www.militaar.net

Ajendatuna Kapten Trumm´i sõnavõtust surematus tankide teemas, tahaks veidi diskuteerida ka KL tehnika olukorra üle.

Tõsi ta on, et malevate autopark on võrreldav pigem autode surnuaiaga või Unicu klubi väljanäitusega. 1990. aastaist on ilmselt alles hulk Ida-Saksa ja Vene tehnikat, mis siit-sealt antud/saadud. Sekka mõned uuemad masinad. Sellel aastatuhandel saadi hulgem 416 UNIMOG-e ja ma usun, et need on olnud tõsiseks päästerõngaks. Noh sel kuul saabusivad siis veel Taanist MAN logistilised veokid, mida iga malev saab ühe.

Kaitseliitlastelt kostab "jõulusoove", et oleks vaja ikka uut ja head tehnikat.
Oleks aga väikesi küsimusi, mis ei puuduta vaid rahakoormaid.

1) Mis liigub, see kulub. Sõidukite puhul on nii, et kulub teatud määral ka see, mis seisab. Kardan, et KL-is seisab enamus maastikumasinaid palju enam, kui KV-s. Vastavalt küsimusi hoolduste kohta. Kas malevates peetakse arvestust autode (eri taseme) hooldevälpade üle või sõidab, kuni kord "sureb"? Ja mille alusel hooldusi tehakse ning kelle poolt ja kuhu need kirja pannakse?

2) Mis liigub, see laguneb. Ja laguneb muide ka uuem keerukam armeetehnika. Millised on remonditingimused malevates? Kas on igas malevas üldse olemas mingi angaarike või töökoda (garaaž), kus saaks lihtsamaid tehnilisi töid katuse all teha ja seadmeid ning tööriistu hoida (või mis otstarbeks seda kasutatakse)? Kas ja millised töövahendid üldse on olemas peale võtmete komplekti? Mismoodi peetakse arvestust igale autole tehtud remonditööde ja vahetatud osade kohta?

3) Paberil on jõud. Kas igal sõidukil malevas on olemas oma hoolderaamat vms raamatuke, kuhu eelnimetatud tööd sisse on kantud ja mis kajastab selle masina eelnevat elukäiku (ja millega kasulik enne sõitu tutvust teha juhil, kes esmakordselt või üle pika aja rooli istub)? Ja kus neid dokumente hoitakse?

4) Oma särk on ihule lähemal. Kas malevates on tehnika allüksuste vahel võimalikult ära jagatud või kõik kasutavad, mida ette juhtub? Kas üldse jagub tehnikat niipalju? Kas vastutus on jagatud või vastutab vaid keegi 1 tankist ainuisikuliselt kogu krempli (s t reaalselt eimillegi) eest?

Väidan, et enne uue ja uhke tehnikaga varustamist tuleb esmalt tagada, et see ka kestaks. Kõik ei alga igakord mitte rahapakkidest, vaid lihtsatest asjadest nagu arukas korraldus ja militaartehniline paberimajandus.
Nende kahe lihtsa asja puudumisel julgeks kohapealset transpordialast tegevust nimetada bardakiks ja vähegi uuema tehnika eraldamist taolisele seltskonnale riigi ressursside raiskamiseks. Alles siis, kui need nõuded täidetud ja toimivad, võib ka paremat ja kallimat masinaparki koos remonditingimustega ja ametikohtadega juurde nõutada.


Tõsi, ka kaitseväes on viimatinimetatud teemadega probleeme, kuid viimastel aastatel on hakatud neist vaikselt jagu saama.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Tänan

Olen elus omajagu mutreid keerama pidanud ja seni nähtu ületab pika kaarega õudused, mida tsiviilautodega nähtud. Remont ja hooldus on juhuslikku laadi - seda on näha nt kokku pusserdatud juhtmetest kapoti all, tati ja tahtejõuga lapitud voolikutest jne jne jne.

Oma osa on ka tänaseks surnud juhtmalevate süsteemil, kus viimased krabasid endale korralikumad autod ja sodi jäi "mittejuhtmalevatele". Nüüd on need "juhid" hingusel, kuid ega õiglust jalule seadma keegi ei kipu. Oleme ka ausad - paljudes malevates polnud isegi piisavalt autosid, et motoriseerida korraga ette nähtud struktuuri (asja päästis suuresti see, et õppekogunemisel ajas kompaniist kohale heal juhul 60 nägu).

Üks probleem on ka selles, et paljudele autodele pole niisama lihtsalt osi enam saada. Ural ja Zil-131 on autod, kus käed taskus poodi enam ei marsi. Venemaalt või kurat teab kuskohast ei viitsi veebelkaader neid otsima hakata ja nii nad lagunevadki. Ühes malevas (nimed jätan enda teada) on üks teatav maastikuveok, millel kaovad aeg-ajalt pidurid ja millega on õnnetusi olnud- samas sõitvat see auto samamoodi edasi ja seda juba teist aastat

Aga olen Sinuga nõus selles, et kõige suurem probleem on organiseerimisvõime puudumine. Samas on ka algtase algusest peale olnud KL kahjuks - saadud autoparki ja rahalisi vahendeid on raske isegi võrrelda. Lisaks vana teema, et kole palju on panustatud kinnisvaraarendusse olukorras, kus puudus on hädatarvilikest asjadest nagu taktikalised veoautod. KL seisab suuresti püsti Taanist saadud humanitaarabi Unimogidest - 25 aastat vana rämps, mis on seismisega juba hapuks läinud ja juppe on keeruline saada.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kas ntx kaitseliit ei tahaks teha kutsekoolidega lepinguid, et näiteks autotehnikuteks õppivad noored võivad enda oskuseid rakendada ja harjutada kaitseliidu masinate peal?

Tuleks ikka üsna odav + aitaks noori + annaks noortele juba kogemuse sõjatehnikaga tegeleda, ehk isegi tõstaks isamaalisust?

KL transpordi peamine alustala - vanad Taani humanitaarabi Unimogid on piisavalt keerulised autod, et sinna taha algajaid mitte lasta.

Ainule lahendus oli, on ja jääb on nt maleva või piirkonna peale garaaz kõige vajalikuga ning 1-2 mehhaanikut. Tundub lihtne, kuid väljast paistab, et selle üle on lihtsam hädaldada kui seda ära teha.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Pole selles Unimogis midagi eriti keerulist, võrreldes tänapäevase mootoriga on Unimogi mootorikene lausa elementaarmootor. Ma usun et paljud kutsekoolide õpilased saaks selle remondiga hästi hakkama

Samas võivad need noormehed Kaitseliidu remondikodades praktikal käia. Omapäi neid ehk tõesti ei tohi Unimogide kallale lasta, ent paari palgalise mehhaaniku juhendamisel saaks ideest asja.

Igas malevas peaks kindlasti olema mingi garaaž või angaar, kus esmaseid remonditöid teha. Võimalik, et see on sagedasti juba praegu olemas. Järgmise taseme remonditööd aga tuleks teha juba võimalust mööda KV töökodades.
Esmalt tuleks aga teha ära asjad, mis ei nõua erilsi rahakoormaid. Transporditehniline paberimajandus tuleb normaalselt kasutusele võtta ja olemasolevad võimalused optimeerida.

Mis puutub praktikantidesse, siis see ei ole nii, et las üks kutseka kutt tuleb ja muudkui orjab sandiraha eest! Talle peab olema ka midagi kasulikku vastu pakkuda. Täna tundub vastu pakkuda olema bardakk transporditehnilises asjaajamises ja tingimuste-, töövahendite- ning varuosade puudus. Kui suur on üldse ühe maleva reaalne tehnikapark? kümmekond maastikuautot (taktikaline veoauto, maastur), mis sõidavad heal juhul kord nädalas, mõni suisa kord aastas. Paar logistilist autot ja paar administratiivautot, mis sõidavad ehk igapäevaselt, kuid mille remont käib ilmselt malevale endale üle mõistuse või toimub (garantii raames) esinduses. Tahaks vihjata, et meestele on vaja ka pidevalt tööd anda, et neil praktikast kasu oleks.

Armees me kasutame samuti ajateenijatest kutseka lõpetanuid vms taustaga mehi ära remondiallüksustes. Näiteks remondiveebel käsib, mida ja kuidas vaja teha, seersant organiseerib töö jaotuse ja läbivimise ning sõdurid siis keeravad mutreid-polte. Loomulikult vajalik teatav järelvalve kaadri poolt ning tähtsamad asjad teeb vbl või srs ise. Samas saab keegi täita kõrvalt vajalikke pabereid.
Aga see tehnika hulk, mida üks remondijagu teenindab, on ikka oma 30-40 maastikumasinat + igasugu haagised ja agregaadid. Ja see tehnika on kasutuses ikka iga nädal, mõned masinad muidugi iga päev. Niiviisi jagub neile tööd ja tegemist enam-vähem.
KL-is parandavad ja hooldavad paar spetsiaalset tehnikavenda kõik 10 masinat kuu ajaga enam-vähem ära (kui osad ja töövahendid võtta) ja siis passivad ülejäänud aja enamasti tööd oodates. Mis jäävad korda tegemata, neid ilmselt polegi võimalik antud oludes parandada. Ehk nädala kohta kuni paar päeva on seejärel veel midagi asjalikku teha.


EDIT: Kapten Trumm tegi ilmselt eelnevalt ühes postituses väikese vea, kui mainis, et x autol olla pidurid parandamata juba 2 aastat. Õigem nr on vist x auto puhul 12 ? Tõsi - see parandamine kunst pidi olema.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Enamasti jääb kogu masinapargi remont ühe sõna taha-raha.

Kas tõesti saabuvad remondimehed Tallinna suurest jaotuspunktist te väeossa ja teie siis lauldes remondite?

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Õppustel sõitsin sellise autoga, millel 8-st esiratta tikkpoldist oli murdunud 3. Võtsin riski, õnneks ei juhtunud midagi, kast oli mehi täis.Roolilõtk pool pööret, oli vehkimist, et mitte kursist kalduda, rehvid ilmselt all sünnist, mingi 20-30 a., kummisegu juba kivitaoline.Loetlemist võiks jätkata, kas see aga kuuljateni-otsustajateni jõuab...
Peaasi, et pealikud värskete maasturitega sõidavad, ja sel teemal sõna võtta pole mõtet, ringkaitse.
Õppuste läbiviimiseks ei ole raha, kuigi aastane programm paberil päris tihe.
Pealike transpordikulud pidid olema lihtsalt teise rea peal, kust ei saa seda ringi tõsta praktiliseks tegevuseks
Kas kunagi miskit muutub, igatahes olukord nukker, vabatahtlikud, kes seda kõike taluvad, kauaks entusiasmi enam ei näi jätkuvat.
KL-i võetakse hooga noori juurde, kes kohe ei hooma seda olukorda, mingi aeg õnnestub neid lollitada, siis varsti jälle uuele ringile.

Praeguseks on osadele malevatele Hollandist ostetud DAFid juba kätte jagatud. Küll aga pole suudetud midagi ette võtta tüübikoolitusega. Pluss majandusautodeks jagatakse miskid MAN-id.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Vanadel headel aegadel Kaitseliidus polnud raha, üht, teist ja kolmandat - aga oli entusiaste, kes remondisid igasuguseid romusid omal ajal, oma tööriistatega, oma rahakotikagi.

Tehti lausa imesid - käidi õppustel, oldi alati valmis kaitsma Eestit Venemaa rünnakute eest.

Ei tähaks jätkata rohkem sellel teemal, aga pean nentima, et KL on mingil määral saanud riigilt raha - ja kummalisel kombel neid entusiaste, isamaalisi on vähemaks jäänud.

Kui lähme tagasi tehnika juurde, nii minu arvates kõige suurem häda on, et pole tehtud erinevatele autodele roostekaitset. Auto kestab igavesti kui see ei roosteta läbi. Vahetab vahepeal kuluvaid vidinaid, hooldab (vahetab ölisid, määrgeid, jne.).

Minule meeldisid väga need Rootsist saadud Laplanderid - need olid õiged maastikumasinad - olen sõitnud igasugusel maastikul. Aga ei tehtud roostekaitset.

Chevroletidega sama häda. ...

Ilmselt keegi otsustavatel positsioonidel ei ole mõelnud tuleviku peale, eletakse nagu viimast päeva.

Juhani - kaitseliitlaste seas on palju mehi, kellel tööriistad käes püsivad, aga kui pole mingit kindlust, et isiklike rahadega üles ehitatud masinad jms tehnika antud maleva käsutusse jääb, siis ei taha keegi asjata kulutada. Paberimäärijate poolt pidev reforimine ja tõmblemine on võtnud tegijatelt kindlustunde.

_________________
... käituge nii, nagu oleks te üksi ja sõda algaks homme.

Äkki käib mõni KL-i otsustaja ka siin lugemas ja näeb, mida rahvas arvab.Kui häbi vigu tunnistada, muutku siis olukorda neid tunnistamata.Aga pigem kipub vist sinnapoole: ka kolla ajal rahvas arvas tsaari mitte teadvat, kui vilets on elu Venemaal