Roots, Harald. Kui võitluseta murdus mõõk. Toronto (Kanada, 1993) XI, 348 lk., fot. : ill ; 28,5 cm. Lk. XI, 1-348 paljundatud käsikiri.
Kõige kergem oleks vist ise laenutada, seal on siiski huvitavat lugemist igale.
Tallinnas: RR 2.k. hoidla 3-36.574 KOHAL RR 2.k. hoidla 3-36.575 KOHAL RR 2.k. hoidla 3-36.576 KOHAL RR 2.k. hoidla 3-96-02293 KOHAL RR 3.k arhiivkogu Ar 993/3-51 KOHAL TLÜ AR Rävala väliseesti A/3185 KOHAL
Tartus Balti Kaitsekolledži rmtk HL94 R70 KOHAL KVÜÕA raamatukogu 355.48 KOHAL LR väliseesti kohalkas. 94E4 ROO KOHAL Kir muuseum.Eesti raamat C 11.822 KOHAL
Arreteeriti 28.06.1941 Moskva lähedal väljaõppekeskuses. Saadeti Norilskisse Lama laagrisse sunnitööle, sai 8 aastat laagrit, vabastati 1948 suvi. Kuni 1955 töötas Norilski lähedal. 1955--1962 elas Lätis, lätlannast abikaasa kodus Jelgavas. Mälestusi kirjutas salaja Tallinnas. (Elamisloa sai 1962 sinna.) Avaldada ei lubanud enne enda ja abikaasa surma. Suri 15.05.1986. "Kuna Eesti Vabariik on taastatud, siis avaldatakse Harald Rootsi mälestused nüüd ta abikaasa Marta loal." Rahastas avaldamist õde Aino Pello, "ilmuvad oma venna au kaitseks". Müügile raamat ei tulnud, mõeldud oli kinkimiseks. Saatesõna on kirjutanud Valdek Raiend Torontos.
Et mälestusi kirjutati siin, pole ju haruldane - aga ellujääjaid oli vähe. Georg Leets, Hengo Tulnola näiteks on ju kirjutanud. Leets osalt avaldatud, Tulnola veel käsikirjas.
Sisukord:
I. Teenistus kõrgetes staapides 1. Pealinna diviisi staabis 2. Sõjavägede staabis 3. Sündmuste keerises 4. Polgu staabiülemana Punaarmees 5. Suurtükiväe akadeemias
II. Vangina ja vabana polaarmaal 1. Teekond külmale maale 2. Vangipõlves 3. Vabaduseta vaba mees 4. Tagasitulek
Tonaalsust peaks iseloomustama juba pealkiri ise ja siis läbiv rahvuslik hoiak.
Et tekst on kirjutatud ilusa käekirjaga, siis skännida võimatu ja siis seega ümber tippida ei viitsi. Eesti 1939 ja 1940 temade puhuks oleks mitmel pihul siingi foorumis olnud kasulik teada selles kirjutatut (nt suhted Lätiga jms).
Luts süüdistab teda, et Roots oli N. Liidu agent 1939-st või varem ja et Keerdole Lutsu peale kaebamas käinud. Ja Roots siis vaidlusteab need süüdistused kui absurdsed. "Eriti terav olin ma Lutsu vastu ja mõnikord ta tõepoolest oma tobedusega ning pugemisega viis mind tasakaalust väljs.
Äärmiselt teravaks muutus minu vahekord Lutsuga pärast seda kui kindral Laidoner muutis ära tema käsu sõjaplaani ärapõletamise kohta. Meie koostöö muutus võimatuks.
Pärast seda käsi Luts arglikult ringi, nähes vist iga nurga taga tonti.
Ta hakkas kohe tuge otsima uute võimumeeste juures. [...]
Huvitav, et massiliste arreteerimiste ajal 13/14. juunuil 1941. a. Luts pääses terve nahaga. [Oli olnud ju Sõjav. Staabi Oper.-osak. ülem; Roots oli ta abi, Roots töötas seal Soodla ja Lutsuga koos kuus aastat].
Nüüd tundes end Rootsis ohutuna, et mul puudub võimalus end kaitsta, valab oma sapi minu peale välja. [...]
Mina jäin Nõukogude Liitu, aga mitte kui "agent" vaid kui vang."
Ühesõnaga: Lutsu teemat selles ei maksa üle tähtsustada. Aga lugeda soovitan küll.
|