See on tõepoolest naljakas, et isegi Soomes kui ühes maailma parima kulu-efektiivsus suhtega riigikaitsesüsteemiga riigis leidub neid, kes arvavad, et poliitikud ja KV juhtkond teeb kõik ikka valesti. Võibolla tasuks ka meil seda vaadates teinekord enne järjekordse pahura ja iriseva postituse kirjutamist korra hinge tõmmata ja mõelda, kas äkki pole meil paljud asjad siiski päris hästi välja kukkunud, arvestades seda, kustkohast me 20 aastat tagasi alustasime?
Samas juhiks ma tähelepanu sellele, et soomlased vaatavad oma foorumis paljuski esindus- või sõjalistelt võistlustelt tehtud fotosid (paljude piltide peal olid üldse tegelikult Kaitseväe ajateenijad) ning arutlevad mitte niivõrd süsteemi kui terviku efektiivsuse üle, vaid pigem väliste ja/või teisejärguliste aspektide üle – kui uus ja milline on välivorm (paljudel kaitseliitlastel tegelikult ise ostetud või täiendatud), millised on käsitulirelvad ning kas ja millise optikaga need on, kas relvi hoitakse kodus või riigilaos jne. Seda, et kas või kui efektiivne on tegelikult kahe paralleelse sõjaväelise organisatsiooni olemasolu, kui efektiivne saab tegelikult üldse olla ilma ajateenistuskogemuseta nädalavahetuse-sõdurite väljaõpe nii üksikvõitleja kui allüksuse tasandil, kuidas on võimalik parimaid võitlejaid mõistlikult jagada Kaitseväe SA-struktuuri ja Kaitseliidu SA-üksuste vahel, kas toimub reaalne ja pidev rotatsioon Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevväelaste vahel jne, nendelt piltidelt me tegelikult ei näe.
Soomlaste „probleem“ seisneb selles, et Moskva vaherahu ja Pariisi lahuleppega keelustati kõik Soome vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid, pandi päris palju piiranguid sellele, kui suur tohtis olla Soome RA-kaitsevägi ning milliseid relvasüsteeme tohtis see omada (nt. keelati ära allveelaevad ning pommituslennukid). Soome riigikaitsele oli see kindlasti suureks hoobiks, kuid teisest küljest võimaldas kogu riigikaitseks eraldatud napid rahalised ja inimressursid koondada ühte kohta ühe juhtimise ja planeerimise alla. Mille tagajärjeks oli muuhulgas see, et kodanike sõjaline väljaõpe toimus pea eranditult läbi suhteliselt pika ja efektiivse ajateenistuse ning paljud aktiivsed ja asjalikud inimesed, kes muidu oleksid leidnud rakenduse Soome nn Kaitseliidus (Suojeluskunta) leidsid nüüd rakenduse suhteliselt suures ja korralikult väljaõpetatud Kaitseväe reservüksuste ohvitserkonnas.
Pariisi rahuleppega ja Moskvaga sõlmitud YYA-leppega pandud piirangud kaotasid 20 aastat tagasi sisuliselt oma tähenduse ning paljusid varasemaid piiranguid on Soome südamerahus hakanud ka eirama (nagu selge lähenemine NATO-le, mis Külma sõja ajal oleks olnud mõeldamatu, aga ka Õhuväele õhk-maa lahingumoona hankimine), kuid miskipärast ei ole soomlased tormanud looma vabatahtlikke relvastatud sõjalisi organisatsioone, kuigi keegi neid selles keelama pole hakanud. Ma kindlasti ei taha öelda, et me oleme oma tänase Kaitseliidu loomisega teinud vea (pigem ikka vastupidi), aga väikene mõttekoht peaks siinkohal olema ka meile, aga soomlased oskavad raha ja ressursse lugeda paremini kui meie ning kui nemad juba midagi teevad või tegemata jätavad, siis on selle taga tavaliselt väga hea põhjus.
Umbes kümmekond aastat tagasi hakati Soomes arendama n-ö maakuntajoukko-süsteemi, mille raames hakati kaitseringkondade juurde moodustama väikseid, vabatahtlikest koosnevaid ja peamiselt nädalavahetuseti õppustel käivad üksusi, millel olid vist peamiselt teisejärgulised tagalakaitseülesanded. St. mitmes mõttes nagu meie Kaitseliit, ainult et ilma eraldi avalik-õigusliku organisatsioonita, suure peastaabita ning ilma territoriaalse ja paralleelselt Kaitseväega tegutseva struktuuri ja ohvitserkonnata ning ilma igasuguste ühiskondlike vanematekogude, keskkogude ja keskjuhatusteta. Ilmselgelt ei ole see süsteem Soomes teab kui hästi käivitunud, seda enam, et raha ja korralikku varustust nendele üksustele pole kah vist jagunud. Kuigi ka see peaks järgmistel aastatel minu teada muutuma. Ühesõnaga – väliste atribuutide võrdlemise asemel ootaks mina veel paar aastat ning prooviks siis hinnata maakuntajoukkude-süsteemi kui terviku efektiivsust ja väljaõppetaset võrreldes sinna investeeritud rahaga.
|