennast, enda lähedasi ja kõige haavatavamat osa Eesti elanikkonnast: vanemaid inimesi ja krooniliste haigustega inimesi,” sedastab kiri.
Need ettekirjutused umbes paarikümmet kolmanda korruse välistudengit ei seganud.
Pidev suhtlus jätkus
Välistudengite avalikud sotsiaalmeediakontod annavad aimu, kuidas elu puhangu epitsentris käis. Keegi neist pole vastanud korduvatele kommentaaripalvetele.
Ühe tudengi sotsiaalmeedia fotoalbumis on pealkirjastatud pildid “Karantiin: päev 1”, “Karantiin: päev 2” jne. See annab aimu, et karantiini tähendus jäi seltskonna jaoks vaid moesõnaks.
Ühes videos laulab viis neidu kogu hingest kaasa "Titanicu" filmi tunnuslaulu. Järgmisel päeval on 8-liikmeline seltskond kogunenud öösel ühika kitsasse trepikotta, kus trepikoja põrandal maas üksteise lähedal istudes aega veedetakse.
"Karantiini" viiendal päeval sätib neljaliikmeline seltskond valmis end filmiõhtuks, koos lamatakse paarisvoodil. Juba algab videoklipp sellest, kuidas üks noormees püüab teha võimlemisharjutusi põrandaharjaga - umbes kuueliikmeline seltskond elab talle lõkerdades kaasa.
Nalja jätkub veelgi. “Varajased lihavõtted” kandev postitus näitab, kuidas kümmekond inimest veini- ja õllelauas ühiselt meeleolukat õhtut veedavad, taustaks valjuhäälne naermine.
Pildid ja videokatked jutustavad viimase kuu jooksul korraldatud ühistest õhtusöökidest, koosviibimistest õues. Kord lõigatakse ühel noormehel habet, siis tõstetakse koos kellegi tuba ümber. Seltskonna suurus varieerub viiest-kuuest kuni paariteistkümne inimeseni.
Lihavõtete puhuks koguneb ühe laua taha 12 inimest, kes vaheldumisi ühistest kaussidest snäkke haaravad ja neid dipikastmesse kastavad.
Ühikakaaslaste jutu järgi toimus viimane pidu, ühe hispaanlanna sünnipäeva tähistamine vaid paar päeva enne seda, kui haiguspuhang ilmsiks sai.
Reeglite järgi tohivad küll ühe pere liikmed koos väljas viibida, koos aega veeta. See võiks laieneda üht korterit jagavatele tudengitele. Kuid pildid ja videod näitavad, et koos viibivad inimesed mitmetest korteritest.
Teresa Demaria on välistudeng Itaaliast, ta elab teisel korrusel. Ta on väheseid, kes oma nime all nõus seal toimuvas rääkma. “Tahtsin oma emotsioone väljendada: see on näide, mis juhtub, kui inimesed on vastutustundetud,” ütleb ta.
Demaria kuulis sageli, kuidas tema toa kohal ülakorrusel hiliste õhtutundideni ühiselt aega veedeti ning andis teine kord sellest ka turvameestele teada. Reeglite rikkumisest teavitajaid oli teisigi. Kuigi meeletuid pidusid ei korraldatud, pidid turvamehed käima mitmel korral kolmanda korruse elanikele eriolukorra reegleid meelde tuletamas.
Üks sellistest kordadest oli 9. aprillil. Tol päeval aset leidnud 14 inimesega oleng on sündmus, mida Terviseamet hindab viiruse põhiliseks levikukohaks.
Tegelikult toimus tol neljapäeva õhtul mitu pidu. Inimesed liikusid ühest korterist teise ja omavahel suhtles mitu seltskonda. Kaks kolmanda korruse elanikku, kes pidudel ei viibinud, kuid kõnealust seltskonda tunnevad, suhtuvad seetõttu Terviseameti hinnangusse skeptiliselt. Nad arvavad, et on võimatu öelda, millal täpselt keegi nakatus. Arvatav esimene haigestunu ja tema kaaslane olid sageli need, kes ühistele õhtusöökidele kutsusid.
Mõned tudengid, kes olid koos esimesena haigeks jäänud inimestega, pole ise haigestunud. On ka vastupidiseid näiteid - positiivse proovi on saanud need, kes algsete haigestunutega kokku ei puutunudki. On ka neid, kes ei näita mingeid haigustunnuseid. Raskelt haigestunuid ei ole.
Kaks esimest haigestunut ei tea, kust nad viiruse võisid saada. Nad oletavad, et see võis olla kaubandusest.
Demaria on tõsiselt ärritunud ning ta ei ole ainuke. Ühikakaaslased olevat korduvalt ka sotsiaalmeedia gruppides eriolukorra rikkujaid korrale kutsunud, kuid - ei midagi. Ebamugavus algas sellest, et paariks päevaks jäi kogu maja karantiini (pühapäeval lubati kõik peale kolmanda korruse taas karantiinist välja).
Kuid põhipõhjus, miks enamik ühika elanikke oma nimega rääkida ei taha, on teadmine, et kogu Eesti vaatab ühe maja elanikele vihase pilguga. Liiguvad ka võõraviha õhutavad kuuljutud. Kardetakse, et ühiselamus tekkinud puhangu tõttu pikendatakse eriolukorda või vähemalt ei lõpetata seda enne esimest maid. Seda, et ühes ühiselamus juhtunut riiklikult arutatakse, näitab seegi, et peaministri korraldusega määrati kogu maja karantiini.
"Ma tahan veel rõhutada, et kuigi reeglite rikkujad olid ERASMUSe tudengid, siis mitte kõik ERASMUSe tudengid ja rahvusvahelised üliõpilased ei käitunud nii," sõnab Demaria.
Tõeline karantiin
Pühapäeval, 19. aprilli hommikutundidel ei näe Raatuse 22 ühiselamust väljumas ega sinna sisenemas ühtegi tudengit. Kui vestibüülis ei askeldaks viis kaitseülikondades inimest, võiks arvata, et ühiselamu on eriolukorra tõttu suletud ning seal ei elagi parasjagu kedagi. Kuigi negatiivse proovi andnud elanikel on lubatud maja taha värsket õhku hingama minna, valitseb sealgi tühjus. Paar akent on avatud, ühest kostub vaikselt muusika.
Lõuna paiku sõidab maja juurde toitu toov auto ning puhastusteenuseid pakkuv masin.
Peaministri ehk eriolukorrajuhi korraldusega pandi kogu maja karantiini. Pärast testitulemuste selgumist jääb täielikku karantiini endiselt terve kolmas korrus, kuhu on kolitud ka kõik kontaktsed.
COVID-19 diagnoosi saanud ei tohi oma korteritest lahkuda. Oma toast võib väljuda toast vaid äärmisel juhul, näiteks minna suitsetama sama korruse suitsuruumi. Kontaktsetel on lubatud ka minna õue selleks ette nähtud kohta värsket õhku hingama. Inimeste liikumist majas jälgib politsei.
Prügi peavad kolmanda korruse elanikud jätma oma korteri ukse taha - seda käsitletakse kui ohtlikku jäädet, mistõttu ei tohi seda tavalise prügi sekka visata.
Esialgu on keelatud ka kulleritega toidu tellimine, sest kullerile vastu minek tähendaks tudengitele karantiinitingimuste rikkumist. Toitlustamise on korraldanud ühiselamu ning tudengid saavad süüa kolm korda päevas. Paljudel on siiski ka varasemast toiduvarud.
Ekspressiga suhelnud Raatuse ühiselamu elanikud möönavad, et täielikult isolatsioonis elada poleks olnud ka enne võimalik. Näiteks puututi teistega kokku ühises pesulas või printeri järjekorras. Mitmed elanikud väidavad, et nad ei täheldanud ukselinkide või ühisruumide desinfitseerimist. Desinfitseerimisvahendid toodi iga korteri jaoks pärast puhangu selgumist, ühtlasi sai iga elanik 10 maski.
Seda, kuivõrd üldruumide koristamine eriolukorras jätkus, ei teadnud ülikooli poolne kõneisik, akadeemiline sekretär Tõnis Karki kommenteerida.
Ta selgitas siiski, et peale informeerimise ja hoiatamise ei saa ühiselamu omanik inimeste käitumist muuta või muul moel suunata. Elanikele anti teada, et võõraid inimesi ei ole lubatud külla kutsuda ega kogunemisi korraldada. Neile selgitati reegleid ja põhjendati neid, kuid reeglitest kinni pidamine jääb igaühe enda teha.
On ühiselamu elanikke, kes on kolmanda korruse elanike peale vihased. On neid, kes on ehmunud. On neid, kes kogu olukorrast tüdinud ja neidki, keda üllatas ühiselamu niivõrd jõuline sekkumine. "Me pidime eriolukorraga kohanema nagu ülejäänud Eesti elanikud, kuid kõik ei saanud sellest aru. Nüüd on tulemused käes," sõnab endine Raatuse välisüliõpilasest elanik kodumaalt Eesti uudiseid jälgides.
