Reigo kirjutas:Paar kommentaari:
Кто может утверждать, что территориальные претензии могут быть только у сильных государств? Ведь они были и у маленькой Эстонии, захватившей часть Северной Латвии и претендовавшей на всю Валку.
Khm, tegu oli siiski vaidlusaluste aladega. Osa neist läks Lätile, teine osa Eestile. Ka Läti pretendeeris Valgale. Seega territoriaalsed pretensioonid olid ka Lätil.
Probleem seisnes selles, et kuna Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti olid 700 aastat olnud administratiivselt üks riik, siis oli seal palju segaasustusega alasid, kus elasid eestlased ja lätlased läbisegi ja vaheldumisi. Eriti muutusid need asustuspiirid peale Liivi sõda 1550-80ndatel ja peale Rootsi-Poola sõda 1600-20ndatel. Mõlemal korral jäid suured alad inimtühjaks ja rahvast asustati ümber ühest kohast teise.
Esimene säärane piirkond oli Pärnu-Riia maantee ääres Heinaste-Kuivaste (Ainaži-Kuiviži) ümbruses, kus muistsele Metsapoole liivlaste aladele olid asunud nii lätlased kui eestlased. See lahendati nii, et Ikla ja Metsapoole jäid Eestile, Heinaste ja Kuivaste aga Lätile.
Teine piirkond oli Mõisaküla-Ruhja-Nausküla-Pikksaare-Härgmäe (Ruijena-Naukšeni-Piksari-Ergeme) ümbruses, kus läti asutusse vahel olid üsna elujõulised Eesti külad ja talkud. Nimetet ala kuulus muinasajal Sakalamaa koosseisu, kuid oli arvatavasti 16.-17. sajandil suuresti lätistunud. Vaidlus lõppes sellega, et Laatre (läti k. Plater, Moiseküll) mõisa alad jäeti pika ribana Eestile (seal olid eesti külad kompaktsema koos), Aranküla, Ruhja, Pikksaare, Nausküla, Härgmäe, Karkla jt alad kõik jäid aga Lätile, kuna seal oli läti asustus valdavas enamuses. Nt Ruhjas oli arvatavasti muistse Sakalamaa üks kihelkonnakeskusi.
Kolmas vaidluspiirkond oli Valga ümbrus. Valga linn oli umbes pooleks, ümberringi aga valdavalt läti asustus, sekka ka mõned eesti külad. Probleem lahendati nii, et enamik Valgast koos raudteesõlmega jäi Eestile, Luke (Lugaži, Luhde) eeslinn aga Lätile, millest tekkis Valka linn. Ajaloolisest Valgamaast sai Eesti vaid Valgast siiapoole olevad alad, pms Paju (Luhde-Grosshof), Sooru (Soorhof) ja Laatsi (Latschemuische) ümbruses. Ülejäänu ajaloolisest Valgamaast jäi Lätile. Tõenäoliselt oli muinasaja Ugandimaa edelapiir samas kus hilisema Tartumaa edelapiir, st Valga oli rajatud Latgalite aladele.
Neljanda vaidluspiirkonnaga oli veidi lihtsam. Hargla kihelkond, mis oli 17. sajandil Koivalinna (Gauijena, Adsel) kihelkonnast eraldunud, oli juba 16.-19. sajandil üsnagi eestistunud ja jäi loomulikult Eestile. Tõenäoliselt muinasajal oli ta siiski osake Latgalest - muinasaegse Ugandimaa kagupiir arvatakse olevat ulatunud Rautina järveni Kaagjärve all. Lisaks jäi Eestile 1920.a. veel paar küla Vana-Laitsna (Veclaicene, Alt-Laizen) mõisast, mis olid eesti asustusega.