Merepääste

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas nimetu »

BWB on ise samuti küllalt neid asju testinud:
https://www.youtube.com/watch?v=RjttfjJtsHQ
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas Ott Laanemets »

A4 kirjutas:Kui oleks olnud tuua konkreetseid ja praktilisi näiteid sellest, kuidas seal piirkonnas on hiljuti olnud eluohtlikke merepäästesündmusi, mille lahendamise või vähemalt õigeaegse lahendamisega oleks saanud toime tulla vaid ja ainult Haapsalus paikneb kutseline merepääste, siis eeldaks, et anonüümne piirivalvur oleks neid näiteid oma artiklis ka kindlasti toonud selle üldise sooja jutu ja kinnisvara-teemalise vandenõu asemel. Aga miskipärast neid näiteid pole veel toodud.

Kinnisvara pidi iseenesest asjasse (lisaks eelpool kirjeldatule) siiski puutuma küll. Aga mitte selles mõttes, et PPA-l oleks kibe soov Haapsalu sadamakrunt maha müüa, sest kui RKAS selle ka peaks müüki panema, siis ei näe PPA sellest kopikatki. Küll aga pidavat see amortiseerunud kai ja hooned vajama paarimiljonilist rahasüsti rekonstrueerimiseks (sellele viitab ka politseinik), mis seevastu tuleks juba küll PPA eelarvest. Ja siinkohal mõtleme korra jälle üle-eelmisel lõigus toodud numbritele.


Seejuures ei pidanud piirkonnast kutseline merepääste siiski kaduma, vaid plaan pidavat olemagi see lihtsalt vähendatud koosseisuga ja lahjema kaatriga Rohuküla sadamasse kolida, kus riigil on juba heas korras sadamataristu selle sama asja jaoks tasuta olemas ja võtta. Kas kogu selle piirkonna kutselist merepäästest on mõistlikum ja parem korraldada Rohukülast või justnimelt Haapsalust, ei oska mina öelda. Aga tõenäoliselt suurt sisulist vahet ei ole.

Pikka aega kokku töötanud ja 25 aastat kestnud elu- ja töökorraldusega väikesele kollektiivile on sellised muutused muidugi rasked allaneelata. See on inimlikult arusaadav, normaalne ja tavapärane (mäletate nt Pärnu pataljoni sulgemist ja sellega kaasnenud analoogseid argumente).
Kogu teema viitab taaskord mereliste organisatsioonide segadusele: milline riigiasutus teeb merel mida, miks ja millega? Riigi omanduses olev Rohuküla taristu kuulub veeteede ametile ja tõepoolest saaks seda kasutada ka muud riigi organisatsioonid. Tallinnas on kaks riigi sadamat suisa kõrvuti ja kõik kolm asuvad Põhja-Tallinnas. Kaitsed vähemalt sadamad koondada, on seni luhtunud.

Riigile optimaalseima lahenduse saamiseks tuleb vaadata kogu riigi tegevust merel. Ehk siis probleemil ’merepääste’ on sügavamad juured kui pelgalt merepääste. Illustratiivne näide varasemast ajast. Elutähtsate teenuste tagamise raames said selliseid teenuseid käitavad asutused käsu tagada nende toimepidevus ka kuni X päeva peale kriisi puhkemist (nt elektri kadumist). Ka veeteede amet, mis puudutab navigatsioonimärgistust. Kuna kogu märgistus töötab päikesepatareidel, siis probleemi pole, aga kriisi puhkedes peaks olema nagu plaan kuidas need märgid kiirelt kustutada ja eemaldada, kui et neid vastasmeeskonna auks töös hoida. Justkui (J)OK(K), aga tervikvaates siiski mitte.

Seda, kas kogu merepääste on täna juba pandav vabatahtlike õlule, peaks kommenteerima PPA inimesed, kes asjaga igapäevaselt tegelevad. Subjektiivselt pole päris kindel kas ’vabale tahe’ saab olla riikliku ülesande põhitäitja või siiski vaid toetaja. Näited elust lubavad arvata, et ’vaba tahte’ puhul ei saa kunagi lõpuni kindel olla, et kas konkreetsel hetkel seda ikka jagub ehk inimesed üldse kohale tulevad. Samas, toosama Saksa näide (ka Saksa vabatahtlik tuletõrje) näitab selgelt vastupidist.

Ma imetlen järjepidevust, millega püütakse kõik (riiklikult tähtsad) probleemid taandada asjadele, nende hinnale, disainile ja raha vähesusele. Asjadel pole mingit tähtsust, kui puudub arusaam, mida üldse on vaja teha ja kuidas seda võiks teha
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma imetlen järjepidevust, millega püütakse kõik (riiklikult tähtsad) probleemid taandada asjadele, nende hinnale, disainile ja raha vähesusele. Asjadel pole mingit tähtsust, kui puudub arusaam, mida üldse on vaja teha ja kuidas seda võiks teha
Paraku muutuvad strateegilised küsimused ainetuks, kui puuduvad (rahalised) võimalused neid lahendada.
Antud kaatri case on tegelikult ehe näide sellest, kuidas vale rahaga majandamine killib kogu ürituse.
Antud merepäästemeeskond kasutab 2,5 miljonit maksvat BWB kaatrit. Samas analoogne lihtsam kaater maksab ca 0,5 miljonit. See pakub küll 80% kallima omadusi, kuid on ka 5 korda odavam. Oletame, et ekspluatatsioonikulud on analoogsed. Eks üks valikuid on ka see, kas soetada "vägev" või soetada "keskmine". Õige vastus sõltub jällegi rahast.

Järele jääb raha 2,0 miljonit. Avalikes allikates oli kirjas, et antud meeskonnas oli 11 inimest. Oletame, et täis meeskond on 3 inimest ja on 4 sellist meeskonda (et oleks tagatud valve 24/7/365). Oletame, et kaadriametniku palk on keskmine palk (1300)+10% ehk 1430 eurot. Kogu antud päästekomando palgakulu on seega aastas 12*12*1430*1,34=275 924 eurot. Lihtsamat ja odavamat kaatrit kasutades jääb alles antud päästemeeskonna 7,2 aasta palgaraha ehk kui eeldada, et ressurss võimele oleks sama, siis odavama alusega sõites võinuks jätta antud üksuse sulgemata.

Selles lihtsas näites avaldubki oma triviaalsuses strateegilise valeotsuste hind - ostame küll tipp-topp varustust, kuid raha ei jää enam inimeste palkamiseks. Ja vana tõde on, et ega laevad ei sõdi, ikka inimesed. Ehk siis "keerata teema asjadele ja rahale". :oops:

Niiet asi on lausa vastupidine - enne suuresõnaliste strateegiliste plaanide väljahõikamist tuleb ikka väga hoolega lugeda raha, asju ja inimesi, mida saab. Vastasel juhul muutuvad parimadki plaanid tühjasõnaliseks deklaratsiooniks. MeV praktilised näited siin pole paraku teab mis tugevad - mitu protsenti teie laevaväest on sattunud seisma kai äärde või vanarauda põhjusel, et puuduvad needsamad "ressursid" aluste jooksutamiseks?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kirs
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 21 Jaan, 2009 10:50
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas Kirs »

Trumm, täpsustus. See kaater maksis 1,2 milli. Ka Tuna tõi selles eelmisel leheküljel välja. 2,4 milli eest tehti neid kaks tükki.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas nimetu »

Samas analoogne lihtsam kaater maksab ca 0,5 miljonit.
Ei. Analoogne ei maksa nii vähe.
Kui pead silmas viletsama merekindluse, ilma isepüstuvuseta ning väiksema või suisa olematu kajutiruumita, siis võib-olla tõesti leiab midagi odavamat.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pidasin silmas sellist:
http://www.ridasyacht.com/index.php/power/rib36

Selle hinnakirjahind on veidi üle 300 tuhande, usun, et nii 100 tuhande eest võib sinna saada pealisehituse vöörist ahtrini. Ning tiikpuud ja nahkistmeid pole ehk vaja kah. Täna ilmaga sõidab see Gotlandile ja tagasi mõnusa 30-40 sõlmega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas URR »

Millise ilmaga ta seal sõidab?
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See 3 korda kallim BWB alus ei sõida 3 korda hullema ilmaga, selles konks ongi. :)
Nende meresõiduomadused laines on umbes sarnased (sõltub rohkem aluse suurusest, V-põhja tüübist ja käituritest).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:MeV praktilised näited siin pole paraku teab mis tugevad - mitu protsenti teie laevaväest on sattunud seisma kai äärde või vanarauda põhjusel, et puuduvad needsamad "ressursid" aluste jooksutamiseks?
Mina tean ainult Admiral Pitkat ja seal aitas majanduskriis kõvasti kaasa. Paradaksoolsel kombel olid remondirahad ja plaan selleks hetkeks olemas, kui laev maha kanda otsustati. Ülejäänud jäid kai äärde, sest väsisid lihtsalt kätte ära ja maha kandmine võttis aega (puust Sulev oli ehitatud 1958. aastal!). Tänane Tasuja või tolleaegne Kristiina seisis kai ääres ellepärast, et kehtiv Kaitseväe juhataja ei lubanud mereväel üle 4 laeva pidada, aga eelmise ajal oli see laev mereakadeemia alt mereväe alla tõstetud.
Pigem on olnud vastupidi: mitu aastat kasutasime aktiivselt Ristnat, mis oli kõigi kirjade järgi meremuuseumi museaal.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:See 3 korda kallim BWB alus ei sõida 3 korda hullema ilmaga, selles konks ongi. :)
Võibolla ei sõida, aga halvema ilmaga sõidab. Laevad upuvad tavaliselt öösel ja tormiga. Küll on merehädalistel sellest palju rõõmu, kui meil on ühe asemel kolm paati, aga ükski ei suuda välja sõita.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merepääste

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See kõnealune alus näib olevat see:
https://bwb.ee/vessel/baltic-13/
Selle tormijutu juurde - alus on ju vesijugakäituritega. Olen veepaiskuriga alusega merel olnud kümneid tunde - ei kiida, suure lainega, kui ahter tõuseb veest välja, rabavad veepaiskurid tühja. Manööverdamiseks kitsastes oludes ja madalvees ukerdamiseks väga vint masin. Aga suures laines eelistaksin iga kell kas sise- või välispäramootorit pika veojalaga. Veojõu kadumine kuskil üheksanda laine jalamil on asi, mida keegi ei taha. Igal alusel on oma head ja vead.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist