Toimus teatavasti 1930. aastal. Uues detsembrimässu raamatus on lk 108 kirjas, et Tallinna Keskvanglas istus 1930. aastatel kinni keegi Bauman, kelle kohta teised vangid rääkisid, et temaga käib kaasas Unti tapja "kuulsus".
PolPoli ülema J. Soomani ülekuulamisprotokollist (ERAF) selgub, et PolPol süüdistas Baumani ülekuulamisel Undi tapmises, aga Bauman lükkas kõik tagasi. Süüd tõestada ei õnestunud. Aga kuna ta oli ühtlasi põrandaaluse komsomoli aktivist, siis istuma pandi ikkagi, kusjuures värvati PolPoli agendiks (selle eest lubati karistust lühendada). Vabanes 1938. a amnestiaga.
Kindral Undi mõrv
Nojah, aga kui ta tõesti seejärel PolPoli agent oli, siis hoidis ehk madalat profiili?õuka ajal aga Baumannist kui "rahva tasujast" eriti selles kontekstis ju kuulda polnud? Ei 40ndal (kui nii mõnigi mees end riigireetmise aupaistel särada lasi)
Selle teemaga on raske tõsisemalt tegeleda, sest kust võtta allikaid? Üks võimalus oleks muidugi püüda leida, mida omaaegne Nliidu julgeolek ja kommunistid asjast teadsid.
Baumani puhul veel see detail, et PolPolil olid agentuurandmed, mille kohaselt pooldas Bauman võitlusviisina "töörahva õnne" eest isikuvastast terrorit, seetõttu teda kahtlustatigi (selline mulje jääb Soomanist).
Undi tapmisega seoses on vist neli versiooni: 1) juhuslik mõrv (või röövmõrv); 2) isiklik vaen; 3) tapeti, sest oli mässu mahasurujate juhte; 4) tapeti, sest oli kommunistidega enne 1. detsembrit liidus, aga kriitilisel 1. detsembril ei täitnud oma lubadusi (ehk siis nii-öelda reetis).
Nii palju kui tean, siis esimesena käis A. Pajur (raamatus "Kas nad lahkusid Moskva rongiga"). välja versiooni, et põhjus, miks Eesti võimude valmisolek mässuks niivõrd viletsaks osutus, võis olla see, et keegi kõrgemas juhtkonnas oli enamlaste poolt ära ostetud ja viivitas seetõttu käskude andmisega. Võib-olla oli see Unt -- maha võidi ta lasta kättemaksuks, kuna kommunistidele võis jääda mulje, et Unt reetis nad (mäss ju kukkus läbi, Unt oli mahasurujate juhtide seas).
See versioon on minu arvates siiski kõige vähetõenäolisem. Sellele pole lihtsalt mingit tõestust. Praegu lappan parteiarhiivi dokumente seoses detsembrimässuga. Ei ole veel seni leidnud kommunistide endi aruannetes isegi ühtegi vihjet sellele, et neil oli kuskil kõrgemal pool mingi "oma mees". On dokumendid, kus Anvelt loetleb igasuguseid läbikukkumise põhjuseid, aga mitte midagi sellist. Miks pidanuks ta seda asja varjama?
Nii palju kui tean, siis esimesena käis A. Pajur (raamatus "Kas nad lahkusid Moskva rongiga"). välja versiooni, et põhjus, miks Eesti võimude valmisolek mässuks niivõrd viletsaks osutus, võis olla see, et keegi kõrgemas juhtkonnas oli enamlaste poolt ära ostetud ja viivitas seetõttu käskude andmisega. Võib-olla oli see Unt -- maha võidi ta lasta kättemaksuks, kuna kommunistidele võis jääda mulje, et Unt reetis nad (mäss ju kukkus läbi, Unt oli mahasurujate juhtide seas).
See versioon on minu arvates siiski kõige vähetõenäolisem. Sellele pole lihtsalt mingit tõestust. Praegu lappan parteiarhiivi dokumente seoses detsembrimässuga. Ei ole veel seni leidnud kommunistide endi aruannetes isegi ühtegi vihjet sellele, et neil oli kuskil kõrgemal pool mingi "oma mees". On dokumendid, kus Anvelt loetleb igasuguseid läbikukkumise põhjuseid, aga mitte midagi sellist. Miks pidanuks ta seda asja varjama?
Poliitilised mõrvad on ka tänapäeva reaalsus "ühe naaberriigi"Nõuka ajal aga Baumannist kui "rahva tasujast" eriti selles kontekstis ju kuulda polnud?
arsenalis. Arvan siiski, et isegi tollal, kui üleüldise maailmarevolutsiooni idee polnud veel lõplikult ajaloo prügikasti rännanud, ei olnud salamõrvad asi, millega hoobelda. Amoraalse süsteemi teostajaid ei maksa kahtlustada selles, et nad ei teadnud, mis on moraalne! Püüuga näidata töörahva õilsat võitlust ei käi kaasas oma tegeliku alatuse demonstreerimine - see projitseeriti oma vastastele 
Ilse Mykin (töötas KV staabis ja tundis Unti nägupidi), kes kõndis enne Undi mahalaskmist tema seljataga, tunnistas, et tema ja Undi vahel kõndis üks mees. Kauguses käis mingisugune pauk, mille peale Unt vaatas korraks üle õla tagasi. Mykin kuulis vahepealset meest ütlevat: "Tõrvand on ainult haavata saanud, aga see mees peab surma saama" ("see mees" ütles rõhuga). Seejärel kohe varsti Unti tulistati ja vahepealne mees jooksis minema. Mykin ei näinud selja tagant, kas seesama mees tulistas, aga teiste tunnistajate ütlustest jääb mulje, et tegu oli tulistajaga.
Polpoli Tallinna agentuuri juhataja Eduard Kapsta sõnul (1930. a detsember) alguses arvati, et tapjad on kommunistid, eriti kuna hiljuti oli arreteerimisel tapetud tuntud kommunist Johannes Jürna. Seega Unt võidi kättemaksuks maha lasta. Kuid seejärel sai agentuurandmeid, et tapjaks võis olla isik, kes kommunistide hulka ei kuulu. Paul Baumanni alibit kinnitavad nii ülekuulatud tunnistajad kui ka agentuurandmed.
Viimati muutis Reigo, 24 Nov, 2009 0:41, muudetud 1 kord kokku.
Minu arvates on asi lahendatud (ja see lahendus on: GPU või Kominterni eriagent-hitman Mars ehk Robert Johanson), hoolimata sellest, et kedagi vastutsuele ei võetud. Kahtlustan, et juurdluse lõpetamisel on mingi poliitiline konks taga. Aga eks otsustage ise.
Vanglainformaatori kaudu tekkis Polpolil 1933. a alguses kahtlus, et Undi mõrvast võib midagi teada vanglas istuv Nõukogude luure kaastööline Voldemar Uusen.
Voldemar Uusen tunnistas ülekuulamistel 1933. a veebruaris, et 1931. aasta sügisel Pihkvas OGPU ametniku Evald Kerra juures kohtunud ühe mehega (nagu hiljem selgus – Robert Johanson). Kerra kiitis seda meest, et tal palju teeneid, ja ütles, et see on Tallinnas ühe “suure timuka”, kõrgema sõjaväelase maha lasknud. Selle eest sai tasu Nõukogude valitsusasutuse poolt. Samal aasta detsembris saadeti Uusen Eestisse, kus kohtus Johansoni ühes salakorteris Võrumaal ja võttis Johansonilt vastu kirja Kerrale. Viina võttes seletas Johanson, et võttis osa 1. detsembri mässust Tallinnas. Põgenes Venemaale. Mõne aasta või mõne aja eest oli Tallinnas “suure timuka” ära hävitanud (Unt tapeti 1930 a aprillis – R.), mille eest sai raha ja puhkust. 1932. a kevadel rääkis Kerra Uusenile, et Johanson on Eestis kaduma jäänud, kartis, et Johanson on asunud vastaspoolega koostööle. Uusen sai ülesandeks Johanson üles otsida ja ta maha lasta. Uusen arreteeriti Eestisse jõudes.
Robert Jaani p. Johanson, sündinud 1891 Võrumaal. 1932. a suvel arreteeriti. 1933. a 17. juunil Sõjaväeringkonnakohtu poolt 4 aastaks sunnitööle mõistetud salakuulamise eest.
Johansoni ülekuulamine 20.06.1933 seoses Undi mõrvaga. Johanson väidab, et oli 1919-1921 Punaarmees. Seejärel kuni 1932. a elas Venemaal Dno lähedal. 1. detsembri mässust ja Undi tapmisest seega osa ei võtnud. 1932. a tutvus OGPU Pihkva ametniku Kerraga, kes ta märtsi alguses 1932 Eestisse saatis sõjaväelisi teateid koguma. Uusenist ei tea midagi.
Ülekuulamine 6. juulil: nimetab tunnistajaid, kes võivad tõendada, et aprilli alguses 1930 ehk Undi mõrva ajal viibis Venemaal, oli kolhoosi esimees.
Ülekuulamine 6. juulil: Johansonile näidatakse ette kaks kirja, mis ta on vanglas saatnud Uusenile. Esimeses süüdistab Uusenit, et see valetab tema peale ja nõuab, et võtaks vael tagasi või muidu ootab teda provokaatori palk. Teise kirja tekst. Kiri oli osaliselt šifreeritud, aga polpol lahendas selle: “Sms. Uusen! Sain täna Su kirja! Selle sisu on nii imelik! Et ma ei suuda sellest aru saata, meie vahel on olemas suur keerd sõlm mille lahti arutamine ja selgeks tegemine on väga raske. Usu seda Volli! ma ei saa vabalt avaltata kes ma olen, vabanda seltsimees! Ka minul ei ole isku sinusse sest üks mõistlik kommunist kes lõpetand polit.ülikooli ei toimi oma seltsimehega nii nagu sina seda tegit minuga püüan sulle lühitalt ütelta kes ma olen: 1922-32 olin tekev organisatsijonis. Nimetut organisatsioni ülesandeks oli hävitada provokaatore ja muid elemet. Töötasin ainult eesti seksionlijoni juhi käsul ja teadmisel. Vaat siis seltsimees Uusen kas arvat siis kui olet asjast teadlik et niisugune mees nagu mina tulin siia eestisse viimasel korral lugema televoni poste. Kümne aasta jooksul olen kõik minu pääle pantut ülesandet korralikult täitnut ha nüid – oldakse minust arvamisel et olen provokaator se on võimata välja kannatat. Sinul ehg on arusaamata kui täitsin oma kohuset kõik korralikult et siis Kerra ei oleks sinul mind maha lasta käskinut, ära mõtle nii. Vait tea seda et Kerral onminuga isiklik viha ja ta tahtuss sind kasutata et häävitad mind. Paljastasin mõni aasta tagasi tema väärnähtusi ja tingit kõik se pregune olukord. Kerra rääkimisest seal pool aeda sinule minust ei ole mehe jutt! võit joba ise järeltata et Kerra ei ole mees polit seisukohalt vaatates asjale, sest sarnast asja ei lobiseta ilmale nagu oma kirjas ütlet Kõiki neid ridasid kokku võttes püüa selgusele jouuda kes ma olen! Sellele vaatamata mida Sa olet teinut ei ole ma suguki pahane sest tean tegit selleperast et ollit minust vale arvamisel. Nüüd aga seltsimees otsusta ise! Sest Sa peaksit ehg minu organisatsioonist teadlik olema. Vasta otse kohe täna siis tean mida pean tegema. Tartus 28.6.33. R.”
Johanson tunnistab, et saatis selle kirja. Ütleb, et Kerra oli Johansonile Pihkvas siiski Uusenit tutvustanud.
Samuti näidatakse Johansonile ette kiri, mille samuti omaks tunnistab. Kiri oli šifreeritud, kuid polpolil oli võti (Uusen oli sissekukkumisel võtmed paljastanud). Kirja tekst: “Avaltus. Käes olevaga teen teile teatavaks, et mina Robert Johan Jaan poeg Johanson pärit Venemaalt olen töötanud N. Venemaa üles andel 1922-1932 aastani ja kuulun organisatsiooni, mille üles anne on hävitada neid keda on määratud kõrgema orgaani poolt hävitamisele olen kaotanud ühenduse oma organisatsioni juhiga vabatuse kaotuse tõttu meie organisatsioon on salajane selle olemas olust ma ei ütle rohgem mul ei ole juhiga võimalik ühendusse astuda sis saatan teile vastava avaluse selleks et murtesete mulle tunnistajat kes võiksit tõenata et viibisin kellegiga koos ära sel ajal kui siin panti 1930 aasta kevatel karujaht toime Venemaal mul ei ole vastavale isikule võiamlik saata teatet ega nõuda abi siis teen Teile ülseandeks muretseda vähemalt paar tunnistajat ja teate ja tunnistajate nimet ja muud tarvilikut andmet et võin neid kohtu uurijale üles anda tarvilik saata mulle tunnistajate nimetega aeg millal korralt karu jaht Eestis olen selle unustanud töötage välja kava ja saatke mulle ka kus kohal olin x tunnistajate koos teatut ajal. Mul on kaunis raske süüdistus on ka olemas ääletunnistaja muidugi provokaator muidu mull ei oleks midagi karta juhin teie tähelepanu sellele et oma isiklikus mõttes ma ei muretse, noh surema peame ükskõik et see minu karistus on mõjub see p sisukohalt vaatates halvasti Venemaale muidu ehg võiksin surra teadmisega et olen teinud palju et aga minu surmaga on ühenduses Venemaa siis kohustan teid tegema mida eelpool nimetasin. Usun olen teie ülesandeid küllalt täitnud oma loodan et ka teie oma nime kohaselt toimite nii siis teie teate kes olen ma asja kohaselt annan teatanut teile minu tegevus nime Mars. Toimeta nii nagu kõik siin öeltut! Tartus 23.6.33. Mars”
Johanson kinnitab, et kirjutas selle kohalikele kommunistidele, kes peavad Venemaale teatama, et seal leitaks tunnistajad, kes tõendavad, et Johanson oli Undi tapmise ajal Venemaal.
Kommunistide vastus: “Sms. Mars. Sain Teie avalduse. Et teha tarvilisi korraldusi Teie soovide kohaselt, on meil tarvis teada, kes näitas Teile karu enne jahti. Oleme selle isiku suhtes natike teadlikud. Kui vastate õieti, siis tean, et räägite tõtt, et mars on tõeline Mars. Kui teie vastus saabub, siis teatan tunnistajate nimed. Seni olen hoidnud Teie õige nime ainult oma teada ja kinnitan Teile, et seda ka edaspidi keegi meie organisatsioonis pääle tunnistajate tada ei saa. Seltsimeheliku tervitusega. Raud.23.6.33”
Johanson vastab (šifreeritud):
“Teate. Olen olnut alati Eesti põrandaalustest hääl arvamisel ja olen ka praegu. Se on hää et panete mulle ette mõnet küsimuset, selest võin olla minagi kindel et asju aetakse suure ette vaatusega – se on korralik talitus viis Annan teile tarvilikut vastuset mida küsite. Kui teie olete teadlikut tolle inimesest kes mulle näitas Unti siis on mulle se ustav Usun et teist olenevatel põhjustel pidi surema Unt mina aga tõesti ei tea tolle mehe nime kes mulle näitas Unti sest mull ei olnut põhjust selle teadmiseks mulle olli määratut kokku saamine kellegiga ja se tundmatu näitas mulle Unti se olli just nii kui teil on teata kes olli se inimene siis kuulete temalt ei kõnelen just nii kuidas olli sääl tolle mehega mull Unti näitamise osa seda meest ma nime järel ei tunne Se on tõsi. II Mälestusi on palju varemist ajust mälestus on mul “1924” aastast augusti kuul “N”st. Neid on mitmet ja ei ole põhjust neid meele tuleta. III Milleks tulin viimasel korral eestisse? Usun ka see peaks teil teada olema keda olli siin tarvis ära saata sest mule ütles minu juht et eestist on nõutut kedagi kes hävitaks ühe suure timuka selle toi8metamine olli raske siis pidin jääma siia elama. Võite küsita nimesi kes on surnut kuid kes need kes peavat surema nende nime ma ei tohi ütelda nii onkäsk. Kui tahate teata selle nime kelle perast jäin elama Eestisse siis küsike E. seksiooni juhilt Tunnistajdega soovin olla koos ainul sääl pool aeda Dno jaamas et tunnistajat tunneks mind ära selleks saatke minu pildi Tartsut Lao tänav 14 Aliide Piirilt Kui saatate mulle tunnistajad nimet siis saatke ka pildid muido sattun kimbu kui mid ei tunne mull oleks avaltata teile veel üks punkt millest võite ainult teata teie Olen saanut teata mulle kohtus pääle tunnistaja kaudu et sellel ajal kui mina siin olin eestis täitmas viimaste ülesannet saateti mu kodust mees järele mind otsima siia kes pidi mind laskma maha milleks tehti seda ma ei tea ma ei ole lohakalt täitnud omi kohuseid mida arvate teie sellest. Viimasel ajal olen olnut arvamisel et mind kästi ehg tappa seleks et minu poolt tehtut tüüd jääksit igavestu vaikseks tean et ennem on tehtut sarnaseid asju! Kui nee siis ei ole se inimlik mida võin veel arvata et seda võiti teha isikliku viha kustutamise mõttes mull ei ole küll vähematki põhjust millest võiks uskuta et oleks mina tapmiseks põhjust kas teie kaudu on võimalik siis tahaksin küsita oma juhilt. Oleneb teist kas saan veel olla kunagi kasulik meie tööpõllul. Ootan teilt vastust. Seltsimehelike tevitusi! Mars Tartus 2.7.33”.
Kommunistide vastus teatab tunnistajate nimed ja tundemärgid (ei hakka seda ümber lööma).
Johanson Uusenile (šifreeritud): “Sms uusen! Sa ei taha sada aru minu kirjast muido sa ei olle nii rumal et sa ei saaks aru mida sulle seletasin ära Kerra juttu usu! Kerra on üks alatu inimene Selgitan sulle kui kak kontrolju sekretnõh revoljutsionnõh sil paar kohta siin millest võit järeltata milline inimene on Kerra! 1930 aasta kevadel kui tõmmasin Undi naha maha Tallinnas läksin tagasi Kerra kaud siis tema oli lukend lehest et on tapetud Unt ja küsis minut kas mina ei tule mitte Undi jahilt vastasin et ma midagi sellest ei tea! se olli kõik mis Kera võis teada tolles asjast nagu sa mulle kejas ütlet on Kera pasuntant tollest kogu ilmale seda ma talle joba ei kingi! Viimane kord tlin Eesisse tulin jälle eesti seksijooni juhi üles andel ja pidin siin ära gutsuma ühe timuka et aga seda kerge ei olnut kätte saata siis jäin elama ssa minu elama jäämise plaan ei tekkind mitte kui ollin Eestis vait se olli valmis mõeltut juba enne selest mida pidin mina tegema siin ei olnut Keral aimugi. Tema kohus olli ainult mind saata saata piirist üle saatis mind piirile küsis (K)-era minult millal tulet tagasi et siis tean sind oota Vot saarnane kõnelemine oli mul ainult (k)eraka kui tahat olla komonist siis ütlen sulle võtta tagasi oma loba mida sa olet teinut selle perast et arvat mind olevat provokaatoiks Kera on sulle midagi minust valetant olen selles kindel kui se minu juttu ei usu suus pööra kirjuta.eesti sksijoomi juhile kiri ja küsi miss mees ma olen siis saat õige vastuse kunagi sa kuulet muidoki kuidas on minu minevik olnut ma ei plau sind vait ütlen sulle et tee nii kudas leiat kohasema õiglaselt seisukohal vaatates mull ei ole jo midagi kaota ainult se mõni aasta mis pean surema varem noh selest ei ole midagi. Mida sa ka nüüd ei teeks ei suuda sa asja parantata täielikult sest kotus mustasit Venemaat. Kas ollit siis õigustatut mustama Venemaad sellepärast kahtlustasit mind kui provokaatorit olet teinut sarnase vea mida ei suuda sa paranda oma eluaja sest su elu päevat võivat olla lühigeset. Mis on tehtud jääb tehtuks – parandata võib minu isklist osa, kuit sellest on vähe! – provokaatoriks jäät sa ikkaki – olet kes sa olet! Mina sind ei karista läbi timmukate säätuse! Sest kui mull oleks ollnut sellesk tahet siis võiksit ka sina muututa patuseks elamises siinses maailmas. mõtle kes sa olet! Tartus 30.6.33.r”
Johannes Õunapuu ülekuulamine 13.07.1933. Õunapuu pandi märtsis 1933 Johansoniga ühte kambrisse. Johanson seletas, et on käinud GPU mehe Kerra poolt saadetuna salaja Eestis 4-5 korda.
Johansoni ülekuulamine 13.07.1933. Tunnistab, et võib-olla rääkis tõesti Õunapuule, et käis Eestis korduvalt. Ei mäleta hästi.
Johansoni omakäeline tekst 19.07.1933: “Poliitilise politsei komissarile. Palve! Mina tunnistan mulle ette pantutut süütistuses süüdi ja palun Teie kaastundmust arvele võttes minu arenematust ja kergemeelsust selles minu süütistuses kindral Undi tapmise ja palun mind üle kuulata.” Kirjutatud vanglas.
Johansoni ülekuulamine 19.07, 22.07. ja 24.07.1933. (Kohtuvõimude esindaja viibis juures kahe esimese protokolli ettelugemise ning allakirjutamise juures ja kolmanda ülekuulamise juures). 1930. a algul, lume mineku ajal tulid Dno rajoonis asuvase kolhoosi Svoboda kaks tundmatud, üks nimeats end Vassiljeviks, teine Petroviks. Vassiljev rääkis ka eesti keelt, poetas ka setukeelseid sõnu. Umbes 30-aastane., lühike must habe, mustad juuksed, kõhn. Ütlesid, et on Leningradist. Võtsid ta kaasa ja viisid otse piirile. Vassiljev ja Johanson ületasid piiri salaja. Sõitsid rongiga Tallinna. Tallinnas asusid mingisse korterisse, mille asukohta ei mäleta. Järgmisel õhtul Vassiljev, kes oli ära käinud, andis talle revolvri “Nagant” ja ütles, et tuleb maha lasta üks isik. Andis Johansonile tumehalli palitu ja soge. Johanson oli eelnevalt viina joonud. Vassiljev tilgutas midagi viina sisse, öeldes, et see teeb viina paremaks. Vassiljev ise ka jõi seda viina. Läksid välja, kõndisid tükk maad, Vasiljev näitas ühte isikut ja käskis teda tulistada. Vassiljev jäi maha. Jälitas isikut umbes 50-100 sammu ja umbes 10-15 sammu (võib-olla vähema) kauguselt tulistas selja tagant. Jooksis minema suunda, mida Vassiljev oli juhatanud eelnevalt. Viskas kuskil üle plangu revolvri ja hiljem ka palitu. Vahetas soge ära (isklik soge oli taskus). Kohtus jooksu pealt Vassiljeviga, kes andis talle tema isikliku palitu. Vassiljev juhtis nad linnast välja 5-7 km, misjärel läksid rongi peale. Võtsid viina koos lisandiga. Kui oleks kinni võetud, siis käskis Vassiljev öelda, et nad on Venemaalt Eestisse põgenenud. Rongi pealt läksid maha, seejärel jalgsi üle piiri. Johanson saadeti koju. Tasu selle eest ei saanud, vaid järgmisel aastal võeti hoopis isiklik lehm ära.
Polpol lõikab vahelt kirja: “N. Vene Peakonsulile Tallinnas ... Teataanne! Käesolevaga teatan Teile järgmist: olen N.Venes asuva Eesti sektsioni liige! Nimetut organisatsioni üles andeks olli kõrvaltata kõlvatutut ja provikatore 10 aastat organisaatsionis. Nõuuan et mind vahetatakse tagasi N.Venese kui Teie seda ei tee siis paljastan kogu selle organisatsioni tegevuse. Saata mulle teate sellega kes toob Teiele minu teate. Tartus 28.7.33 R. Johanson/allkiri/
Johansoni ülekuulamine 19.08.1933. Parandab eelnevaid seletusi. Vassiljevi nime all esinenud isikus tundis tegelikult ära Kuuse-nimelise GPU ametniku. Teadis teda varem, sest 1926. aastal oli Johanson töötanud Dno GPU kasuks ja siis oli ta Kuuse käsutuses olnud. Hiljem lahkus Kuusk Dno GPU-st kuskile mujale. 1930. märtsis tuli koos Petroviga kolhoosi ja viisid Johansoni piirile. Tallinnasse jõudes sõitsid Kuusk ja Johanson korterisse autoga. Korter oli vist Maakri või sellesarnase nimega tänaval. Ei pannud tähele, et Kuusk oleks autojuhile maksnud. Maja ukse võti oli Kuusel. Peale Undi tapmist läksid Ülemiste jaamas rongile. Rongis seletas Kuusk, et mahalastu oli kindral Unt. Uusenile on seletanud viinavõtmise juures tõesti, et lasi Undi maha, kuid 1. detsembri mässust osavõtu kohta pole midagi rääkinud.
“Poliitilise politsei komissarile. Palve! Tunnistan end süüdi 1924a. Nanilsoni peale laskmises ja 1930 a Tartus “Klaose” tapmises ja anan puutuvat küsimuset Hyndi kohta lootes Teie vastu tulekut karistuse kergendamiseks “sest ollin tõiste töö riist” sunnitut elutingimuste tõttu. R. Johanson/allkiri/31.8.33
Salakuulamises süüdi mõistetud vang Erich Allalt saadud andmed. 18. juulil Johanson ütleb Allale, et tunnistab end süüdi Undi tapmises aga kaasosalisi üles anda ei taha. Järgnevates jutuajamistes avaldab detaile Undi tapmisest (ei hakka siin kirjeldama, sest ülal juba toodud).
Johanson räägib Undi tapmisest detaile ka kaasvang Rudolf Tiidole. Kinnitab, et on vandunud juhile, et kaasosalisi Undi tapmises kinnikukkumise korral välja ei anna. Mainib, et mitte Kuusk ei näidanud talle Unti, vaid üks u 30-aastane mees, kelle nime ta ei tea. Ülesande Unt tappa andis tema juht. Juhi nime ei avalda. Teises vestluses mainib, et tuli Eestisse alati Pihkva salaluure ülema lätlase Alashi käsul. Alashile allus ka Kerra. Alash ise allus Leningradile.
Johansoni kirjad pidi välja toimetama vang August Kurvits. Kuid Kurvits on informaator ja annab kirjad üle. Johanson kinnitas Kurvitsale et tappis Undi ja Nanilsoni.
Vabadussõjalane Heinrich Tamman (vang): Johanson paistis väliselt lihtsameelne ja arenematu. Kiitis Venemaa olusid. Ent kõikidele kambrikaaslastele üllatuseks esines äkitselt arstiteadusliku loenguga, milliseid teadmisi ta olevat omandanud mingitel kursustel Venemaal. Tal paistis olevat hea mälu. Uuris kongis Kalvanotehnika ja Elektrotehnika käsiraamatuid.
Järgnes kohtulik uurimine. Johanson eitas kõike, mida oli tunnistanud peale 19. juulit. Undi tapmise tunnistas vaid kuna teda peksti ja piinati. Siis viidi vanglasse tagasi ja seal otsustas kirjutada 19. juuli avalduse ülestunnistamiseks, et edasist peksu vältida. Tunnistab, et salakirjad on kirjutatud tema käega, ent väidab, et August Kurvitsa etteütlemisel. Arvatavasti Kurvits tegi seda kokkuleppel Uuseniga, et Johansoni hävitada.
Uusen väidab, et eelnevad tunnistused andis Kurvitsa mõjutusel, kes tegi ettepaneku “paljastada” mõni tähtis kuritegu, mille tulemusena Uusen saaks äkki amnestia.
Vang August Siimus tunnistab kohtu-uurijale: Kord toodi Johanson ülekuulamiselt kongi. Seletas, et ta sai polpolis peksa. Oli mures, et teda ähvardab surmanuhtlus. Kaasvangid soovitasid üles tunnistada kui tahab ellu jääda. Johanson seejärel pärast ülestunnistamist kirjeldas vangidele korduvalt, kuidas ta Undi tappis.
Sama kinnitab kohtu-uurijale vang Erich Alla.
Vang Rudolf Tiido kinnitab, et Johanson rääkis talle, kuidas Undi tappis, ent kaastegelasi keeldus paljastamast.
Kohtu-uurija järeldab 13. detsember 1934. hoolimata sellest kas ülestunnistus oli peksu tagajärjel või mitte, ei saa ülestunnistust uskuda, sest Johansoni ülestunnistus on vigane.
1) Johanson ütleb, et tulistas 10 sammu kauguselt (tegelikult ühes kohas ütles, et võib-olla ka lähemalt – R.), kuid kohtuarstlik ülevaatus ütleb, et kuul tungis 30 kraadi nurga all tagant ülesse, seega pidi kannul olema ning arsti arvates laskja väikest kasvu. Kuid Johanson 172 cm.
2) Johanson ütles, et peale mõrva mindi Ülemiste jaama, kuid Raudteevalitsuse andmetel sel ajal sealt ühtegi piletit Piusa jaama ei müüdud (välja arvatud blankopileti müügi võimalus). Pealegi on tõenäolisem, et laskja põgenes autoga Balti jaama, nagu lähtub ühe tunnistaja ütlustest.
3) Rudolf Tiido seletuse järgi oli Johanson öelnud, et paar nädalat peale mõrva viibis Riiseipere asunduses kellegi Roosmanni juures, misjärel Venemaale läks. Kuid täiesti usaldusväärne tunnistaja Andres Roosmann väidab vastupidist.
Kui Johansoni tunnistus oleks olnud puhtsüdamlik, siis oleks ta võinud kätte näidata ka maja, kus nad peatusid.
Eeluurimine lõpetada süütõendite vähesuse pärast.
Allikas: ERA 2140/1/92 (hämmastav, et keegi ei ole toimiku sisusse kuni seniajani viitsinud süveneda).
----------------------
Ja kes võis olla see "timukas", keda Johanson 1932. a "ära saatma" tuli?
Vanglainformaatori kaudu tekkis Polpolil 1933. a alguses kahtlus, et Undi mõrvast võib midagi teada vanglas istuv Nõukogude luure kaastööline Voldemar Uusen.
Voldemar Uusen tunnistas ülekuulamistel 1933. a veebruaris, et 1931. aasta sügisel Pihkvas OGPU ametniku Evald Kerra juures kohtunud ühe mehega (nagu hiljem selgus – Robert Johanson). Kerra kiitis seda meest, et tal palju teeneid, ja ütles, et see on Tallinnas ühe “suure timuka”, kõrgema sõjaväelase maha lasknud. Selle eest sai tasu Nõukogude valitsusasutuse poolt. Samal aasta detsembris saadeti Uusen Eestisse, kus kohtus Johansoni ühes salakorteris Võrumaal ja võttis Johansonilt vastu kirja Kerrale. Viina võttes seletas Johanson, et võttis osa 1. detsembri mässust Tallinnas. Põgenes Venemaale. Mõne aasta või mõne aja eest oli Tallinnas “suure timuka” ära hävitanud (Unt tapeti 1930 a aprillis – R.), mille eest sai raha ja puhkust. 1932. a kevadel rääkis Kerra Uusenile, et Johanson on Eestis kaduma jäänud, kartis, et Johanson on asunud vastaspoolega koostööle. Uusen sai ülesandeks Johanson üles otsida ja ta maha lasta. Uusen arreteeriti Eestisse jõudes.
Robert Jaani p. Johanson, sündinud 1891 Võrumaal. 1932. a suvel arreteeriti. 1933. a 17. juunil Sõjaväeringkonnakohtu poolt 4 aastaks sunnitööle mõistetud salakuulamise eest.
Johansoni ülekuulamine 20.06.1933 seoses Undi mõrvaga. Johanson väidab, et oli 1919-1921 Punaarmees. Seejärel kuni 1932. a elas Venemaal Dno lähedal. 1. detsembri mässust ja Undi tapmisest seega osa ei võtnud. 1932. a tutvus OGPU Pihkva ametniku Kerraga, kes ta märtsi alguses 1932 Eestisse saatis sõjaväelisi teateid koguma. Uusenist ei tea midagi.
Ülekuulamine 6. juulil: nimetab tunnistajaid, kes võivad tõendada, et aprilli alguses 1930 ehk Undi mõrva ajal viibis Venemaal, oli kolhoosi esimees.
Ülekuulamine 6. juulil: Johansonile näidatakse ette kaks kirja, mis ta on vanglas saatnud Uusenile. Esimeses süüdistab Uusenit, et see valetab tema peale ja nõuab, et võtaks vael tagasi või muidu ootab teda provokaatori palk. Teise kirja tekst. Kiri oli osaliselt šifreeritud, aga polpol lahendas selle: “Sms. Uusen! Sain täna Su kirja! Selle sisu on nii imelik! Et ma ei suuda sellest aru saata, meie vahel on olemas suur keerd sõlm mille lahti arutamine ja selgeks tegemine on väga raske. Usu seda Volli! ma ei saa vabalt avaltata kes ma olen, vabanda seltsimees! Ka minul ei ole isku sinusse sest üks mõistlik kommunist kes lõpetand polit.ülikooli ei toimi oma seltsimehega nii nagu sina seda tegit minuga püüan sulle lühitalt ütelta kes ma olen: 1922-32 olin tekev organisatsijonis. Nimetut organisatsioni ülesandeks oli hävitada provokaatore ja muid elemet. Töötasin ainult eesti seksionlijoni juhi käsul ja teadmisel. Vaat siis seltsimees Uusen kas arvat siis kui olet asjast teadlik et niisugune mees nagu mina tulin siia eestisse viimasel korral lugema televoni poste. Kümne aasta jooksul olen kõik minu pääle pantut ülesandet korralikult täitnut ha nüid – oldakse minust arvamisel et olen provokaator se on võimata välja kannatat. Sinul ehg on arusaamata kui täitsin oma kohuset kõik korralikult et siis Kerra ei oleks sinul mind maha lasta käskinut, ära mõtle nii. Vait tea seda et Kerral onminuga isiklik viha ja ta tahtuss sind kasutata et häävitad mind. Paljastasin mõni aasta tagasi tema väärnähtusi ja tingit kõik se pregune olukord. Kerra rääkimisest seal pool aeda sinule minust ei ole mehe jutt! võit joba ise järeltata et Kerra ei ole mees polit seisukohalt vaatates asjale, sest sarnast asja ei lobiseta ilmale nagu oma kirjas ütlet Kõiki neid ridasid kokku võttes püüa selgusele jouuda kes ma olen! Sellele vaatamata mida Sa olet teinut ei ole ma suguki pahane sest tean tegit selleperast et ollit minust vale arvamisel. Nüüd aga seltsimees otsusta ise! Sest Sa peaksit ehg minu organisatsioonist teadlik olema. Vasta otse kohe täna siis tean mida pean tegema. Tartus 28.6.33. R.”
Johanson tunnistab, et saatis selle kirja. Ütleb, et Kerra oli Johansonile Pihkvas siiski Uusenit tutvustanud.
Samuti näidatakse Johansonile ette kiri, mille samuti omaks tunnistab. Kiri oli šifreeritud, kuid polpolil oli võti (Uusen oli sissekukkumisel võtmed paljastanud). Kirja tekst: “Avaltus. Käes olevaga teen teile teatavaks, et mina Robert Johan Jaan poeg Johanson pärit Venemaalt olen töötanud N. Venemaa üles andel 1922-1932 aastani ja kuulun organisatsiooni, mille üles anne on hävitada neid keda on määratud kõrgema orgaani poolt hävitamisele olen kaotanud ühenduse oma organisatsioni juhiga vabatuse kaotuse tõttu meie organisatsioon on salajane selle olemas olust ma ei ütle rohgem mul ei ole juhiga võimalik ühendusse astuda sis saatan teile vastava avaluse selleks et murtesete mulle tunnistajat kes võiksit tõenata et viibisin kellegiga koos ära sel ajal kui siin panti 1930 aasta kevatel karujaht toime Venemaal mul ei ole vastavale isikule võiamlik saata teatet ega nõuda abi siis teen Teile ülseandeks muretseda vähemalt paar tunnistajat ja teate ja tunnistajate nimet ja muud tarvilikut andmet et võin neid kohtu uurijale üles anda tarvilik saata mulle tunnistajate nimetega aeg millal korralt karu jaht Eestis olen selle unustanud töötage välja kava ja saatke mulle ka kus kohal olin x tunnistajate koos teatut ajal. Mul on kaunis raske süüdistus on ka olemas ääletunnistaja muidugi provokaator muidu mull ei oleks midagi karta juhin teie tähelepanu sellele et oma isiklikus mõttes ma ei muretse, noh surema peame ükskõik et see minu karistus on mõjub see p sisukohalt vaatates halvasti Venemaale muidu ehg võiksin surra teadmisega et olen teinud palju et aga minu surmaga on ühenduses Venemaa siis kohustan teid tegema mida eelpool nimetasin. Usun olen teie ülesandeid küllalt täitnud oma loodan et ka teie oma nime kohaselt toimite nii siis teie teate kes olen ma asja kohaselt annan teatanut teile minu tegevus nime Mars. Toimeta nii nagu kõik siin öeltut! Tartus 23.6.33. Mars”
Johanson kinnitab, et kirjutas selle kohalikele kommunistidele, kes peavad Venemaale teatama, et seal leitaks tunnistajad, kes tõendavad, et Johanson oli Undi tapmise ajal Venemaal.
Kommunistide vastus: “Sms. Mars. Sain Teie avalduse. Et teha tarvilisi korraldusi Teie soovide kohaselt, on meil tarvis teada, kes näitas Teile karu enne jahti. Oleme selle isiku suhtes natike teadlikud. Kui vastate õieti, siis tean, et räägite tõtt, et mars on tõeline Mars. Kui teie vastus saabub, siis teatan tunnistajate nimed. Seni olen hoidnud Teie õige nime ainult oma teada ja kinnitan Teile, et seda ka edaspidi keegi meie organisatsioonis pääle tunnistajate tada ei saa. Seltsimeheliku tervitusega. Raud.23.6.33”
Johanson vastab (šifreeritud):
“Teate. Olen olnut alati Eesti põrandaalustest hääl arvamisel ja olen ka praegu. Se on hää et panete mulle ette mõnet küsimuset, selest võin olla minagi kindel et asju aetakse suure ette vaatusega – se on korralik talitus viis Annan teile tarvilikut vastuset mida küsite. Kui teie olete teadlikut tolle inimesest kes mulle näitas Unti siis on mulle se ustav Usun et teist olenevatel põhjustel pidi surema Unt mina aga tõesti ei tea tolle mehe nime kes mulle näitas Unti sest mull ei olnut põhjust selle teadmiseks mulle olli määratut kokku saamine kellegiga ja se tundmatu näitas mulle Unti se olli just nii kui teil on teata kes olli se inimene siis kuulete temalt ei kõnelen just nii kuidas olli sääl tolle mehega mull Unti näitamise osa seda meest ma nime järel ei tunne Se on tõsi. II Mälestusi on palju varemist ajust mälestus on mul “1924” aastast augusti kuul “N”st. Neid on mitmet ja ei ole põhjust neid meele tuleta. III Milleks tulin viimasel korral eestisse? Usun ka see peaks teil teada olema keda olli siin tarvis ära saata sest mule ütles minu juht et eestist on nõutut kedagi kes hävitaks ühe suure timuka selle toi8metamine olli raske siis pidin jääma siia elama. Võite küsita nimesi kes on surnut kuid kes need kes peavat surema nende nime ma ei tohi ütelda nii onkäsk. Kui tahate teata selle nime kelle perast jäin elama Eestisse siis küsike E. seksiooni juhilt Tunnistajdega soovin olla koos ainul sääl pool aeda Dno jaamas et tunnistajat tunneks mind ära selleks saatke minu pildi Tartsut Lao tänav 14 Aliide Piirilt Kui saatate mulle tunnistajad nimet siis saatke ka pildid muido sattun kimbu kui mid ei tunne mull oleks avaltata teile veel üks punkt millest võite ainult teata teie Olen saanut teata mulle kohtus pääle tunnistaja kaudu et sellel ajal kui mina siin olin eestis täitmas viimaste ülesannet saateti mu kodust mees järele mind otsima siia kes pidi mind laskma maha milleks tehti seda ma ei tea ma ei ole lohakalt täitnud omi kohuseid mida arvate teie sellest. Viimasel ajal olen olnut arvamisel et mind kästi ehg tappa seleks et minu poolt tehtut tüüd jääksit igavestu vaikseks tean et ennem on tehtut sarnaseid asju! Kui nee siis ei ole se inimlik mida võin veel arvata et seda võiti teha isikliku viha kustutamise mõttes mull ei ole küll vähematki põhjust millest võiks uskuta et oleks mina tapmiseks põhjust kas teie kaudu on võimalik siis tahaksin küsita oma juhilt. Oleneb teist kas saan veel olla kunagi kasulik meie tööpõllul. Ootan teilt vastust. Seltsimehelike tevitusi! Mars Tartus 2.7.33”.
Kommunistide vastus teatab tunnistajate nimed ja tundemärgid (ei hakka seda ümber lööma).
Johanson Uusenile (šifreeritud): “Sms uusen! Sa ei taha sada aru minu kirjast muido sa ei olle nii rumal et sa ei saaks aru mida sulle seletasin ära Kerra juttu usu! Kerra on üks alatu inimene Selgitan sulle kui kak kontrolju sekretnõh revoljutsionnõh sil paar kohta siin millest võit järeltata milline inimene on Kerra! 1930 aasta kevadel kui tõmmasin Undi naha maha Tallinnas läksin tagasi Kerra kaud siis tema oli lukend lehest et on tapetud Unt ja küsis minut kas mina ei tule mitte Undi jahilt vastasin et ma midagi sellest ei tea! se olli kõik mis Kera võis teada tolles asjast nagu sa mulle kejas ütlet on Kera pasuntant tollest kogu ilmale seda ma talle joba ei kingi! Viimane kord tlin Eesisse tulin jälle eesti seksijooni juhi üles andel ja pidin siin ära gutsuma ühe timuka et aga seda kerge ei olnut kätte saata siis jäin elama ssa minu elama jäämise plaan ei tekkind mitte kui ollin Eestis vait se olli valmis mõeltut juba enne selest mida pidin mina tegema siin ei olnut Keral aimugi. Tema kohus olli ainult mind saata saata piirist üle saatis mind piirile küsis (K)-era minult millal tulet tagasi et siis tean sind oota Vot saarnane kõnelemine oli mul ainult (k)eraka kui tahat olla komonist siis ütlen sulle võtta tagasi oma loba mida sa olet teinut selle perast et arvat mind olevat provokaatoiks Kera on sulle midagi minust valetant olen selles kindel kui se minu juttu ei usu suus pööra kirjuta.eesti sksijoomi juhile kiri ja küsi miss mees ma olen siis saat õige vastuse kunagi sa kuulet muidoki kuidas on minu minevik olnut ma ei plau sind vait ütlen sulle et tee nii kudas leiat kohasema õiglaselt seisukohal vaatates mull ei ole jo midagi kaota ainult se mõni aasta mis pean surema varem noh selest ei ole midagi. Mida sa ka nüüd ei teeks ei suuda sa asja parantata täielikult sest kotus mustasit Venemaat. Kas ollit siis õigustatut mustama Venemaad sellepärast kahtlustasit mind kui provokaatorit olet teinut sarnase vea mida ei suuda sa paranda oma eluaja sest su elu päevat võivat olla lühigeset. Mis on tehtud jääb tehtuks – parandata võib minu isklist osa, kuit sellest on vähe! – provokaatoriks jäät sa ikkaki – olet kes sa olet! Mina sind ei karista läbi timmukate säätuse! Sest kui mull oleks ollnut sellesk tahet siis võiksit ka sina muututa patuseks elamises siinses maailmas. mõtle kes sa olet! Tartus 30.6.33.r”
Johannes Õunapuu ülekuulamine 13.07.1933. Õunapuu pandi märtsis 1933 Johansoniga ühte kambrisse. Johanson seletas, et on käinud GPU mehe Kerra poolt saadetuna salaja Eestis 4-5 korda.
Johansoni ülekuulamine 13.07.1933. Tunnistab, et võib-olla rääkis tõesti Õunapuule, et käis Eestis korduvalt. Ei mäleta hästi.
Johansoni omakäeline tekst 19.07.1933: “Poliitilise politsei komissarile. Palve! Mina tunnistan mulle ette pantutut süütistuses süüdi ja palun Teie kaastundmust arvele võttes minu arenematust ja kergemeelsust selles minu süütistuses kindral Undi tapmise ja palun mind üle kuulata.” Kirjutatud vanglas.
Johansoni ülekuulamine 19.07, 22.07. ja 24.07.1933. (Kohtuvõimude esindaja viibis juures kahe esimese protokolli ettelugemise ning allakirjutamise juures ja kolmanda ülekuulamise juures). 1930. a algul, lume mineku ajal tulid Dno rajoonis asuvase kolhoosi Svoboda kaks tundmatud, üks nimeats end Vassiljeviks, teine Petroviks. Vassiljev rääkis ka eesti keelt, poetas ka setukeelseid sõnu. Umbes 30-aastane., lühike must habe, mustad juuksed, kõhn. Ütlesid, et on Leningradist. Võtsid ta kaasa ja viisid otse piirile. Vassiljev ja Johanson ületasid piiri salaja. Sõitsid rongiga Tallinna. Tallinnas asusid mingisse korterisse, mille asukohta ei mäleta. Järgmisel õhtul Vassiljev, kes oli ära käinud, andis talle revolvri “Nagant” ja ütles, et tuleb maha lasta üks isik. Andis Johansonile tumehalli palitu ja soge. Johanson oli eelnevalt viina joonud. Vassiljev tilgutas midagi viina sisse, öeldes, et see teeb viina paremaks. Vassiljev ise ka jõi seda viina. Läksid välja, kõndisid tükk maad, Vasiljev näitas ühte isikut ja käskis teda tulistada. Vassiljev jäi maha. Jälitas isikut umbes 50-100 sammu ja umbes 10-15 sammu (võib-olla vähema) kauguselt tulistas selja tagant. Jooksis minema suunda, mida Vassiljev oli juhatanud eelnevalt. Viskas kuskil üle plangu revolvri ja hiljem ka palitu. Vahetas soge ära (isklik soge oli taskus). Kohtus jooksu pealt Vassiljeviga, kes andis talle tema isikliku palitu. Vassiljev juhtis nad linnast välja 5-7 km, misjärel läksid rongi peale. Võtsid viina koos lisandiga. Kui oleks kinni võetud, siis käskis Vassiljev öelda, et nad on Venemaalt Eestisse põgenenud. Rongi pealt läksid maha, seejärel jalgsi üle piiri. Johanson saadeti koju. Tasu selle eest ei saanud, vaid järgmisel aastal võeti hoopis isiklik lehm ära.
Polpol lõikab vahelt kirja: “N. Vene Peakonsulile Tallinnas ... Teataanne! Käesolevaga teatan Teile järgmist: olen N.Venes asuva Eesti sektsioni liige! Nimetut organisatsioni üles andeks olli kõrvaltata kõlvatutut ja provikatore 10 aastat organisaatsionis. Nõuuan et mind vahetatakse tagasi N.Venese kui Teie seda ei tee siis paljastan kogu selle organisatsioni tegevuse. Saata mulle teate sellega kes toob Teiele minu teate. Tartus 28.7.33 R. Johanson/allkiri/
Johansoni ülekuulamine 19.08.1933. Parandab eelnevaid seletusi. Vassiljevi nime all esinenud isikus tundis tegelikult ära Kuuse-nimelise GPU ametniku. Teadis teda varem, sest 1926. aastal oli Johanson töötanud Dno GPU kasuks ja siis oli ta Kuuse käsutuses olnud. Hiljem lahkus Kuusk Dno GPU-st kuskile mujale. 1930. märtsis tuli koos Petroviga kolhoosi ja viisid Johansoni piirile. Tallinnasse jõudes sõitsid Kuusk ja Johanson korterisse autoga. Korter oli vist Maakri või sellesarnase nimega tänaval. Ei pannud tähele, et Kuusk oleks autojuhile maksnud. Maja ukse võti oli Kuusel. Peale Undi tapmist läksid Ülemiste jaamas rongile. Rongis seletas Kuusk, et mahalastu oli kindral Unt. Uusenile on seletanud viinavõtmise juures tõesti, et lasi Undi maha, kuid 1. detsembri mässust osavõtu kohta pole midagi rääkinud.
“Poliitilise politsei komissarile. Palve! Tunnistan end süüdi 1924a. Nanilsoni peale laskmises ja 1930 a Tartus “Klaose” tapmises ja anan puutuvat küsimuset Hyndi kohta lootes Teie vastu tulekut karistuse kergendamiseks “sest ollin tõiste töö riist” sunnitut elutingimuste tõttu. R. Johanson/allkiri/31.8.33
Salakuulamises süüdi mõistetud vang Erich Allalt saadud andmed. 18. juulil Johanson ütleb Allale, et tunnistab end süüdi Undi tapmises aga kaasosalisi üles anda ei taha. Järgnevates jutuajamistes avaldab detaile Undi tapmisest (ei hakka siin kirjeldama, sest ülal juba toodud).
Johanson räägib Undi tapmisest detaile ka kaasvang Rudolf Tiidole. Kinnitab, et on vandunud juhile, et kaasosalisi Undi tapmises kinnikukkumise korral välja ei anna. Mainib, et mitte Kuusk ei näidanud talle Unti, vaid üks u 30-aastane mees, kelle nime ta ei tea. Ülesande Unt tappa andis tema juht. Juhi nime ei avalda. Teises vestluses mainib, et tuli Eestisse alati Pihkva salaluure ülema lätlase Alashi käsul. Alashile allus ka Kerra. Alash ise allus Leningradile.
Johansoni kirjad pidi välja toimetama vang August Kurvits. Kuid Kurvits on informaator ja annab kirjad üle. Johanson kinnitas Kurvitsale et tappis Undi ja Nanilsoni.
Vabadussõjalane Heinrich Tamman (vang): Johanson paistis väliselt lihtsameelne ja arenematu. Kiitis Venemaa olusid. Ent kõikidele kambrikaaslastele üllatuseks esines äkitselt arstiteadusliku loenguga, milliseid teadmisi ta olevat omandanud mingitel kursustel Venemaal. Tal paistis olevat hea mälu. Uuris kongis Kalvanotehnika ja Elektrotehnika käsiraamatuid.
Järgnes kohtulik uurimine. Johanson eitas kõike, mida oli tunnistanud peale 19. juulit. Undi tapmise tunnistas vaid kuna teda peksti ja piinati. Siis viidi vanglasse tagasi ja seal otsustas kirjutada 19. juuli avalduse ülestunnistamiseks, et edasist peksu vältida. Tunnistab, et salakirjad on kirjutatud tema käega, ent väidab, et August Kurvitsa etteütlemisel. Arvatavasti Kurvits tegi seda kokkuleppel Uuseniga, et Johansoni hävitada.
Uusen väidab, et eelnevad tunnistused andis Kurvitsa mõjutusel, kes tegi ettepaneku “paljastada” mõni tähtis kuritegu, mille tulemusena Uusen saaks äkki amnestia.
Vang August Siimus tunnistab kohtu-uurijale: Kord toodi Johanson ülekuulamiselt kongi. Seletas, et ta sai polpolis peksa. Oli mures, et teda ähvardab surmanuhtlus. Kaasvangid soovitasid üles tunnistada kui tahab ellu jääda. Johanson seejärel pärast ülestunnistamist kirjeldas vangidele korduvalt, kuidas ta Undi tappis.
Sama kinnitab kohtu-uurijale vang Erich Alla.
Vang Rudolf Tiido kinnitab, et Johanson rääkis talle, kuidas Undi tappis, ent kaastegelasi keeldus paljastamast.
Kohtu-uurija järeldab 13. detsember 1934. hoolimata sellest kas ülestunnistus oli peksu tagajärjel või mitte, ei saa ülestunnistust uskuda, sest Johansoni ülestunnistus on vigane.
1) Johanson ütleb, et tulistas 10 sammu kauguselt (tegelikult ühes kohas ütles, et võib-olla ka lähemalt – R.), kuid kohtuarstlik ülevaatus ütleb, et kuul tungis 30 kraadi nurga all tagant ülesse, seega pidi kannul olema ning arsti arvates laskja väikest kasvu. Kuid Johanson 172 cm.
2) Johanson ütles, et peale mõrva mindi Ülemiste jaama, kuid Raudteevalitsuse andmetel sel ajal sealt ühtegi piletit Piusa jaama ei müüdud (välja arvatud blankopileti müügi võimalus). Pealegi on tõenäolisem, et laskja põgenes autoga Balti jaama, nagu lähtub ühe tunnistaja ütlustest.
3) Rudolf Tiido seletuse järgi oli Johanson öelnud, et paar nädalat peale mõrva viibis Riiseipere asunduses kellegi Roosmanni juures, misjärel Venemaale läks. Kuid täiesti usaldusväärne tunnistaja Andres Roosmann väidab vastupidist.
Kui Johansoni tunnistus oleks olnud puhtsüdamlik, siis oleks ta võinud kätte näidata ka maja, kus nad peatusid.
Eeluurimine lõpetada süütõendite vähesuse pärast.
Allikas: ERA 2140/1/92 (hämmastav, et keegi ei ole toimiku sisusse kuni seniajani viitsinud süveneda).
----------------------
Ja kes võis olla see "timukas", keda Johanson 1932. a "ära saatma" tuli?
Kuidas Jaak Nanilson 16. augustil 1924 tapeti.
Rong jõudis Abja jaama kell 21.44. Jaamas ajas Nanilson umbes pool tundi juttu Johan Parroli-nimelise tuttavaga, misjärel seadis sammud oma elukoha ehk paari kilomeetri kaugusel asuva Abja mõisa suunas. Tee peal ootas teda abikaasa Anu, kellega koos jätkas kõndimist. Nanilson oli eelnevalt mõnevõrra alkoholi tarbinud. Kohas umbes pool kilomeetrit jaamast mõisa poole kõlas võsast äkitselt lask. Abikaasa tunnistusel hakkas Nanilson jooksma, ent talle tormas võsast järele mees ja tulistas taas. Nanilson jäi laskja ette seisma, haarates selle käest kinni ja ütles: “mis nüüd, mis nüüd?” Laskja rebis käe lahti, hüppas Nanilsoni selja taha, hoidis kätt kõrgel, ise samal ajal küürus olles, ja tulistas Nanilsoni kuklasse (kuuli sihtjoon oli ülevalt allapoole). Tundmatu laskis seejärel maha kukkunud ohvri sihis veel kolm pauku ja sammus teed mööda minema Paluoja suunas, kadudes pimedusse. Mõrvari nägu ja silmad jäid Anu Nanilsonile varjatuks, sest tulistajal oli peas kaabu, mille ääred olid allapoole litsutud. Ka hoidis ta end pidevalt küürakil, justkui soovides varjata oma loomulikku kasvu.
Kohtupalati prokuröri Paul Välbe hinnangul võis Nanilsoni tulistaja olla kogenud tapja. Kolmanda lasu sooritamisel, selle asemel, et Nanilsoni keha tulistada, nagu olnuks mõrvarile sel hetkel tõenäoliselt kõige mugavam, läks ta külmavereliselt ohvri selja taha ning sihtis kuklasse.
Rong jõudis Abja jaama kell 21.44. Jaamas ajas Nanilson umbes pool tundi juttu Johan Parroli-nimelise tuttavaga, misjärel seadis sammud oma elukoha ehk paari kilomeetri kaugusel asuva Abja mõisa suunas. Tee peal ootas teda abikaasa Anu, kellega koos jätkas kõndimist. Nanilson oli eelnevalt mõnevõrra alkoholi tarbinud. Kohas umbes pool kilomeetrit jaamast mõisa poole kõlas võsast äkitselt lask. Abikaasa tunnistusel hakkas Nanilson jooksma, ent talle tormas võsast järele mees ja tulistas taas. Nanilson jäi laskja ette seisma, haarates selle käest kinni ja ütles: “mis nüüd, mis nüüd?” Laskja rebis käe lahti, hüppas Nanilsoni selja taha, hoidis kätt kõrgel, ise samal ajal küürus olles, ja tulistas Nanilsoni kuklasse (kuuli sihtjoon oli ülevalt allapoole). Tundmatu laskis seejärel maha kukkunud ohvri sihis veel kolm pauku ja sammus teed mööda minema Paluoja suunas, kadudes pimedusse. Mõrvari nägu ja silmad jäid Anu Nanilsonile varjatuks, sest tulistajal oli peas kaabu, mille ääred olid allapoole litsutud. Ka hoidis ta end pidevalt küürakil, justkui soovides varjata oma loomulikku kasvu.
Kohtupalati prokuröri Paul Välbe hinnangul võis Nanilsoni tulistaja olla kogenud tapja. Kolmanda lasu sooritamisel, selle asemel, et Nanilsoni keha tulistada, nagu olnuks mõrvarile sel hetkel tõenäoliselt kõige mugavam, läks ta külmavereliselt ohvri selja taha ning sihtis kuklasse.
"Poliitiline" oli halvasti väljendatud. Pigem võis konks olla selles, et mees hakkas siristama ja süüdistus Undi mõrvas võeti vastutasuks ära. Nimelt on märke, et ta hakkas augusti lõpus täiendavaid andmeid andma, aga ülekuulamisprotokollid säilikus puuduvad. Kohtu-uurija poolt kuulati ta üle alles 1 aasta hiljem.Milline? Lugesin mitu korda läbi...
Sa teed, ma arvan, natuke liiga kiireid järeldusi. Nimelt, kuidas polpol sai sellisel juhul Johansoni juhtumi uurimise käigus jälile, et Unt mängis topeltmängu, kui Johanson seda ilmselt ei teadnud (olen nõus, et mäng pidi käima üle selliste meeste, nagu Johanson, peade). Ma isiklikult ei usu seda Undi-topeltmängu asja. Sellele pole mingit tõestust ega ausalt öeldes ka oletuse alust. See, et Unt ühe kirjaliku käsu kahtlaselt hilja 1.12.1924 andis, ei ole veenev oletuse alus. Nimelt kõik pidid teadma, et ta selle käsu kirjalikult hilinemisega andis ja kõik paistsid seda mõistvat. Järelikult on sellel, miks ta käsu hilinemisega andis, mingi hea põhjus olemas. Võib-olla oli käsk suuliselt/telefoni teel juba varem antud.Ainus, miks Unti mõrvarit, juhul kui Johanson selleks tõesti oli, ei "avalikustatud" saab olla ikkagi Pajuri hüpotees sel juhul?
Võibolla sai uurijatel midagi rohkemat selgeks ? See, et Johanson ei teadnud Unti olevat endine "nende mees" on loogiline. Ka Anvelt ei pruukinud sellest teada. Mäng käis sageli ju üle nende peade.
See Evald Kerra vist ta otsene ülemus ikka ei olnud.Arvestades ta konflikti otsese ülemusega (kirjavahetus oli ju Polpolil olemas), tundub see võimalus vähetõenäoline.
Vabanes vanglast pärast 4 a sunnitöö äraistumist 1937. a. Rohkem andmeid pole kuskilt leidnud. Äkki anti valedokumendid?Mis Johansonist muideks edasi sai?
PS olen unustanud mainida, et vastused Johansoni kirjadele Uusenilt ja EKP-lt olid tegelikult polpoli fabritseering, eesmärgiga Johansonilt nii palju kui annab välja pigistada. Mis õnnestuski. Muide kui Johanson palus EKP-lt tunnistajaid ja "EKP" (ehk polpol) need saatiski, siis käis Johanson need tunnistajad ülekuulamisel ka välja.
Ma arvan, et asi võis olla tõesti infos GPU ja Kominterni Eesti sektsiooni kohta. Undi mõrv oli tehtud, Johansoni avalik paljastamine poleks Unti enam tagasi toonud.Samas, kui ta andis välja naabrite võrgustiku, siis muidugi küll... Samas Undi mõrv ja mitte eriti tegus spioonivõrk (või oli ta tegus?) on nagu erinevad kategooriad.
Selline rumal küsimus, et kuidas uurimise paberitest läbi käib antud isiku asendajana riigikokku saanud tegelane?Reigo kirjutas:Kuidas Jaak Nanilson 16. augustil 1924 tapeti.
Tema oli ju esimene, kes sellest kasu lõikas - kauaks tal seda rõõmu muidugi ei olnud, aga äkki oligi tal plaan ainult mässuni riigikogus vastu pidada?
Mihkel Pikkur käib juurdlusest läbi küll. Seal oli mitukümmend kahtlusalust, kusjuures oldi veendunud, et asi organiseeriti EKP Keskkomiteest. Ja kindlasti see nii oligi. Pikkur muide tegelikult Riigikogusse ei jõudnud, sest ta võeti Nanilsoni tapmises kahtlusalusena vahi alla.
Peamine kahtlusalune tulistajana oli Pärnumaa kommunistlik tegelane Johan Maksim, kes aga 1926 a õigeks mõisteti koos väidetavate kaasosalistega. Pikkur oli kah kohtu all, arvati, et ta andis Maksimile Naganti, sest Pikkuri juurest leiti läbiotsimisel Naganti padruneid. Aga muud tõestust polnud.
Just täna avastasin EKP arhiivist materjali, milles väidetakse, et Maksim polnud asjaga seotud. Kusjuures kontekst on selline, et tegu ei saa olla Maksimi puhtakspesemise katsega.
Nanilsoni mõrva uurimisest tuleb raamatus pikemalt juttu.
Peamine kahtlusalune tulistajana oli Pärnumaa kommunistlik tegelane Johan Maksim, kes aga 1926 a õigeks mõisteti koos väidetavate kaasosalistega. Pikkur oli kah kohtu all, arvati, et ta andis Maksimile Naganti, sest Pikkuri juurest leiti läbiotsimisel Naganti padruneid. Aga muud tõestust polnud.
Just täna avastasin EKP arhiivist materjali, milles väidetakse, et Maksim polnud asjaga seotud. Kusjuures kontekst on selline, et tegu ei saa olla Maksimi puhtakspesemise katsega.
Nanilsoni mõrva uurimisest tuleb raamatus pikemalt juttu.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist