Kaitseliit sai veokitele täiendust

[mx77]

Asi pole juhtides, vaid omanikes. Kui ikke rehvide ostmiseks raha ei anta, siis pole midagi teha. Samas kui on mõistlik auto peremees, siis saab ka juht palju ära teha, iga asja pärast ei pea firmaesindusse jooksma.

[Lemet]

Mulle justkui tundus, et siin peeti omanikku, kes veoka tehnohooldusele raha kulutas, puha totakaks...

[mx77]

Mulle justkui tundus, et siin peeti omanikku, kes veoka tehnohooldusele raha kulutas, puha totakaks...

Siin peeti ikka pigem silmas, et kui juht pohhuilt ülevaatuste vahel ainult diislit paaki valab ja kordagi autot ei kontrolli ja ei hoolda, siis on enne ülevaatust tõesti valus laks omaniku rahakoti pihta tulemas.

Kui sa ikka piduriklotse õigel ajal vahetada ei viitsi, siis vahetad koos ketastega.

[Lemet]

Täpne tsitaat oli selline...

Nii vana sahka hooldatakse üldreeglina sohvri enda poolt ja vastavalt südametunnistusele.

[mx77]

Täpne tsitaat oli selline...

Nii vana sahka hooldatakse üldreeglina sohvri enda poolt ja vastavalt südametunnistusele.

Suht sama mõte ju. Mingi vana FL6-ga pole küll mötet iga pisiasja pärast Volvo servisesse tormata.

[Kapten Trumm]

No aga mis nt seal Veoautokeskuses nii väga see odavam tuleb? Vaatasin viimati neide "sooduskampaaniaid" - seisnesid selles, et kallame turbodiiselmootorisse mingit odavat mineraalõli sisse...

Tegelikult mx77, viga on süsteemis. Meil ei vastuta veoki omanik(firma) suurt millegagi ja sestap ongi võimalik teha kokkuhoidu nagu tehakse (tanki läheb üldjuhul juht). Mida vaesem firma ja mida vanemad veokid, seda rohkem neid vigu leitakse (ja seda rohkem taolist vene ruletti ohutusega mängitaksegi). Näiteks Taanis (olen toimetanud kohas nimega Kim Johanssen International Transport) läbib veok enne sõitu minekut kontrolli kohas, mis meenutab meie ülevaatuspunkti. Miks? Sest vahele jäämisel saab pizdulei kõigepealt omanikfirma (ekstreemsel juhul tegevusloa äravõtmiseni välja) ja omanik polegi huvitatud mingist katkise auto teele saatmisest (äririsk muidugi kah). Meil on aga süsteem selline, kes mängib julgemalt vene ruletti ja kellel veab rohkem, see teenib paremini (liiklusohutuse arvelt mõistagi) ja kes sellised "äririske" ei võta, see ei teeni. Sellises keskkonnas tuleb kahe käega hääletada Maanteeameti poolt, kes seisis jäigalt vastu veokifirmade kisale lubada suuremaid täismasse, sest see tähendaks faktiliselt veel suuremas ülekaalus veokide lubamist. Millest aga murduvad raamid, vedrud ja tulevad lahti needid - justnimelt sellisest vedamisest.

Soovitan soojalt kel võimalik - sättige end kaasa mõne politsei veokireidiga, päris valgustav kogemus.
Peale taolist kogemust suhtun nt veokifirmade esindaja Tori hüsteerilisse kisasse meedias sügava skepsisega...

[mx77]

Jah, sellele ma kirjutan kahe käega alla, et veoki vigade eest peab täie rauaga vastutama veoki omanik, mitte juht. Juhil pole seal mingit sisulist sõnaõigust ja kui liiga palju kobiseb, siis leitakse uus ja leplikum.

[Kapten Trumm]

Kui tähele paned, siis selle veokifirmade vastutuse teemal (teha nii nagu valges ilmas) on see kõneisik Tori vägagi tasa.
Seda räägib küll, kuidas välismaal ikka riik veondust soosib ja politsei lahke on.
Aga vot põhiasjast, miks seal taolisi problemee pole, on vaikus....
Sõidavad ka Skandinaavias päris vanad veokid veel ringi (seal on mingite imelike maksude tõttu uute masinate soetamine kallim kui meil).
Omanikfirmad pole aga huvitatud taolisest asjast, ajada asja korrektselt kokkulepitud reeglite järgi, mis kehtivad kõigile.
Teeks rehepappi, sõidaks talvel siledate rehvidega, paneks 10 tonnise ülekaalu jne jne.

[Lemet]

Nagu tuleks vastutus panna ka ketta(kaardi) lõhkisõitmise eest vedajafirmale, mitte karistada selle eest vaid juhti. Aga eks see osa eeldab jälle mõneti ametiühingut, kes asjad paika kaupleks ja ka riigile survet avaldaks. Üldiselt tundub mulle viimasel ajal järjest rohkem, et tegelikuses oleks ka siin vaja siiski ametiühinguid. Kasvõi selleks, et ei paista mingit muud võimalust kasvõi näiteks välisomanikele mõistuse pähe toomiseks, et Soome Prisma ja Eesti Prismade töötajate palgad mingissegi korrelatsiooni tuua. Kohalikes väikefirmades kahe-kolme-kümne töötegijaga saavad inimesed omavahel valdavalt isegi hakkama pole kuulda olnud, et mõnes vähegi ajalooga ettevõttes normaalsele töötegijale palgaga liiga tehakse, aga mujal näikse aü olevat ainuke väljapääs.

[von manstein]

Täpne tsitaat oli selline...


Tsiteeri:
Nii vana sahka hooldatakse üldreeglina sohvri enda poolt ja vastavalt südametunnistusele.

Ai-ai Lemet, miks sõjakirve ikkagi üles kaevasid..

Vaata, küllap Su kuue aastane MAN on lihtsalt korralikult tasustatud lepingulise veoga koormatud ja marginaal mõistlik..
Seega pole probleemiks õlivahetuse eest tonn välja käia ja pidada sohvrit, kelle ainus töövahend tehniliste probleemide lahendamisel on mobiiltelefon..

Ja kui sohver läheks omaniku juurde jutuga, et kuule, mul tuttav Vasja tegi õlivahetuse 25%ga teeninduse hinnast, pohlad neist tootja tingimustest, siis arvab isand Manstein, et tegu on silmapaistva kokkuhoiuga. Isegi kui järgmisel päeval kõrgsurvepump saba annab, esindus otsad külge paneb, toimetamised ette loeb ja pumba eest nulle sehkendama kukub?

Sarnast agregaati tahaks moodsa MAN-i mootoriruumist isegi avastada.. Muretu uni oleks sügavam..

Kui aga kildihinne jääb näiteks alla takso taksi, lihtsalt veose tellija monopoolne sund, tuleb autojuhil tõesõna käised üles käärida ja mobla asemel mutrivõti pihku haarata..
Lihtsalt eluline sund.. Omanikud ei saa aru.. Teine eesti..

[Lemet]

Ei ma kaevanud miskit. Lihtsalt osundasin. Ja omanikud...ega lugupeetaval sellist väärtuslikku mõtet pole pähe tulnud, et omanik ühtlasi ka autojuht võib olla, mis? Ja kolme omanikuga firma tähendab näiteks kolme uut autot kolme juhiga. Nii et pole mõtet sogada siin esimesest ja teisest Eestist, veofirmasid on igasuguseid. Lugupeetav võib ju samuti uue auto liisingusse võtta, endale CEMT loa välja ajada, kütta nagu tervis ja seadus lubavad ja omanikurõõme rooli tagant nautida. Lööb pildi hoopis klaarimaks ja küllap peagi see soga teise ja esimese Eesti teemadel kurdude vahelt ära tuuldub.

[mx77]

Ei ma kaevanud miskit. Lihtsalt osundasin. Ja omanikud...ega lugupeetaval sellist väärtuslikku mõtet pole pähe tulnud, et omanik ühtlasi ka autojuht võib olla, mis? Ja kolme omanikuga firma tähendab näiteks kolme uut autot kolme juhiga. Nii et pole mõtet sogada siin esimesest ja teisest Eestist, veofirmasid on igasuguseid. Lugupeetav võib ju samuti uue auto liisingusse võtta, endale CEMT loa välja ajada, kütta nagu tervis ja seadus lubavad ja omanikurõõme rooli tagant nautida. Lööb pildi hoopis klaarimaks ja küllap peagi see soga teise ja esimese Eesti teemadel kurdude vahelt ära tuuldub.

Aga nii see asi tegelikut Soomes ja Rootsis käibki. CEMT loa ajab ehk välja see logistikafirma, kelle jaoks sõidetakse. Aga rekkad kuuluvad suuremas osas juhtidele. Ehk on omanikustaatuses juht ka vähe hoolikam. Eestis siiski enamuses autod kuuluvad firmadele ja omanikul on enamuses vaid huvi, et kulud oleks minimaalsed ja tulud maksimaalsed.

[AndresP]

Tere.
Leidsin kunagi sellise video http://www.youtube.com/watch?v=JDynVAv8-MU
Kui need reaalsuses ka nii head on kui seal videos väidetakse siis peaks need olema päris head taktikalisteks masinateks. Kas kellelgil on Tatratega kokkupuuteid ka olnud, on nad nii head maastikuveokid või on see seal videos lihtsalt ülespuhutud jutt? Probleem muidugi vist selles ka, et tea kas keegi neid kasutatult hulgi müüb kuskil üldse.

Andres.

[jackpuuk]

Aga nii see asi tegelikut Soomes ja Rootsis käibki. CEMT loa ajab ehk välja see logistikafirma, kelle jaoks sõidetakse. Aga rekkad kuuluvad suuremas osas juhtidele. Ehk on omanikustaatuses juht ka vähe hoolikam. Eestis siiski enamuses autod kuuluvad firmadele ja omanikul on enamuses vaid huvi, et kulud oleks minimaalsed ja tulud maksimaalsed.

See jutt nüüd küll pädev pole (vähemalt Rootsi osas), enamik autosid on ikka firmade omad, millel sõidab palgatööjõud. Elasin 4 aastat Rootsis ja nägin neid firmasid seestpoolt üsna põhjalikult (ise ma küll rekkamees polnud). Erinevalt meil teedel toimuvast kontrollitakse Rootsis rekkasid päris tihti. Kui veoka juurest näiteks õhu susinat kuuldakse, siis on paugupealt sõidukeeld ja puksiir järgi + korduvülevaatus. Sama ka muu tehnilise seisukorra kohta, rehvid jne. Ülekaalu eest tehakse tõsiseid trahve, sellepärast on enamikel autodel nö. kaalukellad küljes. Nägin korduvalt kuidas poisid haket käsitsi maha kühveldasid, sest kopaga laadimise ajal olid kogemata kaalu lõhki ajanud. Eestis on massipiirangud teede kandevõime pärast, autode lubatud kandevõime on märksa suurem ja selle tõttu tuleb siin tonnkilomeetri hind märgatavalt suurem kui näiteks sealsamas Rootsis.

[Kapten Trumm]

Eestis saaks sedasi kontrollides kõik, mis vanemad kui 3-4 aastat (st garantiiaeg ja kohustus käia korralikult teeninduses läbi), kergesti sõidukeelu.
Kui autol ikka poolepäevase seismisega pidurite rõhk null on, siis peab see auto ka susisema piisavalt.
See pole küll enamasti ohtlik, aga kuidas vahet teed, kas susin on selline, et kompressor pumpab lõdvalt selle üle või linnaliikluses langeb surve juba piiripealseks ja ühel hetke ei liigu enam.
Pidurite kadumine täiesti oli rohkem Zil-130 teema ja ka sinnamaani, kus tehas hakkas tagasillale vedruakudega õhukambreid panema.
Seda on tegelikult näha, kus mõni salanda öö läbi pargib ja hommik algab 20 min pläristamisega kohapeal (tavaliselt suure sinise pilve sees), siis selle põhjuseks on piduritest lahkunud õhk ning vedruakude poolt peale lükatud pidurid.

Tõsi, mul pole elus olnud võimalust täitsa uut veoautot katsetada nii pikalt ja ei oska öelda, kaua neil seostes "kumm täis püsib", viimati sõidetud Avia D120 veok igatahes oli täiesti hiirvaikne (hoolimata tsehhi "osside" kahtlasest töökvaliteedist) ja ei susisenud kuskilt.

Kui peaks hoidma asja 100% hermeetilisena, siis on muidugi edasi küsimus, kas nende 20a vanade rontidega äri tegemine on enam rentaabel.
Või kas siis veoki aastane hooldus ikka piisab paarisaja eurose õlivahetusega või hakkavad tulema sellised arved, mida ma ise kogenud olen.
Tsükliliselt kasutataval veokil pole lihtsalt võimalik, et 30 minutisele sõidule eelneb 20 minutit õhu kogumist.

Erinevalt meil teedel toimuvast kontrollitakse Rootsis rekkasid päris tihti

Taanis veokifirmas, mis tegi Euroopa reise, oli firmas midagi ülevaatuspunkti taolist, kus kontrolliti auto üle, selleks olid oma töömehed ning veokimüüjalt oli saadud õigus teatud töid ise teha ilma garantiis kaotamata (diiler ei suutndu seal pakkuda öist tööd selleks, et hommikul sõida saaks).