Kaitseliit

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kompaniisid oli seal ikka rohkem kui 3 tükki, kompanii kaitsekoridoride arvu ja väljas käinud üksuste järgi annab PAT operatsiooni enamvähem kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas Martin Herem »

Minu arvates oli hästi korraldatud õppus ... lahingugrupi kompaniidele.
Samas Trummil on muidugi õigus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu jaoks oli võimalus ikka mitmeid tunde kasutada liitlaste jõukordisteid (millega head toimetulemist lahingu lõpptulemus antud lõigus ka kinnitas) ikka täitsa uus kvaliteet. Ja sain aru liitlaste jutust, et ka mujal päris näpp suus ei istutud, kõik ikka enamvähem said aru, mida saab teha 155 mm ja mida Apachega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas Martin Herem »

Sellega on nii ja naa ...
Päris olukorras teil neid kordistajaid pigem ei oleks. Tark õpib muidugi igast olukorrast.
Minu lootus on just see, et kaitseliitlased said parema arusaamise soomuse vastu võitlemisest.
Ja siis veel muidugi parem teadmine brittidest ja prantslastest, kes vajadusel siin sõdima hakkavad.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No ega "me" nii viletsad pole, et ainult liitlaste kopteritega soomuskolonni peatada suudame - liitlased on "sõpruskohtumistel" ennegi siirast üllatust väljendanud. See annab juurde teatud jagu julgust ja enesekindlust. Ja liitlaste tegemised polegi kõik ainuõiged - paar asja tegid nad ka ise ringi tegema/harjumuspärast muutma. Just teemal, et KVKP (elik tüüpne Eesti metsamaastik) pole Iraagi kõrb ja hi-tech sensorid alati läbi metsa ei töötagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alari
Liige
Postitusi: 1606
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas alari »

https://www.toompeamalevkond.ee/2019/09 ... -infopaev/
Nii et me oleme tagasi 90.-ndate aastate sissisõja ideoloogia juures. Siit tuleb ka väljaõppe kontseptsioon lähimaks paariks aastaks. Kõige alus on väikeüksuse taktika, mille raames võib täita väga erinevaid ülesandeid. See aga omakorda on seotud üksikvõitleja tasandil nii laskeoskuse, kui ka lõhkeainete/miinide käsitlemise oskusega.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas Martin Herem »

A) Ei lähe tervikuna "sissisõja" juurde.
B) Tegemist on juba eelmise KL ülema ajal alustatud arendustega
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kaitseliidu baasomaduseks peab olema assümmeetrilise kaitse mõistmine. Eelkõige tähendab see niimoodi vastase kulutamist, et sa ei astu ise kontakti seal, kus Sa võid surma saada ja samal ajal vähendad tema võitlusvõimekust ja võitlustahet. Nagu me nägime Iraagis ja Afganistanis meie vastaste poole pealt võib taoline strateegia olla kokkuvõttes edukas. Konkreetsemalt tähendab see tegutsemist hajutatud väikeüksuste koosseisus, sest iga suurem üksus muutub konventsionaalsele vastasele kohe liiga hästi nähtavaks sihtmärgiks.
Tühijama ja sofistika - selline metsavendlik "vastase kulutamine" meie kontekstis üks kord juba lõppes eimillegagi ning lõpeb samamoodu ka sellises uues "Iraagi & Aghanistani soustis" serveerituna..
Kaitsevägi on huvitatud maakaitsest.
Alles jääb varem sel aastal püsti pandud Põhja Maakaitseringkond. Isegi kui Kaitseliidus on erineva mobiilsuse astmega üksusi, siis tema peamiseks vastutusalaks on malevkondade lähim geograafiline ümbrus. Me räägime taas territoriaalkaitsest.
Selle üldpõhimõtte sees on maakaitseringkonnas endiselt väheke võimekam ja liikuvam Lahinggrupp, millele lisanduvad malevate baasil toimivad territoriaalsed ja pigem staatilised üksused.
..ka see on vaid sõnade ekvilibristka.
Vaja on vaid nats KV/KL ühispingutust, et sellise "maakaitseringkond + väheke võimekam lahinggrupp" sotapota asemel üks korralik territoriaalne kergejalaväebrigaad SuurTallinna ressursi baasil püsti panna - nagu ma olen sellest ka piisavalt pallu siin foorumis kirjutanud. Siis ei peaks ka igast sofistilist jama välla mõtlema mingitest "uutest" arengutest ja eiteamillest.. nagu siintsiteerit artiklis - kus pole ju mitte krd ühtegi uut mõtet vaid ainult vana ideetuse ümberleierdamine :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Brigaaditüüpi (ja brigaadi võimetega) üksuse loomine Suur-Tallinna piirkonnas KL-st kuulub lähima 20 aasta jooksul ulme hulka.
Isegi mitte rahapuudusel, vaid just inimjõu (vabatahtlike) puudusel.
Koos muude maakaitsepiirkondadega ehk kuidagi venitaks, aga noh, mis vägi veab Pärnumaa kaitseliitlast Tallinna?
Enamik ju läks teadmisega, et sõdib kodukamaral.

Kui lähima 10a jooksul saab igas MKR-s toimima ühe pataljoniekvivalentse lahingugrupi, mis koosneb näiteks 6 kergejalaväe kompaniist* oma tagalaelemendiga, staabi/tagala kompaniist (luurerühm, Javelin-TT rühm, pioneerirühm jne) ja 9-relvalisest 120 MP patareist, siis selle ärategija läheb kuldsete tähtedega kuskile tahvlile. Ja kui see suudab hoida oma alal viienda kolonni relvastatud aktsioonid vaos, teha dessanditõrjet ja vajadusel blokeerida brigaadidest läbi pääsenud nõrgestatud vastase, on laua bueno.

* - kompanii tähenduses vähemalt 120 väljaõpetatud, 90 mm TT ja 81 mm MP toetusega meest. Mitte 50-70 AK4 meest, kes käivad õppusel 1 kord aastas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas Kriku »

Neli kuud organisatsiooni juhtinud kindral Ühtegi (55) ütleb, et Kaitseliidu roll muutuvas julgeolukorras on samasuguses arengus, nagu viimase viie aastaga on ümber hinnatud Eesti julgeolekuriske ning riigi- ja kodanikukaitse vajadusi. Kui seni tegutses Kaitseliit arusaamas, et konventsioonaalse sõja puhul tuleb malevatel välja panna rindeüksusi, siis uue lähenemise järgi on iga maleva tööpõld ennekõike kodumaakond ja omavalitsus, kus vaenlast koduseinte toel võimalikult valusalt nõelata, tagada elanikkonna julgeolek ning olla teejuhiks Eesti ja liitlaste regulaarvägedele. Viimast rolli harjutas Kaitseliit näiteks oktoobris õppuste Tractable ajal roteeruvaid Briti üksusi vastu võttes.

Järvamaa konteksti tuues tähendab maakaitse, et Roosna-Alliku, Koeru, Paide ja Türi üksikkompanii rühmad tagavad autonoomselt julgeolekut oma kodu­kandis, mida nad ise tunnevad kõige paremini ja mis annab neile vastase ees väga suure eelise.

«Nende lahinguväli ongi koduküla, nende liitlane on aeg. Kohalikul üksusel on aega rünnakut plaanida, läbi harjutada ja valida hetk, millal salvata, et üllatusmoment ja tekitatav kahju vastasele oleks võimalikult suur ja enda kaotused minimaalsed,» selgitab kindral Ühtegi. Tema meelest ei maksa arvata, et tuli uus Kaitseliidu ülem ja hakkas muutma. «Kursimuutust on analüüsitud ja ette valmistatud aastaid enne mind, kuid organisatsioon on nagu suur laev, vajab pööramiseks aega. Uue kontseptsiooni on kinnitanud nii kaitseväe juhataja kui ka kaitseminister,» lausub Ühtegi.
https://jarvateataja.postimees.ee/68273 ... ilt-oppida
sang
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 14 Juul, 2015 14:06
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas sang »

Möödunud laupäeval KL 101 kontsert-vastuvõtul pidas kõne ka kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu. Publiku soovil ja autori nõusolekul kopeerin siia kõne teksti.


Austatud kohalviibijad,

Kaitseministeeriumi nimel tervitan ja õnnitlen Kaitseliitu teise aastasaja alguse puhul. Uut sajandit alustate uue juhiga, kellel, mulle tundub, on värskeid ideid, kuidas viia Kaitseliit vastu ühiskondlikele muutustele. Et Kaitseliit on kollegiaalne organisatsioon, siis eeldatavasti ootavad selle sajandi sihid veel organisatsiooni sees arutamist ja selitamist. Ega seal variante palju pole, uus sajand nõuab Kaitseliidult kas muutumist, endaks jäämist või siis mõningaste muutuste läbi endaks saamist.

Mina ise olen astunud kaitseliitlaseks kaks korda (vabandust, et endast kõnelen, see ei ole minu pidu, aga üritan selle kaudu öelda midagi Kaitseliidu kohta laiemalt). Esimesel korral juhtus see üheksakümnendate lõpus, uudishimust, vabast tahtest liitusin akadeemilise malevkonnaga. Kukkusin kiiresti välja, sest ma ei saanud ise ka aru, miks ma siia astusin, mu tollane liikmelisus oli kiretu, sügavama tähenduseta. Tagantjärele targana võin öelda, et astusin siis Kaitseliitu valedel põhjustel, pealtnäha küll vabast tahtest, aga siiski ainult enda pärast ja sisemise soovita kedagi teenida. Sellist vabatahtlikkust ei vajanud Kaitseliit ja see isekalt teostatud vabatahtlikkus ei vabastanud ka mind mitte kuidagi.

Minu vabatahtlikkusega Kaitseliidus on üldse veidi kummalised lood. Teist korda astusin Kaitseliitu mõned aastad tagasi, seekord võib öelda, et sõna otseses mõttes relva ähvardusel, pealtnäha niisiis sunniviisil, aga siiski juba sisemisest vajadusest aidata teisi, mõttega Kaitseliidu liikmelisusest kui avalikust teenistusest. Relvaga ähvardajaks ei olnud minu liikmeks astumise taotlusele soovituse lisanud kaitseliitlane. 2009. aastal elas Kaitseministeerium üle šoki, meid ründas heitunud ja relvastatud inimene, kes kahjuks enda elu sellise haleda agressiivsusepuhanguga lõpetas.

Kümned ametnikud olid seisnud kaitsetuna püstolitoru ees. Kui ründajal oleks olnud julgust kedagi tegelikult tappa, oleks ohvreid olnud üle kümne. Tundsime end jõuetuna. Tegime otsuse, et me ei taha enam mitte kunagi elus end selliselt, sest kuidas saab Kaitseministeeriumi ametnik teisi kaitsta, kui ta ise jõuetu on?

Seda jõudu ja julgust on andnud meile Kaitseliit, me lõime Toompea malevkonna alla eraldi rühma, mille liikmed on Kaitseministeeriumi ametnikud, kes on valmis vajadusel sulepea kõrvale heitma ja relva haarama.

Kaitseliit on julgete inimeste liit. Ainuüksi selle organisatsiooni liikmeks astumine nõuab söakust. Kaitseliidu tegevuse edukust ei loendata mitte ainult Facebooki laikidega, vaid ka vaenuavaldustega. Iga Kaitseliitu astuv inimene teeb otsuse valmistuda konfliktiks, peab olema valmis võitluseks ja vastasseisuks, valmis oma vastaseid ka väga pingelises olukorras veenma. Kusjuures need veenmist ootavad vastased ei ole ainult välisvaenlased.

Viimastel aastatel olen erinevatel kohtumistel üha sagedamini kuulnud seda, et sõjalist kaitset on Eestis liiga palju, meie kaitsevõime taastamist peetakse ekslikult võidurelvastumiseks, ärihuve kahjustavaks provokatsiooniks. Seda juttu ei räägi mitte ainult avalikult Kremli-meelsed inimesed, seda räägivad Eesti-meelsed inimesed, kelle jaoks on sõjalist kaitset Eestis juba liiga palju. Valitsemisala väliste auditooriumitega, nii Eesti riigiametnike, ärimeeste kui kultuuriinimestega suheldes tunnen end ruumis üha tihemini nagu ülemakstud turvamees.

Kultuurilehe Sirp peatoimetaja kirjutas 27. septembri lehes:
"Riigikaitsekulu on nagu elu- või varakindlustusmakse. Kindlustuses valitseb põhimõte, et mida korralikumalt käitud ja mida vähem põhjustad kindlustus¬juhtumeid, seda väiksemaks jääb kindlustus-makse. Riigikindlustuses ei näi see seaduspärasus kehtivat. Mida kaugemale jääb viimane sõda ning mida turvalisemalt on korraldatud rahumeelne elu meie kontinendil, sealhulgas Eestis, seda suurema osa oma tulust nii absoluut- kui ka suhtarvudes peame andma riiklikule kindlustusele. Seda on aus nimetada võidurelvastumiseks, mis ei ole maailma ajaloos osutunud parimaks konfliktide ärahoidmise viisiks."

Pean kahjuks ütlema, et ka valitsussektoris kohtan üha enam arusaama, et see 2%, mida kulutame, on justkui sissemakse kollektiivkaitsekindlustusfondi, vasalli andam senjöörile. Muide, ka palju tähelepanu pälvinud Aidu tuulepargi vaidluse käigus olen pidanud teistele riigiasutustele ja ajakirjanikele väga tihti selgitama, et me võtamegi päriselt oma riigi kaitserajatiste töövõimet tõsiselt, sest me võtame riigikaitset tõsiselt, me teeme ise päris asja, me ei maksa liisingu- või kindlustusmakset, vaid loome ise seisvat ja ise võitlevat väge.

Eluvõõras suhtumine riigikaitsesse on üha süvenev ja selle võõrituse aluseks on Jean Jacques Rousseau’lik väärarusaam vabadusest ja rahust kui millestki, mis on isetekkeline, asjade looduslik, loomulik algseis. Maailma ja Eesti ajalugu annab aga õiguse pigem Thomas Hobbes’ile, kelle jaoks ühiskondlik õitseng ja selle eelduseks olev rahu ja turvalisus nõuavad igapäevast ränka pingutust, mille tegemata jätmine tähendaks kõikide sõda kõigi vastu, vabadustest loobumist.
Vabadus ei ole tunne, mis tuleb peale pärast pikka lesisklemist ja lillede nuusutamist. Nii tulevad lamatised ja seedehäired. Vabadus on rammestusetunne, mis saabub pärast tugevat pingutust.

Uuel sajandil ongi palju moodsam olla rousseau’lik rõõmurull, õilis metslane, tegeleda veganluse ja hõbepajude ja homöopaatia ja globaalse kliimasoojenemisega. Idee Eesti riigi kaitsest saab olema üha ebapopulaarsem ja need pinged ainult kasvavad tulevikus. Näeme üha enam, et vägivalla targa rakendamise oskust ei käsitata mitte kodanikuharituse, vaid jõmluse ilminguna.

Muuhulgas just nende tendentside süvenemisele vastuseks võeti kehtivas Riigikaitse arengukavas vastu otsust suurendada ajateenistusse võtmist. See ei ole populaarne otsus. See on ka meile endale tülikas. Aga see on vajalik, sest inimesed, kes on nii palju riigile andnud, sinna panustanud, hoiavad seda riiki rohkem, isegi kui neile teenistus ise ei meeldi. Ise hindan praegu oma kooliajast neid õpetajaid, keda siis enim kartsin. Nad hakkasid alles hiljem mulle meeldima, sest nad osalesid ebameeldivalt, aga siiski aktiivselt mu isiksuse kujundamises ja said seega osaks minust, nii nagu riik saab osaks kõigist, kes teda teenivad.

Kaitseliit ja Kaitsevägi ja Kaitseministeerium peavad niisiis olema valmis selleks, et uuel sajandil ei leita enam nii palju toetust ja mõistmist kui seni, vähemalt mitte ilma tugeva sihikindla selgitustööta. Mida on Kaitseliidul muganduvale ja ohutaju kaotavale ühiskonnale ja selle lumehelbestumisele vastu panna? Tuntud literaat Elias Canetti on rääkinud teatud tüüpi inimestest, kes suudavad hoida ja edendada väärtusi ka võõras kultuuriruumis, ta nimetab neid „massikristallideks”. Canetti toob nende näiteks mungaordud, mille liikmed suudavad mõttekaaslasi värvata ka ebasõbralikus keskkonnas.

Sisemise ühtsuse hoidmise kõrval on Kaitseliidul uuel sajandil veelgi enam teha organisatsioonivälist eelarvamustevaba ja kaasavat misjonitööd ja seda just nendes sihtrühmades, kes meist instinktiivselt kaugemale hoiavad. Kaitseliidus võib keskmisest sagedamini kohata karismaatilisi massikristalle, üha haruldasemaks muutuvaid inimesi, kelle isamaa-armastus on tugevam kui sugutung.

Need inimesed suudaksid äratada ja hoida kaitsetahet ka veendunud veganis. Miks ei võiks loomaõiguslus, loodushoid või kliimaneutraalsuski olla rahvusluse eluterve osa? Selliseks riigikaitseliseks misjonitööks on Kaitseliit ideaalne organisatsioon, sest siin kuuluvad ühte jakku, rühma, kompaniisse erinevate, vahel ka vastukäivate tõekspidamisega inimesed. Olen kindel, et Kaitseliit jääb ka tulevikus eelkõige ühiskonda ühendavaks, harjumuspäratuid, ootamatuid liitlassuhteid sõlmivaks jõuks. Kaitseliidul on demokraatia tervise mõttes märksa suurem roll kui riigikaitseline.

Soovin Kaitseliidule ametlikele ja mitteametlikele, palgalistele ja vabatahtlikele liidritele uueks sajandiks selget silma, kuulamis- ja tähelepanemisoskust, avatust ja julgust end kuuldavaks teha, aga selle avatuse juures julgust jääda iseendaks ning vajadusel olla seedimatud eeskujud üha muganduvale ühiskonnale.

Töörohket ja vaba uut sajandit meile kõigile!
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas Z03 »

Tõesti väga hea kõne ja nagu mäletan, siis ka siin foorumis on arutletud, kuidas sobitub selline teema nagu veganlus riigikaitsega. Arutluse sügavam mõte pole muidugi arvustada kellegi toitumisharjumusi, vaid küsimuses, kuidas olukorras, kui ühiskond on muutunud, meestelt oodatakse muutumist, naised sooviksid, et mehed muutuksid nö pehmemaks, kaasaegsemaks, empaatilisemaks, aga samal ajal ei ole sõda kuhugi kadunud, vaid näib meile kogu aeg lähemale tulevat, tagada jätkuvalt tõhus riigikaitse. Kuidas vastata ühiskonna ootustele ja samal ajal suuta ikkagi riiki ja oma peret kaitsta, ilma "pehmostumata", isegi siis kui olla vegan, kliimaaktivist või kuuluda vähemuste hulka? Tuleb tunnistada, et keeruline ülesanne tõesti. Meelis Oidsalu oma kõnes ütleb, et erinevaid rolle on võimalik ühendada.

Haakub veidi varem avaldatud "Tõeliselt mehelikku isadepäeva" https://www.err.ee/1000347/meelis-oidsa ... isadepaeva arutlusega (mis muide Facebooki Virginia Woolfi grupis korraliku vastukaja tekitas), milles mõtiskletakse sisuliselt sama teema üle. Mina sõnastaksin selle kokkuvõtvalt kui uusmehelikkuse sünd.
Viimati muutis Z03, 23 Nov, 2019 11:36, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19037
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas ruger »

Ukrainlased hakkavad territoriaalkaitset KL analoogina üles ehitama.
https://www.depo.ua/rus/war/kaytseliyt- ... 52r4dNCJ2k
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
alari
Liige
Postitusi: 1606
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas alari »

Ühtegi on andnud lätlastele intervjuu

https://www.sargs.lv/lv/viedoklis/2020- ... az-lidz-40
tõlgitud google translate-iga
Estonia almost doubles the number of members of the National Defense League (Kaitseliit) in the coming years. At present, the Estonian National Guard has a population of about 26,000, of which the so-called militants are only less than half, and the rest are experts in various civilian fields.

There are also no age limits in the Defense League, so as not to discourage older people, who, with their experience and support, can make a valuable contribution to the overall combat capability. This is stated by Brigadier General Riho Ühtegi, Commander of Kaitseliit, in a conversation with Sargs.lv .

Give everyone a chance to serve the country

According to Brigadier General Riho Uhtegi, Commander of the Estonian Voluntary Defense League "Kaitseliit", the Estonian National Guard currently has about 26,000 inhabitants. Most - more than 15,000 - are men, the rest are women, but the trend is growing. "There are people in the service of the Estonian Defense League who not only acquire combat skills and are ready to defend the country with weapons in their hands, but also many other specialists, including women and young people. The main idea is to give people the opportunity to serve the state, but not only in a military way, but also in this civilian dimension, ”says Brigadier General R. Uhtegi.

He points out that currently the number of so-called fighters, or those who take an active part in virtually all military exercises, is about ten thousand. In comparison, in Latvia this number is estimated at about eight thousand, but, unlike our country, the Estonian National Guard does not set age limits, everyone is given the opportunity to apply voluntarily. "If we focus too much on the military and battle groups, it will again push older people away, but their advice, experience and thinking can help in some other way. Currently, the Estonian Defense League is undergoing a kind of reorganization, and the idea of ​​implementing the new concept envisages involving the public as much as possible in the service, and using the expertise of specialists in various fields. I believe that if we use people's skills and knowledge in the right way, for example in logistics and in the IT sector, the overall effectiveness of combat capabilities will only increase, ”says Brigadier General R. Uhtegi. It is also important in the context of a comprehensive state society that each individual knows his or her strengths and his or her place in the overall defense of the state. And this help does not always have to be military.

The plan for the coming years is 40,000

As in the Latvian National Guard, the service in the Estonian Defense League is voluntary, and participation in the training is paid for. The commander of Kaitseliit has observed that the people's desire to protect the country depends very much on the country's economic and also international security situation. It is not for nothing that in many countries the influx into the armed forces and also into voluntary military organizations took place immediately after the Russian invasion of Ukraine in 2014. Brigadier General R. Uhtegi says that at present the Estonian economy is stable, so people also have a fairly well-off life. Therefore, no major influx into the Defense League has been observed at present. However, global crises can happen very suddenly, which, in his opinion, would also increase the desire of citizens to join defense organizations.

"Looking back at history, there were about 100,000 people in the National Guard during the first Republic of Estonia. Of course, I understand that we will hardly ever reach such a number, if only because the total population has decreased. But 40,000 is a pretty real number, the closest goal could be 30,000, ”says the commander, adding that quality is also important for these people to make a real contribution, not just“ on paper ”.
Not at all
Commander of the Estonian Defense League (Kaitseliit)
Brigadier General Riho Ühtegi
Asked by Sargs.lv whether the Estonian Defense Forces are strong enough to repel a potential invader, the brigadier general replies that the foundation is the Estonian Army Infantry Brigade - they are trained and prepared for a potential conventional war. This is followed by this territorial protection, which is based on the Estonian National Guard or the Voluntary Defense League. "This means that in the event of an invasion, these professionals remain in their positions, not going anywhere. Thus, the enemy has to put in more effort and resources to even patrol. It must also be prepared for the society as a whole - local residents, local governments. [..] We have calculated that in order to occupy Estonian territory, the enemy needs at least 150,000 soldiers, but if we used this concept in all three Baltic states,

For the Estonian Defense League - 10% of the defense budget

Estonia has been allocating at least 2% of GDP to the defense sector since 2015, Latvia has been fulfilling this condition only in recent years. According to Brigadier General R. Uhtegi, 9-10% of the total national defense budget is allocated to the Estonian National Guard. "It is mainly given to us to create so-called 'military tools', not so much the other capabilities that we have been talking about more and more recently. I hope that will change, because everyone is aware and understands that it is not only the military dimension that needs to be strengthened, ”says the commander. He says that most of the funding is spent on the remuneration of the National Guard and also on the maintenance of the infrastructure, as the Estonian Defense League is responsible for most of the infrastructure in Estonia. The main military equipment is provided by the Estonian Ministry of Defense, "Of course, we are aware that we will not receive the same weapon systems and tanks as the soldiers of the Estonian Defense Forces, because we do not compete with the Estonian Defense Forces in any way, but our personal weapons are quite similar to us, we even plan to buy new machine guns," Not at all.

He also admits that more and more companies are showing their support for the Defense League, albeit freely allowing their employees to train, and that many company managers are also members of the Defense League. "Although opinion polls show that more than half of Estonian society would be ready to defend the country if needed, our challenge is to attract more and more leaders who can inspire other participants," he concludes.

Close cooperation with the Latvian National Guard

The commander of the Estonian Defense League describes the co-operation with the Latvian National Guard as very successful for several years. In terms of military exercises, the Estonian Defense League cooperates particularly closely with the 1st Riga and 2nd Vidzeme Brigades of the National Guard.

For example, one of the largest tactical exercises "Orkaan" has been taking place in Estonia every autumn for many years. They aim to improve the ability of Kaitseliit units to carry out deterrence and protection operations. Last year was the eleventh time since the Latvian National Guard has been participating in this exercise. The goal of the Vidzeme Brigade Battle Group in this exercise is to improve the ability of unit and command commanders to plan and conduct operations, as well as to improve mutual coordination of operations and planning and conducting indirect fire support.

“Sometimes we invite Latvian bodyguards to participate in our military parades as well. Also, a meeting with the commanders of the regional National Guard units of both countries is organized at least once a season, in any case - the cooperation is long-lasting, professional and successful and the national guards of both countries can learn from each other, ”summarizes Brigadier General Riho Uhtegi. He adds that the qualification of the National Guard is characterized not so much by equipment and military training as by the way of thinking and perception of life. They must be patriotic and national-oriented. At the same time, he is not ashamed to admit that the Latvian bodyguards are now better equipped than their Estonian counterparts. "I am glad that the Latvian National Guard has recently received more funding, thus being able to strengthen its defense capabilities. We are also planning to change equipment soon, ”says the commander of the Estonian Defense League.

The Estonian Voluntary Defense League, or Kaitseliit, was founded in 1918 and resumed its activities on February 17, 1990, 18 months before Estonia officially regained its independence.

It should be reminded that Estonia is currently the only one of the Baltic States where compulsory military service has continued uninterrupted. Currently, the service period is eight months of training for soldiers who are taking a basic soldier course, 11 months for those who have completed a junior or reserve officer course or a day in the Estonian Navy. Men between the ages of 18 and 28 are called up for compulsory Estonian military service. Women also have the opportunity to serve.
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaitseliit

Postitus Postitas nimetu »

Kaitseliidul on mingi ratsaüksus?

https://www.err.ee/1088101/vorumaal-val ... ratsauksus

Mul polnud õrna aimugi. Ma tean, et sakslastel on mingid mägiüksused, mis kasutavad eesleid. Seal tundub see igati loogiline, sest mägedes muud moodi ei saakski, kuid mida annab üks ratsaüksus Kaitseliidule (vs näiteks ATV-d)? See on siiras küsimus muide.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline