www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 23 Okt, 2019 3:11

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 7 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Eesti-Läti suhted 1918-1940
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2007 15:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Juun, 2005 17:38
Postitusi: 659
Asukoht: Tallinn
Aivars Stranga tekst, vene keeles:
http://evrika.tsi.lv/index.php?name=tex ... show&f=293

Mahlakalt kirjutatud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2007 16:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Paar kommentaari:

Tsiteeri:
Oтношения с Эстонией в течение Цесисских боев повлияли еще на один аспект политики. Кто может утверждать, что территориальные претензии могут быть только у сильных государств? Ведь они были и у маленькой Эстонии, захватившей часть Северной Латвии и претендовавшей на всю Валку.


Khm, tegu oli siiski vaidlusaluste aladega. Osa neist läks Lätile, teine osa Eestile. Ka Läti pretendeeris Valgale. Seega territoriaalsed pretensioonid olid ka Lätil.

Tsiteeri:
Эстонский оккупационный порядок в захваченных ими территориях казался латышам — и обоснованно казался — довольно жестоким (9), а их действия в октябре 1919 года, когда остатки белогвардейцев и немецких войск собрали большую банду и напали на Ригу, абсолютно эгоистичными. На отчаянную просьбу латышей о помощи эстонцы ответили так: помощь в обмен на территорию на севере Видземе.


Eesti poolt abi eest nõutud tingimused olid tõesti suured, kuid probleem oli selles, et Eesti poolel oli lätlaste senistest tegudest, mida nad hindasid - ja põhjendatult hindasid (:wink:) - kui egoismi, kõrini. Seega käituti põhimõtte järgi: kui lätlased võtavad tingimused vastu, siis on hästi; kui ei võta siis pole ka midagi lahti: kui lätlased saavad üksi hakkama, siis on hästi; kui ei saa, siis pärast lätlaste lüüasaamist võtame asja ise käsile.

Tsiteeri:
Правда на пару дней в Ригу заехал эстонский бронепоезд и вместе с латышами воевал против “бермонтовцев”, но его появление стало все же чудом, нежели предоставлением осознанной помощи: командир бронепоезда предпринял поездку в Ригу под свою ответственность, без консультаций с эстонским правительством. Когда до Таллина дошли вести, что даже под угрозой смертельной гибели от “бермонтовцев” латыши не готовы отказаться от своих этнографических территорий, бронепоезду было приказано уехать,и эстонскую военную поддержку не смогла получить спешная поездка восьми членов латвийского Народного совета (включая, наверное, самых умелых дипломатов Латвии Арведа Бергса и Фрициса Мендерса) в Таллин 10 и 13 октября: их просьбы остались неуслышанными.


Noh, see on täielik jama. Kaks soomusrongi saadeti Laidoneri käsul kohe Läti valitsuse ja ülemjuhatuse vastava palve peale. Kutsuti nad ära
Laidoneri käsul umbes paari nädala pärast kui selgus, et Eesti-Läti lepingut ei tule ning et lätlased saavad ise hakkama. Autor ilmselt ei tea ka, et kõnealune läti delegatsioon teatas ühtlasi, et 18.02.1919 sõlmitud Eesti-Läti lepingut Läti ei tunnista, mis muidugi tekitas vastava reaktsiooni Eesti poolel, mis osalt põhjustaski rängad nõuded abi eest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Jaan, 2007 15:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7886
Asukoht: Siilis
Teenistuse kaudu suhtlen Läti ohvitseridega regulaarselt (vahel veedame koos ka vaba aega).

Seda selleks, et võin omalt poolt kinnitada - arvamus omakasupüüdlikest eestlastest, kes lätlasi Bermonti vastu mitte aidata ei tahtnud - on lätlaste seas vägagi levinud (ilmselt vist lausa üldine).

Nii et seda vabadussõdade ajalugu nähakse Daugava ja Emajõe ääres üpris erinevalt. Kahjuks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Jaan, 2007 23:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Veebr, 2005 18:03
Postitusi: 374
Asukoht: Kehra/Tallinn
Reigo kirjutas:
Paar kommentaari:

Tsiteeri:
Кто может утверждать, что территориальные претензии могут быть только у сильных государств? Ведь они были и у маленькой Эстонии, захватившей часть Северной Латвии и претендовавшей на всю Валку.


Khm, tegu oli siiski vaidlusaluste aladega. Osa neist läks Lätile, teine osa Eestile. Ka Läti pretendeeris Valgale. Seega territoriaalsed pretensioonid olid ka Lätil.



Probleem seisnes selles, et kuna Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti olid 700 aastat olnud administratiivselt üks riik, siis oli seal palju segaasustusega alasid, kus elasid eestlased ja lätlased läbisegi ja vaheldumisi. Eriti muutusid need asustuspiirid peale Liivi sõda 1550-80ndatel ja peale Rootsi-Poola sõda 1600-20ndatel. Mõlemal korral jäid suured alad inimtühjaks ja rahvast asustati ümber ühest kohast teise.

Esimene säärane piirkond oli Pärnu-Riia maantee ääres Heinaste-Kuivaste (Ainaži-Kuiviži) ümbruses, kus muistsele Metsapoole liivlaste aladele olid asunud nii lätlased kui eestlased. See lahendati nii, et Ikla ja Metsapoole jäid Eestile, Heinaste ja Kuivaste aga Lätile.

Teine piirkond oli Mõisaküla-Ruhja-Nausküla-Pikksaare-Härgmäe (Ruijena-Naukšeni-Piksari-Ergeme) ümbruses, kus läti asutusse vahel olid üsna elujõulised Eesti külad ja talkud. Nimetet ala kuulus muinasajal Sakalamaa koosseisu, kuid oli arvatavasti 16.-17. sajandil suuresti lätistunud. Vaidlus lõppes sellega, et Laatre (läti k. Plater, Moiseküll) mõisa alad jäeti pika ribana Eestile (seal olid eesti külad kompaktsema koos), Aranküla, Ruhja, Pikksaare, Nausküla, Härgmäe, Karkla jt alad kõik jäid aga Lätile, kuna seal oli läti asustus valdavas enamuses. Nt Ruhjas oli arvatavasti muistse Sakalamaa üks kihelkonnakeskusi.

Kolmas vaidluspiirkond oli Valga ümbrus. Valga linn oli umbes pooleks, ümberringi aga valdavalt läti asustus, sekka ka mõned eesti külad. Probleem lahendati nii, et enamik Valgast koos raudteesõlmega jäi Eestile, Luke (Lugaži, Luhde) eeslinn aga Lätile, millest tekkis Valka linn. Ajaloolisest Valgamaast sai Eesti vaid Valgast siiapoole olevad alad, pms Paju (Luhde-Grosshof), Sooru (Soorhof) ja Laatsi (Latschemuische) ümbruses. Ülejäänu ajaloolisest Valgamaast jäi Lätile. Tõenäoliselt oli muinasaja Ugandimaa edelapiir samas kus hilisema Tartumaa edelapiir, st Valga oli rajatud Latgalite aladele.

Neljanda vaidluspiirkonnaga oli veidi lihtsam. Hargla kihelkond, mis oli 17. sajandil Koivalinna (Gauijena, Adsel) kihelkonnast eraldunud, oli juba 16.-19. sajandil üsnagi eestistunud ja jäi loomulikult Eestile. Tõenäoliselt muinasajal oli ta siiski osake Latgalest - muinasaegse Ugandimaa kagupiir arvatakse olevat ulatunud Rautina järveni Kaagjärve all. Lisaks jäi Eestile 1920.a. veel paar küla Vana-Laitsna (Veclaicene, Alt-Laizen) mõisast, mis olid eesti asustusega.

_________________
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid
Asume Väätsal Pikk tn 9. Suvehooajal oleme avatud R,L,P 11-18
Tutvustame süstemaatilise väljapanekuna Eesti jalgratta ajalugu, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2007 11:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 26 Aug, 2005 20:51
Postitusi: 400
Asukoht: Tallinn
Artikkel ise oli meeldiv üllatus. Autor kiitis paljuski eestlasi ja kritiseeris lätlasi. Loomulikult on Lätil nagu Eestilgi oma seisukoht asjadele.
Kui kõrvale jätta naljakas aps soomusrongi omavolilise appitulekuga (autorile on kindlasti kättesaadav kasvõi Radzinsi "Läti Vabadussõda", kus mainitakse 2 Eesti soomusrongi saabumist Laidoneri käsul), püüab autor selgitada Eesti-Läti suhete jaheduse põhjusi.
Erinevalt Euroopa "kultuurirahvastest", kes tol ajal vaidlusaluste segarahvastikuga pisipiirkondade pärast jalamaid relvastatud konflikte alustasid - tsehhid/poolakad, sakslased/poolakad, ungarlased/rumeenlased jms - ei ole Eesti ja Läti riikidena kunagi omavahel sõdinud.
Eesti abist Lätile Bermondti sõja ajal:
2 Eesti soomusrongi saabumine kõige kriitilisemal ajal ja 10-päevane viibimine Riias täitis oma ülesande - sakslased ei teadnud täpselt, kui suur abivägi saabus ja pidasid seda tunduvalt arvukamaks.
Lisaks sellele, et Eesti armee oli seotud idarindel Punaväe vastu, kaitses üks meie diviis Latgale rindel Läti territooriumi Punaväe vastu kuni detsembrikuuni, võimaldades vastavalt lätlastel suunata jõude Bermondti vastu.
Huvitav oli artiklis Laidoneri-Balodise vastastikuse antipaatia kirjeldus - kas ei peitu siin ka üks põhjusi septembris 1939 ärajäänud kohtumisel Valkas?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2007 22:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Tsiteeri:
2 Eesti soomusrongi saabumine kõige kriitilisemal ajal ja 10-päevane viibimine Riias täitis oma ülesande - sakslased ei teadnud täpselt, kui suur abivägi saabus ja pidasid seda tunduvalt arvukamaks.


Selle asjaolu tähtsust ei saa siiski kuigi kindlalt kõrgeks hinnata.
Bermondti operatiiveesmärk oli sel hetkel vaid Daugava läänekalda vallutamine, mida ta 9. oktoobril ka tegi. Siis ta kavatses alles vaadata, mis edasi saab. Eesti kirjanduses levinud jutt sellest, kuidas lätlased kavatsesid samal ajal kohe ühe jutiga Riia maha jätta ja Riiast idas järvede joonele tõmbuda, kuid siis eestlaste mõjul otsustasid Riiat kaitsta, ei leia vähemalt Penikise (enne II ms Läti arvestatavaim uurija) raamatus kinnitust (arhiivis on selle eesti keelne tõlge). Tõepoolest andis Läti ülemjuhatus 9. oktoobril ühel hetkel käsu järvede joonele tõmbuda, kuid see oli antud rindelt tulevate valeteadete mõjul ning veel samal päeval võeti käsk tagasi ja otsustati jääda Daugava joonele. Seega tehti taoline otsus enne eesti rongide saabumist 10. oktoobril.
Ükskõik, millised sakslaste andmed saabunud eesti vägede kohta ka ei olnud, ilmselt need andmed sel hetkel sakslaste tegevuskava ei mõjutanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti-Läti suhted 1918-1940
PostitusPostitatud: 05 Apr, 2019 19:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7074
Eesti poolsest Läti aitamisest Vabadussõja ajal
https://eng.lsm.lv/article/culture/hist ... e.a314676/

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 7 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt