paalberg kirjutas:Loogiline, et kui EKRE tahab oma valimislubadusi sisejulgeolekuvaldkonnas ka reaalselt ellu viima hakata, tuleb esmalt vastava visiooniga koostöövõimeline meeskond komplekteerida ja vabaneda süsteemis stagneerunud, vanameelsetest muutustele vastutöötavatest hoiakutest. Seega Helmede idee oli suuresti õige, ainult teostus jätab soovida.
Enne selliste väidete – et Vaher on vastu EKRE tarkadele mõtetele piirivalve tugevdamiseks ja sisekaitsereservi väljaarendamiseks – esitamist tuleks esmalt tuvastada kaks asja:
1. Et EKRE-l/Helmel/Helme nõunikel on sellekohased konkreetsed mõtted, plaanid ja ettepanekud.
2. Ja et Elmar Vaher on nendele ettepanekutele ja lahendustele kuidagi põhimõtteliselt vastu ning on seda vastuseisu avaldanud kas süsteemi sees ja/või avalikult.
Mina tänase päeva seisuga kumbagi nendest kahest eeldusest tuvastanud ei ole. St ei ole kuskilt (veel) näinud, et kuskil oleksid mingid konkreetsed mõtted ja ettepanekud piirivalve parendamiseks, samuti ei ole veel arusaadaval ja hindamist võimaldaval kujul välja käidud sisekaitsereservi loomise praktilist lahendust. Samuti ei ole mina (veel) kuskilt näinud või kuulnud, et Elmar Vaher või PPA tänane juhtkond nendele kuidagi vastu oleks. Kui keegi on neid asju näinud, siis näidake-viidake teistele ka.
Piirivalve tugevdamise osas on täna vaid olemas koalitsioonilepingus üks lühikene lause eraldi juhtimisstruktuuri loomise kohta, mille osas ei ole näinud ega kuulnud seda, kuidas see praktiliselt teostada, või kuidas see olukorda piiril aitaks vähendada. On olnud Helmede loosunglikke väljaütlemisi, et plaanitav tehno-piir on liiga kallis, keerukas ning selleks pole raha, kuid pole veel kuulnud alternatiivseid mõtteid või ettepanekuid, kuidas siis odavamalt või põhimõtteliselt teistmoodi ja efektiivsemalt piiri valvamine lahendada. Sisekaitsereservi osas olen kuulnud ametnike ja politseinike peas liikunud üsna mõistlikest mõtetest, aga need pärinevad juba ammu enne Helmesid, ja millele keegi (sh Vaher) minu teada vastu ei olegi (ja milleks sõdidagi vastu ideele, mis sinu asutusele tõotab kitsal ajal tuua 20 lisamiljonit?).
Teise punkti osas on täna ainsa asjana vaid Helme pressiesindaja vahendusel antud neljapäevane või reedene kommentaar, et Vaher on kõikidele nendele mõistlikele mõtetele vastu sõdinud ja peab seetõttu lahkuma. Arvestades seda, et samast allikast tulid ka täiesti alusetuteks osutunud väited Vaheri töösuhte peatamise ja tema suhtes distsiplinaarjuurdluse alustamise kohta (ja varem ka väga palju muid huvitavaid väiteid), siis julgen mina täna tõsiselt kahelda selle väite (et Vaher sõdis millelegi vastu) tegelikus tõelevastavuses.
Ma seejuures ei välista, et (lähi)tulevikus võivad Siseministeeriumist tulla ettepanekud, mis PPA peadirektorile täielikult vastukarva on, ning milledele ta siis hakkab kas süsteemi sees või avalikult vastu sõdima. Ja mis sellisel juhul tõesti viivad ilmselgelt PPA peadirektori vabatahtlikule või sunniviisilisele lahkumisele oma ametikohalt. Aga veelkord – täna ei ole mina veel näinud konkreetseid plaane-mõtteid ega Vaheri vastuseisu nendele.
Ja olemuslikult olen ma täiesti nõus sellega, et kui allasutusele juhile ei meeldi ministri mõtted ja plaanid; või lihtsalt koostöö ei klapi, siis normaalses demokraatlikus riigis lahkubki ametnik, mitte rahva poolt antud mandaadiga poliitik. Aga sellisel juhul peaks siseminister need vastuseisud ja probleemid korralikult ära fikseerima ja vajadusel ka avalikustama, ning pärast seda pole tõenäoliselt ei avalikkuse ega valitsuse poolt probleemi tülikaks muutunud amentiku vallandamisele läbi seadustes fikseeritud protseduuri.
Eelmisel nädalal nägime aga etteheidetena vaid mingeid uduseid või lihtsalt asjassepuutumatuid (Hannes Rummi juhtum) viiteid ning puhkusel viibiva siseministri kohusetäitja ebapädevat katsest PPA peadirektor enda käskkirjaga vabastada. Sellises olukorras muutus see küsimus automaatselt küsimuseks mitte Elmar Vaherist, vaid küsimuseks peaministri autoriteedist ja tõsiseltvõetavusest. Mille tagajärg on suure tõenäosusega selline, et kuni peaminister on Jüri Ratas, siis püsib PPA peadirektorina Elmar Vaher olenemata sellest, kas ja kuidas selline olukord meeldib siseministrile.
Paneb ikka kõvasti imestama, kuidas kaabud pärast 4-aastast „kõrvalt õppimist“ ja 100-t päeva valitsuses olekut end sellisesse veidrasse olukorda suutsid manööverdada. Annab (kas õnneks või kahjuks) alust eeldada, et ka sisulised mõtted riigi (või sisejulgeoleku) arendamiseks saavad kandma samasugust „kvaliteedimärki“