www.militaar.net

Kriku kirjutas:Juriidiliselt üldise häda puhul, tavaolukorras mitte kunagi.

Kuidas see "üldine häda" defineeritud on? Ma kusagil teemas tõin (vale?)väite, et maas lebavale narkomaanile peaks seaduse järgi vähemalt kiirabi kutsuma, aga Sinu sõnul see maas lebav narkomaan ei käi selle üldise häda alla? Seega ka nt südamerikkega inimene ei käi üldise häda alla ja ükskõikne kodanik võib vabalt mööda jalutada?

Kui arstivannet andnud ei ole siis tavakodanik võiks ja peakski tänaval enamasti piirduma pädeva abi kutsumisega. Muudes olmeolukordades (tööl/poes/baaris jne) on reeglina kohapeal määratud isikud, kes oskavad tegutseda.

Kuulihaava ja/või suure verejooksuga tundmatut isikut ei läheks tänaval isegi (väljaõppest hoolimata) puutuma, arvestades meie riigis levivat HIV/Hep-tähestik ja muid sarnaseid probleeme.

Esmaabi tsiviilis õpetab Eesti Punane Rist. Koolitajateks kogemustega kiirabi koosseis. Kursusel aktiivselt osalenuna ja selle edukalt läbinuna oled suuteline päästma inimese elu erinevate traumade korral, lisaks väiksemate ja lihtsamate vigastuste sidumine ja lahastamine.

Kas sõjategevuse piirkond või õnnetus või üldine oht.

KarS § 100 ja 124:
Siin nüüd on küsimus, kuidas tõlgendada õnnetust. Väga tõenäoliselt ei käi see ei narkomaani ega politsei poolt kahjutuks tehtud kurjategija kohta, küll aga võib käia jahi- või liiklusõnnetuse kohta. Nii et jah, minu väide oli mõnevõrra ebatäpne - tegelikult ei pea olema katastroofi või sõjategevust ("üldist häda"). Aga see eksitus on teoreetiline, sest abita jätmine ei tähenda seda, et vigastatule tuleb isiklikult esmaabi osutada. Kui ei ole sõjategevust või looduskatastroofi, siis ongi kiirabi kutsumine suuremal osal juhtudest optimaalne abi osutamise viis. Sõjategevuse või looduskatastroofi puhul võib olla olukord, kus mitte mingit muud abi peale vigastatu leidja oskuste ei ole.

Kui tõlgendada üledoosi õnnetusena (mis minu arust on jama), siis järgmine küsimus on sellest, et kas möödakäija peab aru saama, et tegu on eluohtlikus seisundis isikuga. Näiteks peatäit välja magav joodik üldiselt ei ole eluohtlikus seisundis, üledoosi saanud narkomaan on - aga möödakäijal ei ole kohustust kindlaks teha, millest joove tingitud on ning talle ei saa ette heita, kui ta peab narkomaani joodikuks ja edasi läheb. Külma ilmaga võib asi olla teine. Igal juhul saab vastutusele võtta ainult isikut, kes pidi teadma, et kannatanu on eluohtlikus seisundis.

Abi ei tähenda seda, et sa pead narkarit ise elustama hakkama. Abi on ka kiirabi kutsumine. Vastutust tuleb karta siis, kui sa lihtsalt tuimalt mööda jalutad ning prokurör suudab tõendada, et õigel ajal osutatud abi oleks päästnud. Kui sa pole enda abistamise oskuses kindel, siis ei ole kohustust minna valesti südamemassaazi tegema.

Mis aga puudutab igasugu elementi, siis mulle rääkis meie parameedik (on kiirabis töötanud) sellise loo. Tallinna bussijaamas, seal kus busside väljumist ootajate jaoks pingid on, on pikali üks tädi. Riided märjad, alkoholi hais kilomeetri taha. Ajab segast mulinat ja vähkreb imelikult. Möödakäijad vaatavad, et vuhh, mingi parm seal aeleb. Lõpuks, kui enam ei siputanud, kutsuti kiirabi. Selgus, et tegu oli korraliku inimesega, mitme lapse emaga, kes oli seal peatuses saanud insuldi. Kuna üks parm oli sinna oma pudeli puruks kukutanud, siis alko hais ja räpased riided tulid sinna loiku kukkumisest. Tädi suri natuke peale haiglasse jõudmist, elustamine jäi tagajärjetuks. Maha jäid vist 3 last, kel isa polnud. See 15 minutit, mis see tädi sealt segaseid hääli tegi, olnuks olnud igati piisav, et ta jõuaks haiglasse ja saanuks adekvaatset abi. Mingit krimasja ei tulnud, aga väga traagiline lugu.

Vot selline näide neist välimääratud narkaritest. Kindlam on kiirabi kutsuda. Vähemalt ei saa sulle keegi hõlma hakata. Muidugi, kui oled kogemata diplomiga parameedik ja abi ei osuta, siis võidakse asja käsitleda teistmoodi kui tavainimest. Kuna meil ei ole kohustuslik esmaabi oskus, siis ei saa ka tavainimesest mõistlikult eeldada, et ta suudab abivajajat aidata. Küll aga saab mõistlikult eeldada, et sul (või 20 m raadiuses) on mõni mobiil, kust saab tasuta teha 112 kõne. Need kõned salvestatakse ja arhiveeritakse, kui keegi tahab mingit "asja" tekitada, siis otsitakse see arhiivist üles ja kuulatakse, kes helistas ja mida ütles.

Sestap dilemma korral on soovitatav helistada 112 - las nad ise klaarivad, kas platele või haiglasse. Vähemalt moraalses ja juriidilises mõttes ei jää sa kaotajaks.

hillart kirjutas:Laskur-sanitari erialakursus (LSEK), VÕK-ides ja KL malevates - materjalid CD-del väeosades olemas. 160 tundi
Rühmaparameediku erialakursus (RPEK) - MedVÕK-is Tallinnas 400 tundi
Kompaniiparameediku erialakursus (KPEK) - MedVÕK-is Tallinnas 160 tundi
Arsti abi erialakursus (AAEK) - sama

Mis aasta materjalide alusel neid erialakursuseid hetkel EKJ koolitatakse? Kas on jätkuvalt 2004 ja 2005 või on Ukraina kogemuste ning medvarustuse hangete tõttu oluliselt sisuliselt uuendatud?

Oskan rääkida LSEK-ist - sisu on võrreldes aastaga 2006 ikka korralikult uuendatud. Uuendused on tulnud pigem TCCC-st kui otseselt ukraina kogemustest. Lahinguväljal on igal pool esmaabi andmine üsna sarnane. On ju ukrainlased tulnud siia suhtumisega, et eestlased ei tea lahinguväljameditsiinist midagi, aga tagasi läinud targemana.

Kas kehtiv LSEK õppekava on võimalik siia üles riputada ilma isiklike probleemideta või tuleb mööda ametkondlikku redelit ronima hakata? Kas EKJ on oma TCCC kaardiga maha saanud või on jätkuvalt jänkide kaart kasutusel?

LSEK õppekava peaks olema AK märkega, aga kui nüüd mõelda, siis ma ei ole kindel, et milline versioon praegu kehtib. Küll aga on sisu kaasajastatud, st see lähtub TCCC-st.

TCCC kaarte kasutatakse erinevaid, minu teada pole olemas ühte kindlat, mida kõik kasutavad

Kutsusin eile ühele trammipeatuses liikumatult lebavale noorukile abi. Korralikult riides, pea äärekivile toetatud. Ise paraku nägin teda möödasõites aknast, nii et helistasin 112 ja teavitasin olukorrast, häirekeskuse ametnik täpsustas asukohta ja tänas teatamise eest, sain aru et abi saadeti välja, ta kordas minu lauseid kuhugi mujale. Huvitav kaua nooruk seal vedelenud oli, trammipeatuses muidu usin sagimine aga keegi talle tähelepanu ei pööranud. Igatahes 112 teenis minu silmis plusspunkte.

Väga tubli!

Selle ühtse häirekeskuse töölesaamisega, peab ütlema, et abikõnedele reageerimise kvaliteet on tõusnud. Vähemalt ei ole enam kordagi põrganud vastumeelsusele (minge vaadake ise, mis viga on, meil tähtsamatki teha, kui on joodik, siis on politsei teema, mitte pääste jne).

See pole tegelikult ju niiväga abikutsuja asi, kas on politsei või pääste teema, juhud võivad olla keerukad ja seda peaks otsustama asja jagav inimene.

Sain aru et abi saadeti välja, ta kordas minu lauseid kuhugi mujale.

Kui on vajalikku/kasulikku infot, siis tasubki rahulikult rääkida, 112 kõne kestus ei pikenda kuidagi abi väljasõitu, kui olete öelnud, mis juhtus, siis meeskond juba jookseb autodesse.