Et hilisemaid pettumusi ära hoida, siis mina soovitan võimalikult "alt" pihta hakata. Kui kohe staapi minna (eriti käib see Tallinna Maleva suguste kolhooside kohta) siis vaatab seal vastuvõtja, olgu ta tsivilistist personalitöötaja või pagunitega kaader, eeskätt oma koosseisu tabelitesse ja suure tõenäosusega lükkab sind mingisugusesse auku mis parasjagu täitmist vajab. Ja siis sitsid seal. Aga tuleb minna Malevkonda või Üksik-mis-iganes-üksusesse, kui võimalik siis lausa konkreetsete allüksuste juhtideni välja ja rääkida otse pilt selgeks. Näed, olen selline mees, oskan seda-toda, MIDA TE MULLE PAKUTE? Kui sealt mingit ümmargust mulli hakkab tulema, siis tasub veel ringi vaadata. Iga jumala rühma- ja kompaniiülem (jaojumalatest rääkimata, paraku nemad aga antud küsimustes erilist sõnaõigust ei oma) on eluliselt huvitatud, et just tema üksuses oleks aktiivsed mehed. Ta on ju ka vabatahtlik ja saab väga hästi aru, et mida aktiivsemad ja ise asja vastu huvi tundvamad tema alluvad on, seda lihtsam on ka tema elu! Ja põhimõtteliselt on siis see üksuse ülem too mees kelle käest küsida ja vajadusel ka nõuda. Mõistuse piires ja vastavalt viisakusreeglitele muidugi
Kes pole (veel) süsteemis sees, sellele võib eeltoodu muidugi kole keeruline tunduda. Jällegi, minge kohale ja rääkige nende meestega kes antud üksuses/malevkonnas juba tegusad on - kindlasti antakse teile hüva nõu.