www.militaar.net

Üsna sageli on kaitseliidu puhul nimetatud tema tõenäolist kasutamist sõja olukorras kergejalaväe ülesannetes. Samas ei ole eesti kaitsejõududes liikvel mingit infot kergejalaväe struktuuri kohta. kui vaadata praegu kasutatavat rühma struktuuri (igas jaos keskmine kuulipilduja ja Carl-Gustav) siis mulle see küll eriti kerge ei tundu. Jah on tõsi, et ajateenijad tihtipeale metsas ja rännakutel tõesti neid relvi ka kaasas veavad ja sellega hakkama saavad, kuid enamasti ei ole õppustel kaasas nende relvade lahingkomplekti kuuluvat laskemoona. Milline peaks see struktuur siis olema? Netist olen ma leidnud viiteid jänkide struktuurile, kus rühmas on kolm LMG-ga varustatud jagu ja üks raskerelvadega (kuulipilduja, tankitõrjerelv) jagu. Kas mulle tundub, või meie relvastuse praegu üldse puuduvad LMG-d? Kas ei annaks neid tekitada varustades AK4 harkjalgade ja G8 trummelsalvedega?

Iisraeli Negev kergekuulipilduja meil ju täitsa olemas.Kuid neid on jah kole harva näha.

"Kergele jalaväele" annab põhilise "kerguse" asjaolu, et käiakse jala, mitte ei sõideta soomustransportööride või lahingumasinatega ning tagala ja toetusüksuste osa on viidud miinimumini. Selle viimase osas ei anna meie kaitsejõud küll ühestki otsast kergete üksuste mõõtu välja, sest kogu logistika on äärmiselt kohmakas ja paindumatu, mida kõrgemale, seda enam.

Iisraeli Negev kergekuulipilduja meil ju täitsa olemas.Kuid neid on jah kole harva näha.

Noh, see nagu pigem viskerelv.
Kaitseväes teenides oli minu kompaniis igale jaole ettenähtud kaks Negevit, kompanii peale kuus relva. Kui kuulipildurid said oma Negevid kätte ja asusid sisselaskmist teostama, tekkis viiel relval kuuest tõrge (nt. lendas lukk tükkideks). Ja ka peale seda oli nendega pidevalt probleeme.
Asi olevat selles, et 5,56 Negev toodeti EKJ eritellimuse alusel - 7,62 kallibriga kuulipilduja baasil. Sellepärast võibki leida Negeveid, mille seerianumber on nt. alla 100. Nii et: kiirelt tehtud - kehvakene.

Väikesed kompaniid olid sinu ajal - kolm jagu kompaniis?

Nojah. Tegelikult oli veel lisaks ka neli TT-meestkonda - neile piisas ka SAR-idest.

Ei maksa unustada, et me räägime siin padrunist 7.62x51 , millele on üles seatud hetkel enamuse eesti kaitsejõudude tabelrelvastus. see tähendab MG-3 ja rootsi kuulipritsi, mis mõlemad kaaluvad ilma moonatagi ligi 14 kg. Ei oleks ju eriti mõistlik AK4-jade juurde kergekuulipildujaks 5,56-te võtta.

Omaette teema on TT-meeskonnad. Kui ikka grh ise kaalub ligi 14 kg ja iga granaat ka ligi 4 kilo ning palju neid lahingkomplekti kuuluski? kuus? see teeb jao kohta ligi 40 kg massi, mida tegelikult kasutatakse siis, kui olukord ikka väga sitaks kisub. Samas relvad, mis soomukitest jagu saavad kaaluvad vaevu 2 kg ja nende moon vaid 400g tk. kuivõrd oluline ikkagi on tagada jalaväe igale jaole tanki-tõrje võime.

Vabandan küll oma võhiklikust, kuid millisest 2 kg relvast Madis räägib?

Tõenäoliselt peetakse silmas nn. "rauaaluseid" granaadiheitjaid.

Rauaaluse granaadiheitjaga soomuki vastu... tundub suht kiire suitsiidivõimalus. Veoautod ehk veel (BTR jne), aga soomukid (BMP) pigem võiks panused teha püssigranaadile, efekt samaväärne aga relva kaal ei muutu.

õigus ... mõtlesin jah rauaalust granaadiheitjat. 40x46 HEDP võtab läbi 50 mm soomusest, mis on enam, kui tavaliselt soomukeil või jalaväelahingumasinail on. selle kaliibri relvad kuuluvad üldiselt nato tabelrelvastusse, kuid kahjuks ei ole meieni veel jõudnud. igasugune soomustatud masinate vastu kasutamiseks mõeldud jao relv on üldiselt pigem viimane hädaabinõu. see ei tähenda veel, et bmp-d nähes jooksu peaks pistma. mis puutub püssigranaatidesse, siis kipuvad nad üldiselt 40 mm -stest raskemad olema, nii et juba kümmekonna granaadi puhul rauaalune relv oma moonaga kergemaks osutub.

Ma muidugi ei vastuta edastatava eest, aga kaltsupeade juures "turismireisil" olles lasi naabrimees btr-st AK-ga läbi nagu võist. BTRi vrakist siis. Mis padrunid tal olid, ei tea.

shiim kirjutas:

Asi olevat selles, et 5,56 Negev toodeti EKJ eritellimuse alusel - 7,62 kallibriga kuulipilduja baasil. Sellepärast võibki leida Negeveid, mille seerianumber on nt. alla 100. Nii et: kiirelt tehtud - kehvakene.

ei see nii küll olnud --Negev oli neil ikka endal varemalt olemas
aga relvana on ta ikka kidur küll ehk linnalahinguks sobiv

Karu kirjutas: ei see nii küll olnud --Negev oli neil ikka endal varemalt olemas
aga relvana on ta ikka kidur küll ehk linnalahinguks sobiv

See 7,62 oligi Negev
Nagu ma ütlesin - vaadake seerianumbreid.

kulla mees - mõtle kaua töötab firma välja relva -- tehing võttis ju aega alla aasta -- pigem isegi oli see umb pool aastat kui õieti mäletan

pigem oli sellega nii et selles partiis oli tervikuna mitmeid asju - relvi varustust mis olid küll tehtud aga vajasid katsetamist ja mida kavalad kõverninad katseasid siis meie peal - mapatsi see väljatöötlus näiteks mis siia saadeti - kaugusmõõtjad - kas mitte ka üks tüüp raadiojaamu - need olid nii uued et salside liides tuli hiljem järgi.