EW lennuväe lennuk
Aitähh huvitavate piltide eest
1. pilt
Grupp DH-9 luure- ja kerge pommituslennuki ees. Grupist suutsin tuvastada kaks meest - vasakult neljas (lühem ja paksem tüüp) August Orav, vasakult viies tema kõrval (pikk ja paljaspäine) Roman Kuul. Parema skänni korral tunneks ehk veel mõned mehed ära.
2. pilt
DH-9 nr. 31 ees seisab (taas vasakpoolne, kolmnurkse vuntsiga) August Orav ja see teine mees on ka hirmus tuttava näoga, aga nime ei hakka igaks-juhuks praegu pakkuma.
3. pilt
Rida lennukeid. 3 esimest on DH-9 luure- ja pommituslennukid. Tagumised kaks Avro 504 õppe- treeninglennukid. Mehi nii kribult ei julge küll eriti pakkuda, aga kas selle esimese lennuki ees üks neist jälle mitte August Orav pole...
4. pilt
DH-9 nr. 68. Tagumises (vaatleja) kabiinis paistab jälle Orav olevat. Lenduri kabiinis istujat ei tunne.
Pakuks, et fotod on tehtud millalgi ajavahemikus peale 10. septembrit 1925 kuni 5. oktoobrini 1926 tolleaegsest eskadrillist nr. 2.
Nii August Orav kui Roman Kuul õppisid Lennukoolis 1924-25. Lõpetasid Lennukooli 17. juulil 1925. Orav oli seejärel lühiajalises lähetuses Merelennueskadrillis. 10. septembrist 1925 määrati ta aga Eskadrilli nr. 2 pommituslennukite rühma ülemaks. Kuul teenis samas Lennukooli lõpetamisest peale. See üksus lendas just DH-9 lennukeil. 5. oktoobril 1926 saadeti mõlemad mehed (kui sõjaaegse lipnikuharidusega ohvitserid) alalisväe ohvitseride kursustele.
Ja veel - nr. 68 lennukil tegi Orav 13. veebruaril 1926 lennuõnnetuse, milles vigastas lennuki DH 9 nr 68 propellerit, šassiid ja kandepindu. Leiti selles õnnetuses süüdlane olevat ning karistati noomitusega. Lennuk ise taastati, aga vähemasti selle remondis olemise ajal pilt tehtud ei ole
Väike võimalus jääb, et pildid on tehtud ka meeste naasmisel alalisväe ohvitseride kursustelt, millagi peale 16. juunit 1927. Siis oli eskadrill nr. 2 ümbernimetatud eskadrilliks nr. 1, üksuses olid peamiselt kasutusel Gordou-Lesseurre GL-22 hävituslennukid, kuid üks rühm lendas edasi DH-9-tega. Üks rühm = 3 lennnukit. Sellisel juhul jääb lõppdaatumiks 31. jaanuar 1930, mil Orav hukkus lennuõnnetuses. Kuid siis lendas ta juba kindlasti GL-22 peal.
Kui saladus pole - mis raamatuga tegemist ning millal poodi jooksma peab
1. pilt
Grupp DH-9 luure- ja kerge pommituslennuki ees. Grupist suutsin tuvastada kaks meest - vasakult neljas (lühem ja paksem tüüp) August Orav, vasakult viies tema kõrval (pikk ja paljaspäine) Roman Kuul. Parema skänni korral tunneks ehk veel mõned mehed ära.
2. pilt
DH-9 nr. 31 ees seisab (taas vasakpoolne, kolmnurkse vuntsiga) August Orav ja see teine mees on ka hirmus tuttava näoga, aga nime ei hakka igaks-juhuks praegu pakkuma.
3. pilt
Rida lennukeid. 3 esimest on DH-9 luure- ja pommituslennukid. Tagumised kaks Avro 504 õppe- treeninglennukid. Mehi nii kribult ei julge küll eriti pakkuda, aga kas selle esimese lennuki ees üks neist jälle mitte August Orav pole...
4. pilt
DH-9 nr. 68. Tagumises (vaatleja) kabiinis paistab jälle Orav olevat. Lenduri kabiinis istujat ei tunne.
Pakuks, et fotod on tehtud millalgi ajavahemikus peale 10. septembrit 1925 kuni 5. oktoobrini 1926 tolleaegsest eskadrillist nr. 2.
Nii August Orav kui Roman Kuul õppisid Lennukoolis 1924-25. Lõpetasid Lennukooli 17. juulil 1925. Orav oli seejärel lühiajalises lähetuses Merelennueskadrillis. 10. septembrist 1925 määrati ta aga Eskadrilli nr. 2 pommituslennukite rühma ülemaks. Kuul teenis samas Lennukooli lõpetamisest peale. See üksus lendas just DH-9 lennukeil. 5. oktoobril 1926 saadeti mõlemad mehed (kui sõjaaegse lipnikuharidusega ohvitserid) alalisväe ohvitseride kursustele.
Ja veel - nr. 68 lennukil tegi Orav 13. veebruaril 1926 lennuõnnetuse, milles vigastas lennuki DH 9 nr 68 propellerit, šassiid ja kandepindu. Leiti selles õnnetuses süüdlane olevat ning karistati noomitusega. Lennuk ise taastati, aga vähemasti selle remondis olemise ajal pilt tehtud ei ole
Väike võimalus jääb, et pildid on tehtud ka meeste naasmisel alalisväe ohvitseride kursustelt, millagi peale 16. juunit 1927. Siis oli eskadrill nr. 2 ümbernimetatud eskadrilliks nr. 1, üksuses olid peamiselt kasutusel Gordou-Lesseurre GL-22 hävituslennukid, kuid üks rühm lendas edasi DH-9-tega. Üks rühm = 3 lennnukit. Sellisel juhul jääb lõppdaatumiks 31. jaanuar 1930, mil Orav hukkus lennuõnnetuses. Kuid siis lendas ta juba kindlasti GL-22 peal.
Kui saladus pole - mis raamatuga tegemist ning millal poodi jooksma peab
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Need pildid on võetud Soomusrongide brigaadi inseneri Eduard Jürgensi albumist.
Paremat skänni ma pakuta ei saa, kahjuks aga kui sul Nublu on aega siis tule Laidonerist läbi ja viska pilk pääle. Kahjuks on muuseum praegu kinni, kuid eelneval kokkulepel saab ikka sisse. (saada privasse sõnum kui pakub huvi)
Probleem neljandal pildil on Jürgens ise ka peal aga 1927 aastal lahkus ta Eestist ja asus elama Austraaliasse. 1923 algatati tema vastu juurdlus riigirahade kõrvalepanemise pärast (koos oma sõbra Mäega pani ta kõrvale natukene alla 120 000 marga ja seda alates Vabadussõja lõpust - no mis sa teed kui palgad on väiksed ja elu tahab elamist
Siim
Paremat skänni ma pakuta ei saa, kahjuks aga kui sul Nublu on aega siis tule Laidonerist läbi ja viska pilk pääle. Kahjuks on muuseum praegu kinni, kuid eelneval kokkulepel saab ikka sisse. (saada privasse sõnum kui pakub huvi)
Probleem neljandal pildil on Jürgens ise ka peal aga 1927 aastal lahkus ta Eestist ja asus elama Austraaliasse. 1923 algatati tema vastu juurdlus riigirahade kõrvalepanemise pärast (koos oma sõbra Mäega pani ta kõrvale natukene alla 120 000 marga ja seda alates Vabadussõja lõpust - no mis sa teed kui palgad on väiksed ja elu tahab elamist
Siim
Pilt ei saa kindlasti olla tehtud enne 1923. a. sügist. Nr 68 saadi vahetuskaubana poolakate käest. Visiit Poolasse toimus augustis 1923, tagasi kodus tuli lennukeile veel numbrid peale joonistada jms pudi-padi...Anonymus kirjutas: Probleem neljandal pildil on Jürgens ise ka peal aga 1927 aastal lahkus ta Eestist ja asus elama Austraaliasse. 1923 algatati tema vastu juurdlus riigirahade kõrvalepanemise pärast (koos oma sõbra Mäega pani ta kõrvale natukene alla 120 000 marga ja seda alates Vabadussõja lõpust - no mis sa teed kui palgad on väiksed ja elu tahab elamist
Samas - olen suht kindel, et tagumises kabiinis istub August Orav, kes 1923. a. oli veel Tallinna komandandi platsadjutant. Viidi üle Lennuväe rügementi alles 15. märtsil 1924.
Ma pole küll eriti tugev tolle aja vormiriietuse osas, aga kas sel kolmandal mehel pole mitte kaitseliidu vormimüts peas?
Tänud muuseumi külastamise kutse eest! Hetkel siiski suht kiired ajad, ehk millalgi hiljem
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Hea kui on küsida targematelt inimestelt
Küsisin ka teisel fotol kujutatud teise mehe kohta ühelt selliselt. Tema on suht veendunud, et fotol on parempoolne Karl Haas. Ise poleks osanud Haasi pakkuda. Nüüd üha uuesti ja uuesti pilti vaadates - kaldun pigem nõustuma...
Kui mees on tõesti Haas, ning kõik fotod tehtud 1925. a. ühel ajal nagu võiks eeldada vormide järgi, siis saab ajavahemikku veelgi kitsendada.
Haas oli 1925. a. Lennurügemendi ülema asetäitja, suvel vahepeal ka ülema kohusetäitja. Aga samuti sõjaaegse lipnikuharidusega mees. Ning saadeti alalisväe ohvitseride kursusele Oravast ja Kuulist aasta varem - 5. oktoobril 1925.
Seega jääb ajavahemik 10. september kuni 5. oktoober 1925 (kui kõik fotod on tehtud sama sessiooniga). Põhimõtteliselt pildid sobivad küll sinna ajavahemikku. Orav on just määratud pommituslennukite rühma ülemaks. Enamusel fotodest kesksel kohal. Ühel fotol suure ülemuse kõrval. Mis aga eriti sümptomaatiline - kutselt küll sv lendur, aga istub DH-9 nr. 68 vaatlejakabiinis. See sobib just selles mõttes, et ta lõpetas ju alles samal aastal lennukooli ning polnud sellel tüübil veel lennanud. Esimesed lennud toimusid kaasalendajana.
Mis puutub nr. 68 lennukit, kuna Arvo LV saatis mulle mõned värvipildid lahkeks kasutamiseks, siis paar sõna sellest lennukist ka.
Nagu juba mainitud - Eesti lennuvägi sai selle Poolast vahetuskaubana. Nimelt hakati siis tasapisi korrastama Vabadussõja ajast jäänud enam kui kirjut relvaparki, aga raha nagu eriti polnud selle jaoks. Nii otsitigi igasuguseid "mittetraditsioonilisi" kaubandusvorme. Kõike neid relvavahetusi ma ei mäleta enam, aga ainus lennukite äri sel viisil tehti Poolaga. Nimelt oli Poola oma vabadussõja tulemusena äsja saanud ka mereriigiks. Merevägi aga puudus sootuks. Tallinnasse oli jäänud aga mitmesugust mereväe varustust Vene riigi ajast, millele Eesti merevägi ei suutnud rakendust leida. Nii saadigi poolakatega kaubale, et neile hunnik vene miinivarustust, neilt meile 5 DH-9 luure- ja pommituslennukit. Kuna tegemist oli brittidelt abi korras saadud lennukitega (räägitakse koguni kunigas Georg V isiklikust kingitusest), või olid seal mingi muud põhjused - igatahes poolakad tehingut afišeerida ei soovinud. Nii vormistati lennukite toomine Eesti lennuväe külaskäiguna. Ainult et sinna lendas 5 DH-9 lennukit vähem kui hiljem tagasi tuli.
Nr. 68 oli DH-9 hulgas aga kõige õnnelikum. Tegemist on viimase DH-9 lennukiga, mis veel Eesti lennuväes kasutusel oli. Kanti maha alles 30. novembril 1936.
Siia lõppu siis kaks Arvo saadetud pilti. Esiteks sama lennuk Poola kuues
Ja siis Eesti värvides
Küsisin ka teisel fotol kujutatud teise mehe kohta ühelt selliselt. Tema on suht veendunud, et fotol on parempoolne Karl Haas. Ise poleks osanud Haasi pakkuda. Nüüd üha uuesti ja uuesti pilti vaadates - kaldun pigem nõustuma...
Kui mees on tõesti Haas, ning kõik fotod tehtud 1925. a. ühel ajal nagu võiks eeldada vormide järgi, siis saab ajavahemikku veelgi kitsendada.
Haas oli 1925. a. Lennurügemendi ülema asetäitja, suvel vahepeal ka ülema kohusetäitja. Aga samuti sõjaaegse lipnikuharidusega mees. Ning saadeti alalisväe ohvitseride kursusele Oravast ja Kuulist aasta varem - 5. oktoobril 1925.
Seega jääb ajavahemik 10. september kuni 5. oktoober 1925 (kui kõik fotod on tehtud sama sessiooniga). Põhimõtteliselt pildid sobivad küll sinna ajavahemikku. Orav on just määratud pommituslennukite rühma ülemaks. Enamusel fotodest kesksel kohal. Ühel fotol suure ülemuse kõrval. Mis aga eriti sümptomaatiline - kutselt küll sv lendur, aga istub DH-9 nr. 68 vaatlejakabiinis. See sobib just selles mõttes, et ta lõpetas ju alles samal aastal lennukooli ning polnud sellel tüübil veel lennanud. Esimesed lennud toimusid kaasalendajana.
Mis puutub nr. 68 lennukit, kuna Arvo LV saatis mulle mõned värvipildid lahkeks kasutamiseks, siis paar sõna sellest lennukist ka.
Nagu juba mainitud - Eesti lennuvägi sai selle Poolast vahetuskaubana. Nimelt hakati siis tasapisi korrastama Vabadussõja ajast jäänud enam kui kirjut relvaparki, aga raha nagu eriti polnud selle jaoks. Nii otsitigi igasuguseid "mittetraditsioonilisi" kaubandusvorme. Kõike neid relvavahetusi ma ei mäleta enam, aga ainus lennukite äri sel viisil tehti Poolaga. Nimelt oli Poola oma vabadussõja tulemusena äsja saanud ka mereriigiks. Merevägi aga puudus sootuks. Tallinnasse oli jäänud aga mitmesugust mereväe varustust Vene riigi ajast, millele Eesti merevägi ei suutnud rakendust leida. Nii saadigi poolakatega kaubale, et neile hunnik vene miinivarustust, neilt meile 5 DH-9 luure- ja pommituslennukit. Kuna tegemist oli brittidelt abi korras saadud lennukitega (räägitakse koguni kunigas Georg V isiklikust kingitusest), või olid seal mingi muud põhjused - igatahes poolakad tehingut afišeerida ei soovinud. Nii vormistati lennukite toomine Eesti lennuväe külaskäiguna. Ainult et sinna lendas 5 DH-9 lennukit vähem kui hiljem tagasi tuli.
Nr. 68 oli DH-9 hulgas aga kõige õnnelikum. Tegemist on viimase DH-9 lennukiga, mis veel Eesti lennuväes kasutusel oli. Kanti maha alles 30. novembril 1936.
Siia lõppu siis kaks Arvo saadetud pilti. Esiteks sama lennuk Poola kuues
Ja siis Eesti värvides
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Läheb vägagi kokku
Esimene rida vasakult paremale: Roman Kuul, Karl Haas, Robert Johannes Sööt, Rudolf Vienberg
Teine rida, suund sama: Aleksander Braun, tundmatu vanahärra Kaitseliidu mütsiga ning siis veel kaks väga tuttava näoga meest, kelle nimed jään hetkel võlgu.
Pilt tehtud ilmselt a. 1925, kui enamus neid mehi veel õppejaoskonnas oli, sest selle lõpetamise järel läksid nende teed mööda erinevaid lennuüksusi laiali...
Esimene rida vasakult paremale: Roman Kuul, Karl Haas, Robert Johannes Sööt, Rudolf Vienberg
Teine rida, suund sama: Aleksander Braun, tundmatu vanahärra Kaitseliidu mütsiga ning siis veel kaks väga tuttava näoga meest, kelle nimed jään hetkel võlgu.
Pilt tehtud ilmselt a. 1925, kui enamus neid mehi veel õppejaoskonnas oli, sest selle lõpetamise järel läksid nende teed mööda erinevaid lennuüksusi laiali...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Peale väikest fotode lappamist pakuks, et tagumine rida vasakult kolmas = Aleksander Arro (tõenäosus üle 50 % ), vasakult neljas = Eduard Lät(t)e (tõenäosus 99%)
Kas alumise rea parempoolseim on Orav või Vienberg - otsusta ise või kutsu eksperdid appi
Vienberg Vabadusristi kavaleride raamatust
Orav Kitvel&all raamatust
Kas alumise rea parempoolseim on Orav või Vienberg - otsusta ise või kutsu eksperdid appi
Vienberg Vabadusristi kavaleride raamatust
Orav Kitvel&all raamatust
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Ma pidasin seekord rohkem nagu kohtumeditsiini või muid sarnaseid eksperte silmasAnonymus kirjutas:kui ma ei eksi siis sina oledki ju üks ekspert.
Mul ei ole sellist püsivust, et pildi pealt näpuga järge ajada ning inimeste kõrvakuju ning nina pikkust võrrelda
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Re: EW lennuväe lennuk
Küsimus lennuki nr. 31 kohta- oskab keegi pildistamise aega välja pakkuda?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Site Admin
- Postitusi: 5565
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: EW lennuväe lennuk
Nr 31 oli rivis kuni 1934. a. Purunes lennuõnnetuses 15.mail 1934.
Foto vist tehtud Raadi kohal? Tartus oli ta kuni 1924. a. lõpuni, siis kolis Tallinna ja sealt hiljem Rakverre. Mis aga ei välista ka hiljem juhuslikke külaskäike Tartu kanti...
Foto vist tehtud Raadi kohal? Tartus oli ta kuni 1924. a. lõpuni, siis kolis Tallinna ja sealt hiljem Rakverre. Mis aga ei välista ka hiljem juhuslikke külaskäike Tartu kanti...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist