Sõda Eesti pärast 1940a.

[Merepura]

Samas jälle oleks Rootsi ja Skandinaavia õppinud Baltimaadelt ja Soomelt, et neutraalseks jääda on selles maailmasõjas võimatu, siis oleks seis hoopis teine olnud. Eriti just Rootsi oli nii võrd arg, ise samas küllaltki suur riik. Balti-Skandinaavia jõudude õigeegne ühendamine oleks taganud kõikidele riikidele vabaduse ja võimalik, et sõda oleks ültse ära jäänud, kindlasti hoopis teise pöörde võtnud.

Millal see toimunud oleks?
Kui Balti riikides olid baasid sees ja Talvesõda Soomega käis, Soome küsis pidevalt abi Rootsilt (nagu ka ca 5 aastat enne seda), Rootsi ei andnud. Eeldame et Eesti oleks baase rünnanud ja ka sõda Liiduga alustanud (antud teema lähtealus) - ei näe ühtegi põhjust, miks Rootsi oleks sellesse patta ronima hakanud. Rootsi pingutused olid suurest suunatud sellele et Liit ja Soome rahu teeksid.
Eesti liitumisel sõjaga näen ise ühe variandina seda et Soome oleks saanud kergemad rahutingimused, misjärgi Liidu sõjaline "tähelepanu" oleks Eestisse suunatud (ja 1940-1941 repressioonid oleksid olulisemalt karmimad olnud) - palun ära hakka väitma et Soome poleks rahu vastu võtnud ja jätkanud sõda koos Eestiga ühise võiduka lõpuni. Teine variant et sõda oleks jätkunud aprillini, siis okupeeris Saksamaa Norra ja Taani - et pärast seda oleks Rootsi astunud koos Soome ja Baltikumiga venelase vastu!?

Asi ka selles et ühist Skandinaaviat sõjalises mõttes ei olnud - Lõuna-Skandinaavia jaoks ei olnud Liit oht, vaid hoopis Saksamaa. (vt Max Jakobson "Talvesõja diplomaatia" e.k 2004, kirjastus "Tänapäev").

[hugo1]

Millal see toimunud oleks?

Piisanud oleks sellest, kui Rootsi oleks toedanud Soomet enne Talvesõda.

Kui Balti riikides olid baasid sees ja Talvesõda Soomega käis, Soome küsis pidevalt abi Rootsilt (nagu ka ca 5 aastat enne seda), Rootsi ei andnud

Seda ma ju räägingi, et argpüksid.

Eesti liitumisel sõjaga näen ise ühe variandina seda et Soome oleks saanud kergemad rahutingimused, misjärgi Liidu sõjaline "tähelepanu" oleks Eestisse suunatud (ja 1940-1941 repressioonid oleksid olulisemalt karmimad olnud) - palun ära hakka väitma et Soome poleks rahu vastu võtnud ja jätkanud sõda koos Eestiga ühise võiduka lõpuni

N-Liit ei pidanud Soomet ega Eestit mingiteks vastasteks. Kui miski muret tegi, siis pisut ehk Läänemere sulg. Soomest, kui sõjalisest jõust , on rääkima hakkatud alles peale Talvesõda. Enne seda pandi ta Läti ja Eestiga ühte patta. Nägi ju N-Liidu ründeplaan ette, et Soome langeb nagu Eestigi maksimaalselt kahe nädalaga. Soome oli Talvesõja ajal üksi, Eesti oleks saanud Talvesõja alguses ükskõik mida välja kaubelda, millistel tingimustele me sõtta astume ja baase ründame. Soome jaoks oli ju peamine leida liitlasi, et mitte olla üksi. Kui oleks avanenud Soomele selline pakumine ja veel Eestist, Mannerheim oleks suurest rõõmust püksi lasknud ja kõigega nõus olnud. See oleks olnud tõeline kingitus Soomele. Kas Sa arvad, et Eesti poleks sellises olukorras Soomele ühtegi nõudmist esitanud . Meil oli 39a. lõpp 40a. algus valik, kas astuda sõtta, või mitte. Soomel siis enam valikut ei olnud, nemad juba sõdisid. Jäme ots oleks olnud meie käes, ja tõenäoliselt oleks sommid kõigega nõus olnud.
Teine asi, N-Liit ei pidanud Soomet mingiks jõuks, et Eesti sõtta astumise puhul, oleks Soomega pidanud ebasootsa rahu tegema. See oleks käinud juba N-Liidule au pihta. Pealegi oli ju N-Liidu eesmärk Soomes sama, mis Eestis-okupeerimine.

Asi ka selles et ühist Skandinaaviat sõjalises mõttes ei olnud - Lõuna-Skandinaavia jaoks ei olnud Liit oht, vaid hoopis Saksamaa

Peale Talvesõda oli Rootsi jaoks oht nr. 1 N-Liit. Rootsi oli satunud äärmiselt ebasootsasse olukorda ja seda ainult tänu oma argusele.

[teddybbeer]

Peale Talvesõda oli Rootsi jaoks oht nr. 1 N-Liit. Rootsi oli satunud äärmiselt ebasootsasse olukorda ja seda ainult tänu oma argusele.

oot oot, see on nüüd küll päris julge väide, et Rootsi jaoks oht nr. 1 oli NLiit peale Talvesõda. Millega sa seda põhjendad? Venemaal ja Rootsil polnud ju ühist piiri... Miskit invasioonisarnase asja orgunnimine oleks ju kohe välja tulnud, Baltikumis oli veel piisavalt iseseisvuslasi, kes ettevalmistusist oleks keelt kandnud...

ja Rootsi argusest: miskit ametlikku lepingut ju polnud... ma nüüd tõesti ei saa sinu mõttelaadist aru, et kui naaberriik on rünnaku all, siis kohe mehed püssi alla ja appi??? Sinu infoks, et Karl XII oli ammu surnud ja NLiit ei olnud 18. sajandi Venemaa...

[hugo1]

Kui kausaks veel oli Eesti iseseisev 1940a. peale Talvesõja lõppu Sõjalist koostööd tegi Eesti Soome, mitte Rootsiga.
Võta kätte 39a. poliitiline kaart ja 40a. poliitiline kaart. Võrdle, kas näed mingit vahet Rootsi seisukohalt. Ära unusta, neid alasid mida Soome ära andis, kuhu oli jõudnud punalaevastik

Rootsi argusest: miskit ametlikku lepingut ju polnud... ma nüüd tõesti ei saa sinu mõttelaadist aru, et kui naaberriik on rünnaku all, siis kohe mehed püssi alla ja appi???

Tõepoolest, nüüd lõpuks mõistan ka mina, kuidas saigi Rootsi Soomet aidata, mingit lepingut ju polnud. Miks lepingut ei olnud Kes selles süüdi oli Või äkki Soome ei tahtnud lepingut.
Kui naaberriik, kes on Sulle endale kaitseks vajalik on rünnaku all, Sa näed kuidas üks suur riik õgib väikeriike ja läheneb Sulle. Oleks äkki tõesti tark otsus mehed püssi alla kutsuda. Võimalus nr 2. on muidugi end neutraalseks kuulutada ja loota, et meiega midagi ei juhtu. Eesti ja Läti lootsid, et neutraalseks kuulutamine aitab ja Leedu lootis seda, siis muidugi neutraalne Soome, hiljem neutraalsed Taani, Norra jne... Ainukene keda neutraalsus ei huvitanud oli suurriike kes ründasid.

Sinu infoks, et Karl XII oli ammu surnud ja NLiit ei olnud 18. sajandi Venemaa...

Jah polnud tõesti põhjust muretseda, vastaseks oli ju sõbralikute riikide liit kõikide rahvaste isa J.Stalini käe alla.
Mitte ei mõista, mis Sulle ei meeldi, kas see oli, siis õige, kuidas Rootsi IIm.s ajal käitus Eriti just see, mis puudutab Soome Talvesõda.
Ära tule rääkima, et ei saanud aidata, sest polnud mingit lepingut.

[teddybbeer]

Kui kausaks veel oli Eesti iseseisev 1940a. peale Talvesõja lõppu Sõjalist koostööd tegi Eesti Soome, mitte Rootsiga.
Võta kätte 39a. poliitiline kaart ja 40a. poliitiline kaart. Võrdle, kas näed mingit vahet Rootsi seisukohalt. Ära unusta, neid alasid mida Soome ära andis, kuhu oli jõudnud punalaevastik

Palun väga: Taani väinad sakslaste käes, Prantsusmaa audis, Norra langenud. Vaevalt, et rootslasi miski NLiit enam kottis. Isiklik arvamus on, et egas nad nii usinalt poleks sakslastele rauamaaki tarninud, kui nad Venemaa ees oleksid värisenud. Ja sulle teadmiseks, Rootsi keeldus liitlasvägesi läbi oma territooriumi laskmast, kuid saksa omad jällegi võisid... mitte küll avalikult, kuid siiski...

Tõepoolest, nüüd lõpuks mõistan ka mina, kuidas saigi Rootsi Soomet aidata, mingit lepingut ju polnud. Miks lepingut ei olnud Kes selles süüdi oli Või äkki Soome ei tahtnud lepingut.
Kui naaberriik, kes on Sulle endale kaitseks vajalik on rünnaku all, Sa näed kuidas üks suur riik õgib väikeriike ja läheneb Sulle. Oleks äkki tõesti tark otsus mehed püssi alla kutsuda. Võimalus nr 2. on muidugi end neutraalseks kuulutada ja loota, et meiega midagi ei juhtu. Eesti ja Läti lootsid, et neutraalseks kuulutamine aitab ja Leedu lootis seda, siis muidugi neutraalne Soome, hiljem neutraalsed Taani, Norra jne... Ainukene keda neutraalsus ei huvitanud oli suurriike kes ründasid.

Jajah... Talvesõja ajal, kui sa ennem ei teadnud, olid kõik eelpool nimetatud riigid veel iseseisvad, Baltikumis olid küll baasid sees, kuid kas mitte Leedu ei saanud baaside lepingu eest Vilniuse piirkonna vastu?
Ma pakun, et Rootsi poliitiline juhtkond ei koosnenud fakiiridest ega selgeltnägijatest.

Sinu infoks, et Karl XII oli ammu surnud ja NLiit ei olnud 18. sajandi Venemaa...

Jah polnud tõesti põhjust muretseda, vastaseks oli ju sõbralikute riikide liit kõikide rahvaste isa J.Stalini käe alla.
Mitte ei mõista, mis Sulle ei meeldi, kas see oli, siis õige, kuidas Rootsi IIm.s ajal käitus Eriti just see, mis puudutab Soome Talvesõda.
Ära tule rääkima, et ei saanud aidata, sest polnud mingit lepingut.

Vihje ei jõudnud kohale??? Nu siis uuri 1700. aasta poliitilist kaarti. Ja siis vaata 1721. aasta poliitilist kaarti. Märkad erinevusi?

Rootsi püsis kogu sõja neutraalsena, see tähendab, et kogu sellest sitast, mida kaks suurushullustusega maniakki(okok siin on ilmselt teisigi faktoreid ) suutsid kokku keerata, pääsesid nad puhtalt. Rootsi linnades ei unnanud õhuhäire sireenid, Rootsi sõdurite luud ei pleekinud unustatud lahinguväljadel jne... Kirjutasid eespool võimalusest nr 2...
Küsiks vastu, aga mida veel siis loota??? Et kisume rinna paljaks ja tormame uisapäisa kuulirahesse? Ehk joppab viimasel hetkel (nagu soomlaseil) ja päris tappa ei saa?

Isiklik arvamus võimalikule Vene tegevusele Rootsi abi korral Soomele.
Oleks lihtsalt paari sõjaväeringkonna väed juurde mobiliseeritud ning nati oodanud ja suvel soomlased Rootsi lükanud....

[hugo1]

Ei viitsi pikalt vaielda. Kui Sa arvad, et Rootsi käitumine oli õige, siis see on Sinu arvamus ja mina seda ümber muuta ei saa. 39a. ja 40a. võrdlemisega tahtsin Sulle seda öelda, et 39a. oli Rootsi turvaliselt ümbritsetud puhverriikidega. Kõik üritasid hoida Rootis, kui suurriikgi ligi ja Rootsil oleks olnud võimalus muuta II maailmasõja käiku.
1940a. oli seis hoopis teine, Saksmamaa ja N-Liit trügisid mõlemad Rootsi piiride poole. Rünnaku korral polnud enam mingeid võimalusi, seda näitas ka Saksa-Rootsi hilisem suhe. Rootsi ju põhimõteliselt okupeeriti.
Soome Talvesõjas oli Rootsi käitumine vastik, kardeti isegi abi läbi lasta.
Peale Talvesõda, kui Rootsi ise sitta olukorda satus loodeti liitu just sommidega. Rootsi käitumine oli pea jaanalinnu kombel liiva alla peitmine. Ehk probleem kaob ise ära. Neutraalsus=argus.
Kui Saksamaa ja N-Liit poleks tülli läinud, pole võimatu, kui oleks maailma tekkinud uued riigid Soome NSV ja Rootsi NSV, või siis Saksamaa põhja provints.

Ma pakun, et Rootsi poliitiline juhtkond ei koosnenud fakiiridest ega selgeltnägijatest

Kas Sa tõesti usud, et Rootsi ei saanud 40a. aru, mis N-Liidul plaanis oli. Poola, Baltikum, Soome

Kommunistide vallutusplaan nägi ette, et kapitalistlikud riigid nõrgestavad end üks teisega sõdides ja siis astub kaalukausile värske ja võimas punaarmee, ning euroopa vallutatakse. Sealt edasi oleks olnud tol ajal terve maailma langemine ajaküsimus. Nagu laulus "viimse võitluse maale, lahing otsustav too".
Mitte mingil juhul ei tahtnud N-Liit astuda sõtta korraga mitme riigiga.
Kujuta ette selliseid tsenaariume, Saksamaa astub sõtta 38a. Tsehhoslovakia vastu ja Tsehhoslovakia hakkab meeleheitlikult vastu. Mis oleks saanud Saksamaale ülivajalikest relvatehastest Inglismaa ja Prantsusmaa toetavad Tseehhoslovakiat. Millisesse olukorda oleks see pannud Saksamaa
1939a. N-Liit üritab rünnata Eestit Baltikum Soome ühineb ja astub vastu N-Liidule. Mida oleks see kaasa toonud
1939a. Poola, kohe peale Saksamaa rünnakut, oleks alustatud liitlaste rünnakut Saksamaa vastu.(vaikiv sõda oleks muutunud reaalseks sõjaks).

Neutraalsus=argus ja pea liivaalla peitmine selle asja sõjani viisid.

[teddybbeer]

Kas Sa tõesti usud, et Rootsi ei saanud 40a. aru, mis N-Liidul plaanis oli. Poola, Baltikum, Soome

Enne või pärast Talvesõja lõppu? Rootsi nägi ka Taani ja Norra vallutamist sakslaste poolt ette?

Kommunistide vallutusplaan nägi ette, et kapitalistlikud riigid nõrgestavad end üks teisega sõdides ja siis astub kaalukausile värske ja võimas punaarmee, ning euroopa vallutatakse. Sealt edasi oleks olnud tol ajal terve maailma langemine ajaküsimus. Nagu laulus "viimse võitluse maale, lahing otsustav too".
Mitte mingil juhul ei tahtnud N-Liit astuda sõtta korraga mitme riigiga.
Kujuta ette selliseid tsenaariume, Saksamaa astub sõtta 38a. Tsehhoslovakia vastu ja Tsehhoslovakia hakkab meeleheitlikult vastu. Mis oleks saanud Saksamaale ülivajalikest relvatehastest Inglismaa ja Prantsusmaa toetavad Tseehhoslovakiat. Millisesse olukorda oleks see pannud Saksamaa

Millest sa üleüldse jahud? Lugesid usinalt Suvorovi raamatud läbi ja võtsid seda puhta kullana? Tsehhi ja Saksa tankidiviise oli võrdselt, kumbalgil 10 kui ma ei eksi ja Tsehhi tankid olid tehnoloogiliselt Saksa omadest üle. Ja kui ma ei eksi, Münheni kriisi ajal oli NLiit valmis Tsehhile appi minema, kui ainult Poola või Rumeenia väed läbi laseks .

1939a. N-Liit üritab rünnata Eestit Baltikum Soome ühineb ja astub vastu N-Liidule. Mida oleks see kaasa toonud

Vot siin ma olen hämmingus... Millegipärast on sul kohe nagu tekkinud eimillestki illusioon, et Eesti ründamise korral tekib kohe Balti-Soome ühisrinne sovietiliku diktatuuri vastu. Ehk annad mõne allika, kus on vähemalt vihjatud sellise sündmustejada võimalikusele.

Ja mis puutub argusesse... Euroopas lõppes 21 aastat varem Esimene maailmasõda, kus mehi läks loojakarja miljonite kaupa. Ma usun, et liitlastel, eriti prantslastel, oli selline asi kohe kindlasti liiga värskelt meeles ning ilmselt seetõttu tehti kõik et vältida igasugune sõjaline tegevus Euroopa pinnal.

[hugo1]

Me räägime praegu üksteisest täielikult mööda.

Enne või pärast Talvesõja lõppu? Rootsi nägi ka Taani ja Norra vallutamist sakslaste poolt ette?

Enne loomulikult. Eelnev ja edaspidine(Talvesõda) oli neutraalseks jääda juba võimatu. Muuseas, Talvesõjas neutraalseks jääda oli Rootsi poliitikute otsus. Rahvas toetas Soome aitamist.

Millest sa üleüldse jahud? Lugesid usinalt Suvorovi raamatud läbi ja võtsid seda puhta kullana?

Ei võta Suvorovit puhta kullana, aga seda, mis puudutab tema N-Liidu ründe teooriat ei ole veel keegi suutnud veenvalt ümber lükata.

Tsehhi ja Saksa tankidiviise oli võrdselt, kumbalgil 10 kui ma ei eksi ja Tsehhi tankid olid tehnoloogiliselt Saksa omadest üle

No seda räägin ju minagi, et vastuhak oleks olnud võimalik. Oleks lääneriigid kas või moraalselt toetanud, oleks Hitleri maailmavallutus plaanid juba 38a. haledalt läbi kukkunud. See tähendab II.maailmasõda suure tõenäosusega ära jäänud.

Ja kui ma ei eksi, Münheni kriisi ajal oli NLiit valmis Tsehhile appi minema, kui ainult Poola või Rumeenia väed läbi laseks

Vot selle kohta ei oska küll praegult midagi öelda, absoluutselt ei koida.

Vot siin ma olen hämmingus... Millegipärast on sul kohe nagu tekkinud eimillestki illusioon, et Eesti ründamise korral tekib kohe Balti-Soome ühisrinne sovietiliku diktatuuri vastu. Ehk annad mõne allika, kus on vähemalt vihjatud sellise sündmustejada võimalikusele.

Siin Sa ei mõista mind, Jutt käis, et kujuta ette situatsiooni, kui selline asi oleks juhtunud, kui riigid poleks mitte pead liiva alla pannud, ega endeid neutraalseks kuulutanud, vaid hoopis hoiatanud, et rünnak Eestile tooks 100% sõtta ka Leedu, Läti, Soome, kas siis N-Liit oleks saanud oma plaane ellu viia Saad aru millele ma vihjan, eemale hoidmine ei päästnud kedagi, varem või hiljem langesid kõik kas, Saksa või Vene ohvriks, mõni isegi topelt. Soome ja Inglismaa välja arvata, aga sõjata ei pääsenud ka nemad.

Ma usun, et liitlastel, eriti prantslastel, oli selline asi kohe kindlasti liiga värskelt meeles ning ilmselt seetõttu tehti kõik et vältida igasugune sõjaline tegevus Euroopa pinnal

Prantslased mnjahh, Keitel hakkas naerma 45a. kui kuulis, et Prantsusmaa ka võitjariikide hulka on arvatud.
Aga Inglaste puhul võiks küll rääkida, kas ikka tehti kõike, kas näiteks Hessi lend ei paku Sulle mõtlemis ainet . See ei ole ainus sündmus, ei viitsi kõike siin ülesse lugeda.

[Merepura]

Tsiteerin::
Ja kui ma ei eksi, Münheni kriisi ajal oli NLiit valmis Tsehhile appi minema, kui ainult Poola või Rumeenia väed läbi laseks

Vot selle kohta ei oska küll praegult midagi öelda, absoluutselt ei koida.

Täpselt nii oligi, ainult NLiidu naabrid olid kategooriliselt selle vastu et Punavägi nende territooriumi läbima hakkab. Kardeti et äkki jääb ka omale kaela. NLiit ja "vastastikuse kaitse pakt" (või misiganes selle asja nimi oleks võinud olla), on iseenesest päris huvitav lugu.

Kujuta ette selliseid tsenaariume, Saksamaa astub sõtta 38a. Tsehhoslovakia vastu ja Tsehhoslovakia hakkab meeleheitlikult vastu. Mis oleks saanud Saksamaale ülivajalikest relvatehastest? Inglismaa ja Prantsusmaa toetavad Tseehhoslovakiat. Millisesse olukorda oleks see pannud Saksamaa ?

Jutt käib millisest hetkest Tsehhis - enne või pärast Sudeedimaa ära andmist? (seal väike vahe sees). Inglismaa ja Prantsusmaa "toetusega" just see moment tekkiski, sealtpoolt avaldati tsehhile survet et andku Saksamaale järele.
Äkki jääks ligikaudu siiski 1940 ja Eesti juurde (ega hakkaks arutama mis situatsioon oleks tekkinud juhul kui Hitler poleksvõimule saanud või Oktoobrirevolutsioon poleks toimunud).

Väga paljude tollaste otsuste taga on siiski asjaolu et enamuses riikides oli väga hästi meeles I MS koledused ja üritati sõjast hoiduda.

[hugo1]

Väga paljude tollaste otsuste taga on siiski asjaolu et enamuses riikides oli väga hästi meeles I MS koledused ja üritati sõjast hoiduda

Eks ta enam vähem nii oli. Samas Inglismaa käitumine oli kummaline. Just see sama Tsehhi kriis, tõestab, et Inglismaa ei tahtnud sõda, kuid Hessi lennu lugu tõestab vastupidist. Muidugi sel hetkel oli sõja ära hoidmine keerulisem, kui 38a.

[Madis22]

situatsioon: eestis lätis ja leedus on vene baasid. riigid on juriidiliselt iseseisvad ja seotud lepingutega venemaaga. eestil on veel oma sõjavägi, kaitseliidult on relvad ära korjatud. karjala kannasel käib sõda ja venemaa kasutab eesti baase soome pommitamiseks.

ettevalmistused: kogutakse infot baaside ja väljaspool baase paiknevate nõukogude asutuste kohta (asukoht, side, relvad) uuritakse võimalusi side täielikuks katkestamiseks, kaitseliidu taasrelvastamiseks ja transpordivõimekuse kiireks suurendamiseks. kõige selle peale kulutatakse max 2 nädalat. kõik mida selle aja jooksul teada ei saa on ilmselgelt liiga väike et kujutada endast ohtu.

I etapp (õhtu 8:00): lühikese etteteatamisega (6-8 tundi) koondatakse kaitseliidu üksused (võimalik osalus 20-30%) alarmeeritakse sõjavägi, piirivalve, politsei. esmajärjekorras katkestatakse side hõivates telefoni keskjaamad, segades raadiosidet. hõivatakse väljaspool baase olevad relvalaod ja relvastatakse kaitseliitlased, ellimineeritakse väljaspool baase asuvad nõukogude asutused. kuna etteteatamis aeg on lühike, on kasutatava kontingendi suurus u. 25000 - 30000 meest. rekvireeritakse transpordivahendeid.

II etapp (öö 2:00): baaside ründamine. kõige raskemas olukorras on ilmselt saaremaa ja hiiumaa, kuna neile ei ole võimalik abi saata, võimalik on nende esialgne plaanist väljajätmine. tõsiseks pähklik on tallinnas ja paldiskis asuvate laevade vallutamine. iga baasi ründamises osaleb 2-3 tuhat meest. ülejäänud tegelevad mobilisatsiooni ettevalmistusega hajutades ladudest saadud relvastust ja varustust potensiaalsete mobilisatsiooni punktide vahel. umbes 2 tuhat meest paigaldatakse narva jõe ületuskohtadele, 4-5 tuhat praeguse kagupiiri piirkonna teedele.

varjamine: venemaale antakse edasi ettekandeid "omadelt" sisuks:kõik on korras. mehitatakse venelastelt võetud tehnika ja liigutatakse see piirile. reaalne mobiliseerumise kiirus oleks vast 10 tuhat meest päevas, seega esimene päev kulutatakse ilmselt juba kaasatud kaitseliitlastele. loodetavasti õnnestub venelasi see esimene päev hämada. kuna enne baase piiride taga olnud kontingendist u. 100 000 on jagatud balti riikide vahel ja ülejääänust enamus tegeleb soomega, siis ei ole ka pärast avastamist kohest ohtu. tähelepanu tuleb pöörata lõunapoolse piiri sulgemisele.

eeldused: baasid ei ole veel kindlustatud, sõdurid asuvad ajutistes barrakides mitte kivist kasarmutes nagu seda olid eesti sõjaväel. seega ei ole neil tugevat positsiooni, mida kaitsta. öisel ajal ei ole mehitatud tehnika. enamus baasides olevast kondingendist tegeleb hoolega magamisega. ärkvel olevad valveüksused on relvastatud käsirelvadega. kindlustatud valve punkrid õnnestub hävitada esimeste sekundite jooksul granaatidega. ärkaval vastasel on kasutada ainult käsirelvad. a) rünnatav baas valgustatakse rakettidega ründajad jäävad varju. b) ründajad tungivad kiirelt baasi sügavusse takistades kindlapiirilise rinde tekkimist. kõik venelased, kes ei ole kahe tunni möödudes alla andnud on ilmselt surnud.

kuna soome on juba sõjas millega eesti liitub on venemaa sunnitud jõude jaotama. seega ei oleks ei eesti ega ka soome sellise surve all mida me ajaloost teame soomel olnud olevat. venemaa ei saa suurendada oluliselt soome ja eesti vastu tegutseva kontingendi suurust, kuna see on piiratud raudtee läbilaskvusega. eesti on varustatud oluliselt suurema koguse tankide, lennukite ja laevadega, kui seda ka kõigi juba tellitud (aga mitte saabunud) relvastusega muidu oleks olnud.

tõenäoliselt oleks meile peale surutud samasugune rahu nagu sommidelegi, kuid see poleks tähendanud täielikku okupatsiooni, vaid territooriumide loovutamist, baase ja oma (nüüd juba hästi relvastatud) sõjaväe säilimist. ma usun, et narval ja lõuna-eesti küngastel oleks olnud võimalik kindlustuda ja tõesti jääda sinna püsima kasvõi pooleteiseks aastaks. ründamiseks sobivaid trasse ei ole ida suunal tegelikult kuigi palju, kuna vene pool piiri on teedevõrk hõre lõunaeesti künkad vahelduvad soostunud aladega. tankide kasutamine on seal vaat et raskemgi kui kannasel. sarnane on seis läti piiril valgast idas: järsud künkad vaheldumisi soogaja vaid paar teedtammi üle piiri. eks looduslikult sobivaid positsioone tuleb lihtsalt valida.

[toomas tyrk]

Kaitseliidult korjati relvad ära 1940. aastal. 1939. ei puutunud neid veel keegi...

[hugo1]

Madis22
Plaan on hea, aga mõned küsimuised.
1.Mis oleks olnud hea vabandus maailmale Ilma euroopa-USA surveta, N-Liidule, me ise kaua vastu ei oleks pidanud. Isegi saadud Vene relvadega, ja liitlase Soomega, oleks meie vastupidamine ajaküsimus
Ise näen lahendusena otsida lepingutingimuste rikumisi. Näiteks, vene lennukid ründavad Soomet Eesti lennuväljadelt. Kuid sellest üksi on vähe, sest see ei õigustaks hoiatuseta rünnakut. Tõenäoliselt oleksime pidanud mingi tünga panema, Lavastama, mingi konflikti ja hiljem valetama, et kuulutasime N-Liidule sõja. Mingi taoline tsenaarium.
2. Vene sõjaväelasi oli Eestis umbes 25000. Kas on andmeid palju oli sõjaväega kaasas olevaid abitöölisi Need kes barake ehitavad jne...
3. Mina usun, et Sinu kirjeldatud teooria oleks läbi läinud. Enamus baase oleks vallutatud kohe, tugevamad oleks vastu pidanud ümberpiiratuna päeva-paar. Esmatähtis oleks olnud kätte saada tankid ja lennukid. Ootamatult ja öösel, suur tõenäosus, et oleks õnnestunud. Kuid mida teha vangidega. Arvestada võib, et õnnestumise korral oleks olnud meil umbes 20000 vene sõjavangi. Kiiresti on vaja neid valvama hakkata, toita arstiabi jne... Seda kõike sõjaolukorras. See oleks olnud kõva pähkel. Maha lasta neid ju ka ei saa. Talvesõjas, võin näitena tuua, võeti 6000 vangi. Tehti väikesed 600 mehelised vangilaagrid. Kui Soomel oli häda käes kaaluti ka vangide rindele saatmist Soome lipu all.
Arvestades, et Stalin oli diktaator, kõiki neid koledusi, mis ta N-Liidu rahvastega tegi ei olekski olnud võimatu vange ära kasutada, nüüd juba Stalini enda vastu. Vangilaagrites läbi viidud küsitlus andis tulemuse, et 600 vangist oli nõus vabatahtlikult rindele N-Liidu vastu minema 450 endist punaarmeelast. Osa neist oleks muidugi tagasi venelaste juurde jooksnud, osadest oleksid saanud Soome Vlassovlased
Sellise projekti käivitumine on muidugi riskantne ja võtab aega. Vaja ju kindlaks teha, kuidas vangid meelestatud on. Milliseid üksusi teha, kas sega, või eraldiseisvad Vene üksused. Tuleb luua neile idee, mille nimel võidelda. Kindlasti ei saanud see olla, vaba-Eesti, Soome. Ise arvan, et kõige õigem oleks olnud, kõigepealt tulihingelised kommunistid välja rookida. Siis vabatahtlikult on võimalus astuda, kas Eesti, või Soome sõjaväkke, peale sõda saavad sellistest vabatahtlikest Eesti-Soome täieõiguslikud kodanikud. Luua veel eraldi väeüksus, mille eesmärk oleks olnud Venemaa vabastamine Stalinist. See oleks olnud, nagu Eesti Soome Vlassovlased. Kõva propaganda muidugi asja taha. Eduka kaitse korral, oleks olnud veel kõva lootus, et punaväelased, kes ei armastanud Stalinit(neid oli palju Stalini repressioonide tõttu) oleksid hakanud üle jooksma.

[Madis22]

vabanduseks maailmale oleks võinud tõesti midagi lavastada, või juhtida avalikult tähelepanu kõigile neile rikkumistele, mida venemaa lepingu suhtes on toime pannud ja nõuda rikkumiste lõpetamist, või muidu ...

strateegilises plaanis oleks see võibolla õige, aga taktikalises plaanis oleks me loovutanud üllatusmomendi, omade alarmeerimise aeg oleks jäänud lühemaks ja koondatav omade kontingent oleks väiksem. tõenäosus avastamiseks ja vastumeetmete kasutusele võtuks suureneks.

ma ei kontrollinud, kas kaitseliidult olid siis juba relvad ära võetud ja asa lihtsustamiseks eeldasin, et nii see oli. kui on võimalik hakkama saada raskemates tingimustes, siis on see lihtsam kergemates.

20000 sõjavangi oleks tõsine probleem. kardetavasti ei teki ka võimalust, et neid vähem oleks selle võrra, et neid öösel palju maha notitaks. nende valvamiseks vajalikud laagrid oleks olnud võimalik kohandada nende endi baasidest kasutades nende endi tööjõudu. meditsiinilised vajadused oleks tõenäoliselt baaside endi varudest kaetud. valveks oleks vaja läinud laias laastus 5000 meest. suurimaks probleemiks oleks kujunenud toitlustus, kuigi ka see oleks esimene moment kaetud baaside oma varudest.

[kari lumppio]

Rootsi abi Soomele Talvesõja ajal

Talvesõjas sõdis terve kolmandik Rootsi õhuväe hävitajatest! Vabatahtlike üksus Flygflottilj 19 (F19). Tõsi küll see oli vaid 12 Gloster Gladiatorid plus 4 Hawker Hart'id (Hart'e teise mootoriga oli ka Eesti õhuväel). Tegutses Lapimaal suht edukalt. Lapis oli ka rootsi vabatahtlike maaväes, aga seda lugu ma ei jaga nii hästi.

Rootsis pandi kokku kõik Soome tulnud FIAT G.50 ja Brewster-hävitajalennukid. Samuti läbi Rootsi (ja Norra) tulid ka Inglismaalt juurde toodud Bristol Blenheim -pommitajad. Sedalaadi "projekte" oli veel rohkemgi aga ei nüüd puhkusel olles tule meelde.

Soome lennuväe jaoks oli Rootsi abi elutähtis Talvesõja ajal. See abi lihtsalt toimus/toimetati nii et see jäi meedia tähelepanuta, arvan et nimme. Rootslased ise meenutavad seda küll, aga (meil) Soomes see kiputakse pahatihti unustama.

Rootsis ning Norras alustasid ka algajate lennukursused. Nendes osalenutest sai mitmest hiljem kuulsaid Soome õhuväe lendureid.

Muideks, rootslased käisid Soomes tutvumas õhusõjapidamisega veel 1943-44. Nagu tulevikku jaoks. 50ndel oli Rootsi õhuvägi vist maailma viiendal kohal lennukide arvu poolest. Midagi nad siis õppisid Talvesõjast.


Lugupidamisega,
Kari