www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: Seda on tegelikult näha, kus mõni salanda öö läbi pargib ja hommik algab 20 min pläristamisega kohapeal (tavaliselt suure sinise pilve sees), siis selle põhjuseks on piduritest lahkunud õhk ning vedruakude poolt peale lükatud pidurid.

Misasja, eks see õhk sealt rekka pidurisüsteemist lahkubki, kui kässar peale "tõmmata". Eks uuesti rõhu üles ajamine võtab ikka natuke aega. Päris uutel rekkadel on elektrilised seisupidurid aga millal need tulid.

Sa pidid ju vägev spetsialist olema???

Misasja, eks see õhk sealt rekka pidurisüsteemist lahkubki, kui kässar peale "tõmmata". Eks uuesti rõhu üles ajamine võtab ikka natuke aega.

'



mnjaaa....et siis seisupiduri kasutamine laseb rekkal terve süsteemi tühjaks. See vist miski hoopis uutmoodi lähenemine asjale...sihuke kõrgetasemeline, millest tavaprofaanid aru eriti ei kipu saama.

mx77 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: Seda on tegelikult näha, kus mõni salanda öö läbi pargib ja hommik algab 20 min pläristamisega kohapeal (tavaliselt suure sinise pilve sees), siis selle põhjuseks on piduritest lahkunud õhk ning vedruakude poolt peale lükatud pidurid.

Misasja, eks see õhk sealt rekka pidurisüsteemist lahkubki, kui kässar peale "tõmmata". Eks uuesti rõhu üles ajamine võtab ikka natuke aega. Päris uutel rekkadel on elektrilised seisupidurid aga millal need tulid.

Sa pidid ju vägev spetsialist olema???

Sedapuhku on Trummil täiesti õigus. Kui vaatad näiteks veduki ja poolhaagise vahel olevaid õhuvoolikuid, siis näed, et neid on kaks - punane ja kollane. Pidurite rakendumisel "lahkub õhk" ainult ühest kontuurist.

Lemet kirjutas:

Misasja, eks see õhk sealt rekka pidurisüsteemist lahkubki, kui kässar peale "tõmmata". Eks uuesti rõhu üles ajamine võtab ikka natuke aega.

'



mnjaaa....et siis seisupiduri kasutamine laseb rekkal terve süsteemi tühjaks. See vist miski hoopis uutmoodi lähenemine asjale...sihuke kõrgetasemeline, millest tavaprofaanid aru eriti ei kipu saama.

Miks terve süsteemi, aga tagapiduri vedruaku kambrid lastakse ju tühjaks? Või mitte?

Pidurikambri keskmisest osast ja vedru pressib klotsi kinni. Lased hoova kabiinis lahti ja ka pidur on maas. Nii et "rõhu uuesti ülesajamise" jutt näitab...noh, ütleme siis, et üpris suurt asjatundmatust. Milles lugupeetav täiesti asjatult sedapuhku Trummi süüdistab. Kui süsteem on korras ja tihe, siis tasakaalustub rõhk momentaalselt ja pidur on maas. Mingit pikka tuksumist kohal pole vaja.

Lemet kirjutas:Pidurikambri keskmisest osast ja vedru pressib klotsi kinni. Lased hoova kabiinis lahti ja ka pidur on maas. Nii et "rõhu uuesti ülesajamise" jutt näitab...noh, ütleme siis, et üpris suurt asjatundmatust. Milles lugupeetav täiesti asjatult sedapuhku Trummi süüdistab. Kui süsteem on korras ja tihe, siis tasakaalustub rõhk momentaalselt ja pidur on maas. Mingit pikka tuksumist kohal pole vaja.

Ok, see on siis sellisel juhul, kui resiiverid 100% rõhku peavad.

Äkki tunnistad üks kord, et panid puusalt?
Või eliitkooli ilmeksimatus ei luba seda?

Sa pidid ju vägev spetsialist olema???

Minu juhtimisõiguse saamise juurde kuulus ühe detailina ka Kamaz-740 pneumaatilise pidurisüsteemi töö selgeks tegemine ja hindele vastamine, sestap arvan, et sinusugusest lahmivast tainast tean ma seda asja natuke paremini

Ei. Aga vast Kapten Trumm viitsib Sulle pikemalt seletada, tema teab seda asja minust paremini... Lihtsalt mõtle selle peale, et liikluses ei ole kuskil näha sõidukeid, mis peale paariminutilist seisupiduri kasutamist peaksid paar minutit süsteemi täis pumpama. Nagu lugupeetava arvamus näikse olevat.

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... amber.html

Et kohapeal pläristades saada autot liikuma tuleb, sellest, et kogu pidurisüsteem on õhust tühi või on surve liiga madal.
Käsipiduri hoova liigutamisest pole abi, sest seisupiduri vabastab suruõhk. Enne kui piisavat rõhku.
Pneumaatilisse pidurissüsteemi on sisse ehitatud selline failsafe, et kui süsteemist õhk kaob, siis rattad pidurduvad (tavaliselt tagarattad).
Neid vabastada saab rõhuga või siis mutrivõtmega.
Seisupiduri kasutamisel lastakse õhk välja ainult pidurikambritest ja torustikust nendeni.
Seisupiduri vabastamisel täitub süsteem momentaalselt balloonidest ja kompressorist tuleva suruõhuga (täpsemalt kompressor pumpab balloonidesse).
Õhuvaru on seal ikka nii 10 pidurduse jagu ja rohkemgi, korras autol aktiivse käsipiduri kasutamisega ei juhtu midagi, pidurid vabanevad momentaalselt.

Pneumaatilisse pidurissüsteemi on sisse ehitatud selline failsafe, et kui süsteemist õhk kaob, siis rattad pidurduvad (tavaliselt tagarattad).

Just. Ja sestap paneb mind alati muigama see märulifilmides toimuv rabelemine veoka kabiini taga püüdmaks kabiini pääseda ja kurikaelad kinni pidada. Selmet voolik lahti ja õhk maha lasta.

Kapten Trumm kirjutas:Äkki tunnistad üks kord, et panid puusalt?
Või eliitkooli ilmeksimatus ei luba seda?

Sa pidid ju vägev spetsialist olema???

Minu juhtimisõiguse saamise juurde kuulus ühe detailina ka Kamaz-740 pneumaatilise pidurisüsteemi töö selgeks tegemine ja hindele vastamine, sestap arvan, et sinusugusest lahmivast tainast tean ma seda asja natuke paremini

Jah, tunnistan, et lasin poolpuusalt. Elik siis arvasin, et need tagaratta vedruakupakid on suurema mahutavusega, mida ressiverist kohe ei täida.

Nendel politsei korraldatavatel veoautode rappimistel ei ole see väga märkimisväärne sündmus, et kaalumise-kontrollimise tõttu kohapeal pool tundi pläristanud auto ei suuda liikuma hakata, sest tühikäigul käies või seistes on õhusurve nii palju langenud, et pidurid on peale läinud

Tegelt soovitaks soojalt mõnda sellist üritust jälgida, siis saab üsna hästi aru, milline vene rulett Eesti teedel käimas on raha nimel ja milliseid riske võetakse täiesti tuima näoga vähemkaitstud liiklejatele

Seda on tegelikult näha, kus mõni salanda öö läbi pargib ja hommik algab 20 min pläristamisega kohapeal (tavaliselt suure sinise pilve sees), siis selle põhjuseks on piduritest lahkunud õhk ning vedruakude poolt peale lükatud pidurid.

Siis on aparaat ikka päris kohvi..
Teadmata küll, kas õhu pihkumise või kompressori seisukorra pärast. Ja kas sinine suitsupilv on kunstiline liialdus..

Sai korraldatud eksperiment.
Omaenda töövahend, juba tuttav kaudselt tsiteeritud töövahend Volvo FH 12 sai peale neljatunnist seisakut käivitatud.
Suruõhk algseisus mõlemas kontuuris 4,5 atti.

Mootorit ei paarutanud, lastud tühikäigul loksuda 600 pm.
55 sekundi pärast surve 6,5 atti ja hoiatuspiiks vait.

Kolme minuti pärast ka õhkpatjade surve norm (10 atti)..

Kusjuures auto 12 aastat vana ja aktiivkasutuses koos kõigi vanusest tingitud "susinatega".

Ja kas sinine suitsupilv on kunstiline liialdus..

Ei pruugi nii väga olla, isegi öö otsa tiksunud kamsa annab hommikuse pedaalivajutuse peale sellise õhureostuse välja, et ümbruskonnas peavad kõik udukad sisse lülitama. Kusjuures seda suht uue auto puhul. Lihtsalt Kamazi omapära...

isegi öö otsa tiksunud kamsa annab hommikuse pedaalivajutuse peale sellise õhureostuse välja, et ümbruskonnas peavad kõik udukad sisse lülitama. Kusjuures seda suht uue auto puhul. Lihtsalt Kamazi omapära...

Ja nii ongi..

Tegelikult ei jõua tehnilisi parameetreid ära imestada. 9liitrine V8 mootor üüratu 3000 pm kanti maksimumpööretega arendab törts üle kahesaja hobujõu.
Nagu 6liitrine Volvo..

Ja tekibki tohutu õhureostus.. Toitesüsteemi omapära..