www.militaar.net

Martin Peeter kirjutas:Kustimehe tagaplahvatusala oli siiski pigem piisav. Sein jääb kõrvale ja sealt ei põrka lööklaine talle just otse selga. 45 kraadi lehtri suudmest on sein kusagil 4-5 m ja otse lehtri taga pole midagi. Ei ole päris elus 80 m tühja maad 90 kraadises sektoris võtta. Tagaplahvatusala ise on 3 m sellest, nii et p... karvad ei kärsanud.

Nõus. Siin on näha praktikuid töös:

https://youtu.be/Ktb2ECToDg4?t=1066

Päris samad tingimused pole, aga mingit lennuvälja neil seal taga ka pole.

Tallinna TV-s jookseb täiesti norm projekt "Eesti Kaitse Liit 100"
https://www.tallinnatv.eu/saade/666/ees ... e-liit-100

Põhja MKR-i võitlejad suutsid sarnaselt Lõuna omadele panna liitlased ütlema: "Kuradi kaitseliitlased..."
https://www.ohtuleht.ee/971769/video-li ... lgwCG6iN-U

Tõsiselt, Kaitseväel oleks aeg palgata keegi, kes tõlgiks loodava eestikeelse meedia inglisekeelseks (olgu siis subtiitrite tasemel). Eriti sellise avaliku meedia, mis sisaldab ka liitlasi.

aht0 kirjutas:Tõsiselt, Kaitseväel oleks aeg palgata keegi, kes tõlgiks loodava eestikeelse meedia inglisekeelseks (olgu siis subtiitrite tasemel). Eriti sellise avaliku meedia, mis sisaldab ka liitlasi.

Kaitseliidul ikka äkki?

Põhja MKR-i võitlejad suutsid sarnaselt Lõuna omadele panna liitlased ütlema: "Kuradi kaitseliitlased..."
https://www.ohtuleht.ee/971769/video-li ... lgwCG6iN-U

Kinnitan, vastab tõele

ints999 kirjutas:Põhja MKR-i võitlejad suutsid sarnaselt Lõuna omadele panna liitlased ütlema: "Kuradi kaitseliitlased..."
https://www.ohtuleht.ee/971769/video-li ... lgwCG6iN-U

Keegi täisartiklit ei taha jagada?

Tervitused.
Hea meelega tutvuks uue KL ülema seisukohtadega, aga nagu ikka, ega tavainimene ju lugeda ei saa: https://m.maaleht.delfi.ee/article.php? ... uaXl4O5AHE
Kas on võimalik kellelgi jutt lahti muukida?
Tänudega
M.R.

MilLT kirjutas:

aht0 kirjutas:Tõsiselt, Kaitseväel oleks aeg palgata keegi, kes tõlgiks loodava eestikeelse meedia inglisekeelseks (olgu siis subtiitrite tasemel). Eriti sellise avaliku meedia, mis sisaldab ka liitlasi.

Kaitseliidul ikka äkki?

Ka Kaitseväel. Toodetakse visuaalset meediat aga ainult maakeelsena. Võiks olla ka inglise ja/või venekeelse tõlkega, olgu siis subtiitrite tasemelgi. See on ju propaganda vorm, kuid limiteerida seda vabatahtlikult ühe keele kõnelejatele (kui võiks haarata sihtgruppi ka kohalikud muulased ja muidu välismaalased) on pehmelt öeldes lühinägelik.

M.R. kirjutas:Tervitused.
Hea meelega tutvuks uue KL ülema seisukohtadega, aga nagu ikka, ega tavainimene ju lugeda ei saa: https://m.maaleht.delfi.ee/article.php? ... uaXl4O5AHE
Kas on võimalik kellelgi jutt lahti muukida?
Tänudega
M.R.

https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/u ... d=87060781

Lahtist artiklit küsiti.

veidi lugemist:
Kaitseliidu uus ülem kolonel Riho Ühtegi räägib Maalehele, et Eesti suudab vastu astuda mis tahes agressorile.
tsiteeri:
"”Nad võivad jõuda Tallinnani kahe päevaga. Kuid nad surevad Tallinnas. Ja nad teavad seda.” Need on teie sõnad Politico ajakirjanikule eelmisel aastal. Kas te pidasite silmas Kaitseliitu, kes agressorile vastu astub?
Kaitseliitu kindlasti ühe osana sellest. Kui räägime sellest lausest, siis see on n-ö tekstist välja võetud. Sellele eelnes jutuajamine Gruusia sõjast ja tegelikult selle lause, et kahe päevaga Tallinnasse, ütles mõne aasta eest Vene meedias välja Vene föderatsiooni kõrgem ohvitser. Mina tsiteerisin seda lauset ja ütlesin, et isegi kui Vene väed peaksid Tallinnasse kahe päevaga mingil moel jõudma, siis siin neil asu ei ole.

Puhttaktikaliselt on võimalik muidugi teatud sõjalist edu saavutada. Ent territooriumi hõivata ja veel enam, okupeerida – see nii lihtsalt võimalik ei ole. Meie ülesanne on teha kõik selleks, et agressor seda teha ei saaks – juhul kui tal see soov peaks tekkima. Ja selgitada, et see on nende jaoks mõttetu.

Sellised ütlused on siis osa heidutusest ja sellest sõjast, mis ei käi relvadega, vaid sõnade abil?"
"Kui ma ei usuks sellesse, et me suudame vastu panna mis tahes agressorile, siis ma ei tohiks kanda Eesti kaitseväe ohvitseri vormi. Minu kohustus on uskuda ja teha kõik endast olenev selleks, et me saaksime ükskõik kellele vastu"
tsiteeri:
"Teie kokkupuude Kaitseliiduga algas Eesti iseseisvuse taastamise aegadel. Kas saab võrrelda toonast ja nüüdset Kaitseliitu?
Praegune Kaitseliit on täiesti erinev sellest Kaitseliidust, mis oli siis. Praegu on Kaitseliit riigikaitse osa, tol hetkel oli see vabade meeste soov midagi ära teha. Nii, nagu me tol ajal palju ära tegime – kas rääkida laulvast revolutsioonist, öölaulupidudest või sellest, kuidas inimesed tulid raadiomajja ja olid valmis kaitsma meie vabadust kas või ilma relvadeta.

Täpselt samasugune reaktsioon oli ka Kaitseliit tol hetkel. Seda ilmselt ei saagi nimetada organisatsiooniks, vaid seal oli palju vabade meeste punte, kes tol hetkel olid valmis näitama jõudu ja võitlema. See vabatahtlikkus oli niivõrd tugev, meil ei olnud kunagi probleeme meeste kokkusaamisega.

20. augustil 1991 olin oma Tartumaa meestega siinsamas, ajaloolisest Kaitseliidu peamajast 200 meetrit edasi mäeveeru peal ja olime valmis kaitsma Toompead. Sel momendil, kui Vene soomukid veeresid sellesama hoone ette, mis tol ajal oli mereväe staap, tõstsime tee peale rahnud ja olime valmis neile vastu hakkama selle vähesega, mis meil tol ajal olemas olid – süütepudelid ja primitiivsed relvad.

Tahe oli väga suur.

Tihti on nii, et kui midagi algab vabatahtlikuna ja selle funkt­sioon aja jooksul muutub, siis mingil määral see vabatahtlikkuse tase raugeb. Meie ehk Kaitseliidu ülesanne on hoida Eesti rahva tahet ja motivatsiooni endiselt üleval. Kaitseliidu ülemana näen meie põhilise ülesandena kasvatada meie oma kaitsetahet.

Olgem ausad, me elame keerulisel ajal.

Kui me 1991. aastal hakkasime Eesti vabariiki taastama, siis oli meie arusaam iseseisvusest selline, nagu mäletasid seda meie vanemad ja vanavanemad 1930. aastate lõpust.

Me ei mõelnud tol ajal väga globaalselt, tahtsime ainult tagasi oma vabadust ja oma riiki. Nüüd on Eesti aga osa väga suurest globaalsest süsteemist. Me oleme osa NATOst ja osa Euroopa Liidust. Maailm on praegu väga avatud, iseseisvuse taastamise ajal see tegelikult nii ei olnud. Inimesed näevad riiki ja maailma praegu sootuks teistmoodi, kui nad nägid siis. Võimalusi, ahvatlusi ja tegevusvariante on nüüd sootuks rohkem. See ongi üks suuremaid erinevusi, kui rääkida ka vabatahtlike panustamisest. Inimeste maailmatunnetus on muutunud, me oleme globaliseerunud.

Kindralmajor Meelis Kiili, teie eelkäija Kaitseliidu ülema kohal, rääkis Maalehe usutluses, et kümne aasta pärast näeme ilmselt hoopis teistsugust maailmakorda kui praegu. Tõepoolest, praegu on ebakindlus maailmas väga levinud meeleolu. Ent kas ebakindlust tuleviku suhtes saab leevendada militaarsete vahenditega?
Ebakindlust ei saa militaarseid vahendeid kasutades otseselt leevendada, kuid nende abil saab luua tingimused, et ebakindlust tekitavate olukordade korral olla valmis neile vastu astuma. Kindlasti ei tekita inimestes ebakindluse tunnet see, kui meie kaitsevägi saab järjest tugevamaks. Kuid tugevam kaitsevägi ei anna meile ka suuremat kindlustunnet, kui me ise ei usu, et suudame oma maad ja riiki kaitsta.

Meil kõigil on riigi kaitsmises oma roll. Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahv 54 ütleb, et iga Eesti kodanik peab osalema riigikaitses. Meie ülesanne Kaitseliidus on luua ja pakkuda selleks võimalusi ja oskusi seda teha. Alati ei tähenda see osalemast relvaga, vaid võimalusi on ka teisi."
järgneb:
"Eesti on ka olnud julgeoleku pakkuja mujal maailmas ja teie teenisite Afganistanis Eesti kontingendi ülemana. Viimane Eesti kompanii lahkus sealt 2014, aga praegu on olukord juba väga teistsugune, käivad läbirääkimised USA ja Talibani vahel, ilmselt tõmbavad ameeriklased veel suure hulga vägesid ära. Kelle käes üldse on need piirkonnad praegu, kus eestlased sõdisid? Kas meie patrullbaasi Wahid ala Helmandis valdab nüüd Taliban?
Nädala aja eest vaatasin ülevaadet Afganistanist ja see ala, kus oleme Afganistanis võidelnud Eesti kontingendiga ehk Helmandi provints on praegu ikkagi väga Talibani kontrolli all. Paraku nii see on. Oleme jõudnud aega, kus me ei ole tegelikult Afganistanis edu saavutanud.

Me oleme võib-olla suutnud ära hoida suure kodusõja, aga ei ole saavutanud sellist edu, nagu loodeti.

Kas meil oli mõtet seal olla, kui nüüd tulemus on selline?
Kui räägime Afganistani seisukohalt, siis ei. Kui räägime globaalses mõttes, siis jah. Kui räägime Eesti seisukohalt, siis ka pigem jah ning eelkõige sellepärast, et see kogemus, mille me Afganistanist saime, on hindamatu. Iga sõdur vajab lahingukogemust ja Afganistanis see tõepoolest tuli.


Seal saadud kogemust oleme õppinud kasutama ära nii Eesti kaitseväe arengus kui tegelikult ka – mis seal salata – rakendame seda oma doktriinidesse. Ja me ei vaata mitte ainult koalitsiooni tegevust Afganistanis, vaid ka seda, mida on teinud teine pool.

Eraldi väärtus on meie ja meie koalitsioonikaaslaste suhe. Me oleme ennast tõestanud usaldusväärsete partneritena NATOs ja on enesestmõistetav, et tänu ühisele panustamisele mujal oleme me ka garanteerinud liitlaste suurema panustamise meie riigi kaitsmisse.
küsimus:
Eesti kaitseväelaste viimase aja suurim välismissioon on olnud Aafrikas Malis. Äsja rünnati seal Eesti sõdureid ja mitu meie kaitseväelast sai vigastada. Kas selliseid rünnakuid saab üldse ennetada või on see lihtsalt sõjategevuse tõsiasi?
See on selles mõttes keeruline küsimus, et alati on pärast sellist rünnakut võimalik leida asju, mis oleks võinud olla teisiti.

Aga samas on see kõigest tagantjärele tarkus. Kui tuleb järgmine selline rünnak, siis see enam sellisel moel ei toimiks. Igast rünnakust õpitakse ja antud juhul oli tegu Mali tingimustes suhteliselt uudset laadi rünnakuga. Olukord selles piirkonnas on olnud üldiselt rahulik.

Kui aga vaadata, mis tegelikult juhtus, siis rünnak ju lõppkokkuvõttes ei õnnestunud. Vastane ei saavutanud oma soovitud tulemust ja ei jõudnud baasi sisse.

Vene–Gruusia sõjast on möödas juba rohkem kui kümme aastat. Te olete olnud Eesti sõjaväeatašee Gruusias ja teate, et ka tänavu ei ole Gruusia ja Venemaa suhted olnud pilvitud. Kui peaks nüüd juhtuma teine Vene–Gruusia sõda, kas grusiinid oleksid nüüd paremini valmis?
Kindlasti on Gruusia paremini valmis.


2008. aastal oli Gruusia relvajõudude tase nii ohvitseride kui ka relvastuse poolest teistsugune. Grusiinid õppisid 2008. aasta sõjast väga palju – nii nagu tegelikult ka Vene pool. Grusiinid on teinud endale väga selge ülevaate, kuidas nad peaksid oma relvajõude arendama ja on teinud tublisti edusamme.

Uue konflikti korral ei oleks enam nii lihtne sellisel moel Gruusiat rünnata.

Kui suurt osa mängib nüüdisaegses sõjapidamises tehnoloogia?

Suur osa relvakonflikte maailmas toimuvad praegu nii, et ühe poole võitlejatel on kasutada Kalašnikovi automaadid, granaadiheitjad ja omavalmistatud lõhkeseaded, teisel poolel aga on sageli kõrgtehnoloogiat valdav regulaararmee. Kumb sellisel juhul ikkagi võidab?
Kolonel Riho Ühtegi sõnul võib sellise konflikti näiteks, kus sõja on võitnud irregulaarsed võitlejad, tuua tollesama Afganistani.

“Ega kaotatud lahing ei tähenda sõja kaotamist. Koa­lit­sioon ei ole Afganistanis ühtegi lahingut kaotanud. Kui vaadata ajaloos tagasi, ka Vietnamis ei kaotanud ameeriklased lahinguid, kuid kaotasid sõja. See ongi ka irregulaarse sõjapidamise mõte.”

Võitlusväli ei asu tänapäeval enam niivõrd kusagil lahinguväljal, vaid inimeste peades, märgib Ühtegi.

“Teises maailmasõjas võitlesid omavahel vormirõivastes armeed, kes kasutasid sarnast taktikat, ja võitlus käis maa-ala pärast. Tänapäeval käib sõjapidamine rohkem inimeste meelsuse nimel.”

Kõrgtehnoloogia on tema sõnul siiski eelkõige välja töötatud konventsionaalse sõjapidamise jaoks. “Selle kasutamine eeldab, et on olemas selgelt määratletud sihtmärk või koondatud ühte kohta suur hulk vägesid. Aga kui kasutada territoriaalkaitse põhimõtet, väikeüksuste taktikat, siis muutuvad võimsad relvad väheefektiivseks,” räägib Ühtegi.

Sobiva relvastuse ja oskuste kombineerimisel suudavad hästi välja õpetatud võitlejad astuda ka oluliselt kallimate ja keerulisemate sõjamasinate vastu.

“Kui tänapäeval panna vastamisi mees ja tank, siis tihti võidab mees, mitte tank,” sõnab kolonel Ühtegi.

M.R. kirjutas: Hea meelega tutvuks uue KL ülema seisukohtadega, aga nagu ikka, ega tavainimene ju lugeda ei saa: https://m.maaleht.delfi.ee/article.php? ... uaXl4O5AHE
Kas on võimalik kellelgi jutt lahti muukida?

mis inimene see tavainimene on, et peab teise inimese tööd varastama? Või ajakirjanik polegi tavainimene ja teeb tasuta tööd?

Minu jaoks on elementaarne, et foorumlastele peaks olema omane kamraadlikkus // üksteisele info vahendamine läbi foorumi - k.a artiklite kopimine siia (kellel on juurdepääsud ostetud).
Ise ma tegutsen loomulikult ka selle arusaama kohaselt - mul on ostetud juurdepääs EE artiklitele, milledest teemakohaseid ma siin foorumis regulaarselt vahendan.

Sestap ongi sarnased ebakamraadlikud - ütleks et debiil-merkantiilsed loosungid, nagu siin üleval postis näha, minu jaoks täiesti teiselt planeedilt

Borja kirjutas:Minu jaoks on elementaarne, et foorumlastele peaks olema omane kamraadlikkus // üksteisele info vahendamine läbi foorumi - k.a artiklite kopimine siia (kellel on juurdepääsud ostetud).
Ise ma tegutsen loomulikult ka selle arusaama kohaselt - mul on ostetud juurdepääs EE artiklitele, milledest teemakohaseid ma siin foorumis regulaarselt vahendan.

Sestap ongi sarnased ebakamraadlikud - ütleks et debiil-merkantiilsed loosungid, nagu siin üleval postis näha, minu jaoks täiesti teiselt planeedilt

Kamraadlusel ja teenuse eest maksmata jätmisel on vahe. Kui sina ostad kinopileti, ei tähenda see seda, et sama piletiga "kamraadluse korras" 10 sõpra saali sisse smugeldada on OK.