www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Juun, 2019 20:14

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 9033 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 583, 584, 585, 586, 587, 588, 589 ... 603  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 13:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1487
See on tingitud autonoomsete süsteemide suuremast efektiivsustest ning palju kiiremast ja korralikumast tööst, lisaks ei seata miiniväljal ukerdades ka inimelusid ohtu. Saksa miinijahtijad on ju ilusasti metallist ja jääklassiga ehk metallkere mittesobivus on järjekordne "argitarkus".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 14:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16915
See jäävaba Pakritagune on kah nii ja naa, sõltuvalt tuulest võib jää olla kuhjunud nii Eesti kui Soome randa, aga võib olla ka keset lahte. Elik siis millegi kindlaga ses osas arvestada ei saa, ühel aastal võib olla ülepea jäävaba, teisel aastal võib lahjemate aluste lahes liikumiseks vaja minna jäälõhkujaid. Ja loomulikult ei saa millegi planeerimine lähtuda eeldusest, et jääd ei ole ega tule.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 16:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1452
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Eks meil töö käib arenduse osas.
Paraku tuleb päris elus siiski elada varem tehtud otsustega. Seejuures puudub mul Borjale omane enesekindlus väitmaks, et MeV puudutavad otsused päris valed oleksid olnud.
Seepärast ei viitsi ma heiatada teemal: kui lollid või targad olid 10 või enama aasta tagused otsused.

Isegi kui mõni aasta tagasi oleks sündinud otsus: Kanname 3x miinijahtijad maha, poleks täna seis eriti parem.
Esiteks maksab uus alus rohkem, kui terve MeV eelarve. Laevad on vaid osa sellest.
Kui neid "mõttetuid" laevu ei oleks, siis poleks sisuliselt mingit Mereväge ja paari aastaga tähendaks meresõja kompetents pigem musta vormi kandmise oskust. Liitlastega poleks ka suurt midagi rääkida.
Siin kohal tundub olevat vajalik vastata Borjale (võisteldes sildistamises):
Tsiteeri:
... kui kogu sellise paadimajanduse kasutus taandubki vaid PS soovmõtlemisele, et (a) suurt sõda ei tule ja (b) vastane piirdubki vaid nallasabotaažidega a la "külmkappide veeskamine" TALLINNa sadama piirkonnas ning (c) küll siis meie paadid alles näitavad end :mrgreen:
- pärast pidevalt kastikesi joonistava sõjalise suurmõtleja lahkumist pensionile mõni aasta tagasi, on KVPS tase ikka tublisti tõusnud. Eks kooliharidus on ka mõjutanud. Me siin mõtleme, et sõda võib vabalt tulla ja teame, et vastase "arsenal" on mitmekesine. Kuidas nüüd tuua arusaadavat näidet ... no rikkalikum, kui külapoe õllevalik näiteks. :lol:

Kui aga veelgi helgemasse tulevikku minna (kus ka minusugune vaegmõtleja ja karjerist pensil on :D ), siis täna mõtlevad 3B MeVd koos, kuidas arendada merevägesid. Nii aastast 2026 ja edasi.
Laevad on vaid üks küsimus. Räägitakse tõepoolest mitmeotstarbelistest alustest, mille tekil olevaid konteinereid vahetades, saad täita erinevaid ülesandeid.
Tundub lahe - paarkümmend miljonit laev ja tont teab mitu(kümmend) miljonit konteiner.
Tõepoolest, taanlased räägivad oma kogemusest, et ega see nii kaunis polegi. Konteineri meeskond ja laevameeskond ei suuda hästi kokku töötada. Ja sama meeskond mitut konteinerit ei opereeri. Koostöö on üks asi, kuid miiniveeskaja ja laevatõrjuja peavadki erinevalt tegutsema. Norrakad aga pigem kiidavad.

Mereseirega läheb hetkel vist kõige paremini. Side küsimustega on ka vähemalt mingi arusaam olemas.
Kuigi seireks pead sa ikkagi mereliselt kohal olema. Muidugi saab osa tööd teha radarite, kaamerate, lennuvahendite ja muu luurega. Kuid laevata vist ikkagi ei saa.
Kas seda saab teha see sama mitmeotstarbeline või on vaja lisaks veel näiteks "Skrunda" tüüpi aluseid? Päris selge see ei ole. Skrunda mainimine on siin küll pigem mõne mereväelase käimatõmbamiseks.

Ja siis räägitakse veel rannakaitsest, sh pind-pind laevatõrje võimekusest. Seda ei saa hästi lahendada ilma laevata. Radarist paistva täpi pihta naljalt ei kõmmuta.

Seda kõike ei saa aga homme tegema hakata. Isegi kui miinijahtijatele kuluv summa tundub mõnele raiskamisena. Võiksime selle raha kokku hoida ja samal ajal mereväelastega kaldalt Tallinki vaadates sõjapidamist õppida, kuid see tundub veel lollakam.

Kokkuvõtteks
Tulevikus on Merevägi võimekas, nagu Borja unistus. Täna jääb ta siiski veel pea kümneks aastaks mannetuks, nagu Heremi arusaam. :oops:

PS! Muidugi kui VV otsustab merelisele võimele eelarvega erilist tähelepanu juhtida, siis saab kiiremini ka!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 16:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16915
Kas midagigigi plaanitakse ka vee all toimuva monitoorimisvõimekusega ette võtta?

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 18:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26037
Minuarust on mereäärse väikeriigi MeV peamine ülesanne kaldaoperatsioonid maaväe toetuseks. See sisaldab nii rannakaitset (sh meredessandi tõrjet) kui ma merepaiskeoperatsioone rannikul ja suurtel siseveekogudel (mida meil on ka piisavalt).

Kui lasta mälust läbi kaks viimast suurt sõda siin, siis mulle meenuvad sakslaste maabumine Saaremaal, punalaevastiku dessant Narva-Jõesuus, Pitka meredessandid põhjarannikul, siis 1941 Lääne-Eesti saarestiku vallutamine, siis oli mingi Meriküla dessant, siis oli 1944 Lääne-Eesti saarestiku vallutamine, mingi Vintri dessant. Amfiiboperatsioone rohkemgi kui tuntud maismaalahinguid. :D

Ma saan aru, et üks hardcore maaväelane selline jama peale ei mõtle, aga noh, vähemalt sain hingelt ära öelda.

Ja nüüd lp Martin

Tsiteeri:
ja siis räägitakse veel rannakaitsest, sh pind-pind laevatõrje võimekusest. Seda ei saa hästi lahendada ilma laevata.


Ära lase ennast sellest MeV Sõduris ilmuvast "ühe platvormi jutust, kust asub seire ja relvad" propagandast eksitada.
On vaid teada, et merelise suurjõu mõjutamise katsed nõrgema vastase poolt (kes meie oleme) on olnud edukad maismaalt või õhust.
Palju suurriigi pealveelaevade uputamisi on ette näidata nt Argentiina või Iraagi sõjalaevadel?
Küll ma tean, et 1982 Falklandil olid Argentiinal näputäis prantsuse tiibrakette, mis asusid veoautodel ja lennukitel.
Ühel hetkel kõikus brittide edu lausa noateral. Mitu raketilaskjat õnnestus brittidel tabada? See arv on null.

Ühesõnaga, merelahinguvõimelised pealvee sõjalaevad ei ole nähtavas tulevikus asi, mis on meil hea euro/kasu suhtega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 20:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 763
Meie mereväelaste kirjutistest on paistnud läbi soov kõiki ohte pealveelaevadega lahendada, suur sõjalaev ja väike sõjalaev, modulaarne sõjalaev jne. Inimlikult on see täiesti loogiline ja arusaadav, need kes on täna mereväes juhtpositsioonidel kahtlemata valisid mereväelase karjääri mõeldes kuidas nad vaarisade kombel laineid künnavad. Sellise mõttemaailmaga ei saagi hästi haakuda meresõda kus rohelises laigus mehed lasevad kadakate vahelt välja UAVi, konteineris juhtpuldi taga olev võitleja identifitseerib vastase alused, misjärel eemal männikus olev laevavastaste rakettidega veok saadab oma surmava laadungi teele, ning lõpetuseks hüppavad kõik rooli taha ja sõidavad uuele positsioonile teise männiku juures. Traditsioonilisest laev-laeva vastu meresõjast nii kaugel kui vähegi võimalik, aga ometigi miks mitte üks ratsionaalsemaid lahendusi Eesti jaoks?

Ärgem unustagem et maailma ajaloost on teada palju juhtumeid kus riigid ja rahvad on kõvasti investeerinud oma mereväkke, kuid konflikti puhkedes on tulnud tõdeda et vastane ikkagi liiga tugev ning uhked sõjalaevad veetnud sõja sadamates peidus. Arvestades siinseid jõuvahekordi on minu meelest Eesti jaoks kriitiline leida lahendusi mis ei eelda oma laevade vastase tule alla saatmist.
Martin Herem kirjutas:
Radarist paistva täpi pihta naljalt ei kõmmuta.

Radarist paistvaid täppe hakati kõmmutama II ms. teises pooles, moodsate rakettide võimekus sihtmärgi lähedal ka ise kurssi korrigeerida muudab selle veelgi lihtsamaks. Kui on tahtmine täppi enne lähemalt vaadata siis tundub kõige praktilisem saata välja UAV.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 20:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 763
Muideks, eelnevalt mainitud "külmikute" hübriidstsenaarium tundus ikka väga otsitud olukorrana. Oletame et Tallinna juures ongi "külmikud" vees, paha lugu küll, AGA alles jäävad mujal olevad sadamad, lennuväljad, maismaateed, tulevikus isegi Rail Baltic kui EKRE seda pe***e ei keera, ning muidugi igasugu kombineeritud variandid nagu laevaga Riiga või Liepajasse ja sealt maad mööda edasi. Ei tundu kõige prioriteetsema ohuna.

Pigem paneb muretsema variant kus mõlemad brigaadid on vastase poolt seotud ning siis tuleb neile tagalasse dessant. Vastast merel rünnata me ei suuda, on maavägede reservid piisavad?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 21:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1452
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Lemet - midagigi ikka kavatsetakse. Millal, kuidas ja mis raha eest õnnestub, on täpselt raske prognoosida. Rootsi ja Soome näide "musta kassi otsimisest pimedas toas ... kus seda äkki polegi", ei julgusta prognoosima eriti :(
Nüüd Trumm ja Poti soldat ... kuidas teile viisakalt öelda ... "ära lase ennast petta ja otsitud põhjus" viitab ikka väga suurele enesekindlusele. :) Ma olen 27 aastat kaitseväes teeninud, mõne kooli lõpetanud, viimastel aastatel tegelenud eesti Mereväega ja suhelnud väga arenenud riikide väga arenenud mereväelastega. Ja nüüd üritavad anonüümsed amatööridest riigikaitse eksperdid mind hoiatada ajakirja artikli puudulikuse eest, vms! Mitte et see solvav või vaenulik oleks. Te mehed olete lihtsalt millestki valesti aru saanud. Ma räägin seda mida päris sõjaväelased, sh mereväelased räägivad.
Ma ei usu kuidagi, et nad purulollakad on.
Arusaadavalt (ehk) ei saa ma vastata teatud küsimustele.
Reserve ei ole meil piisavalt - seda võin öelda.
Leavastikku merepaiskeoperatsioonideks me arendama ei hakka.
Tuues näiteid Tallinnast, pean ma silmas 3B probleeme vähemalt.
Ma ei unusta (kui m neid kõiki ikka tean) sõjaajaloo kogemusi.
Jne jne ...
Ja seejuures räägin ikka sama juttu mis eespool ... ilma et peaks tingimata Borjat narrima :D
Soomlased ja rootslased võivad tõenäoliselt ka tubakad olla, et nad laevadesse panustavad. Kuigi ka nemad on nende vajadust ja otstarvet kaalunud.
Mõni aeg tagasi ütles Norra KVJ: Ma võiksin nõustuda, et sõja ajal pole teil laevadega midagi teha ... aga on olemas ka midagi, mis pole sõda ega rahu. Võimalik, et temagi tahab vaid vanaisade kombel laineid künda.
Kuid valides erinevate nõustajate vahel, valin ma siiski Eesti mereväelased, sommid ja rotsad ning vähemalt kaalun laevade vajadust.
Kui nüüd tõesti ükski mereväelane siia ei ilmu, siis ma võin ju proovida mõnele küsimusele ka ise vastata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 23:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1487
Rootsi ja Norra on allveelaeva usku, Soome ehitab seitsme väikese aluse asemele nelja suurt laeva (laivue 2020). Mereväe ära kaotamisega on hakkama saanud vistist Gruusia, kes peale 2008. a sõda viis oma õhuväe maaväe alla ja jättis mereväe üldse taastamata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2019 10:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7487
Asukoht: Siilis
Martin Herem kirjutas:
Kuid valides erinevate nõustajate vahel, valin ma siiski Eesti mereväelased, sommid ja rotsad ning vähemalt kaalun laevade vajadust..

HEREM toonitab pidevalt seda "mereväelist kompetentsi" ning selle hoidmise vajadust - kasvõi siis pseudolaevastiku ülalpidamise hinnaga. Ja nii on meil juba oma 20a muideks - ning veel kiva 10a sõjavõimetut pseudolaevastikku terendab ees - ikka tolle "merelise kompetentsi hoidmise" hinnaga. No ja vahest tiritakse siis suure reklaamikära saatel mõni igivana roostes lõhkekeha ka meresügavustest välla.
Minu jaoks selgelt liiga suur hind // kahjudega kauplemine :|

Teiseks - olemata spetsialist tundub mulle vaade uutele alustele siiski pigem minevikuslonkimine. Kui on klaar, et ka järgmised kümmekond aastat ei teki meile nagunii mingeid (ütleme siis) "võimekamaid laevu", võikski kogu vaatepunkti ümber fokuseerida n-ö kaldalt opereeritavale merelisele kaitsele. Elik täiesti uutele tehnoloogiatele.
See, et "sommid-rotsad" täna veel laevu tahvad, ei ole // ei saagi olla meile meie kümne ja enama aasta kauguses perspektiivis mingi argument.

Ja kui kristalselt aus olla, ei ole mul ka meie juba paarkend aastat plastmasspaatide peal hapnenud "merelisse kompetentsi" erilist usku.. sest pole näha olnud mingeid tulevikuvisioone, osataksegi ju tahta vaid miskeid multikultilaevu(-milles näit taanlased juba pettunud olevat). Et mis tulevikkuvaatav "admiralikompetents" nende kolme plastmasspaadi pealt tekkida saakski.
See viimane lõik on mul siin kindlasti subjektiivne aga selline mu arvamus täna on - ei sünnita need pseudoväeliigid oma rohujuuretasandi praktikaga // ülepakutud auastmetega ei erilist kompetentsi ega visiooni.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Viimati muutis Borja, 15 Mär, 2019 10:27, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2019 10:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1452
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Sommide-rotsade osas täiendan - mitte et nad lihtsalt eeskujuks oleksid, vaid nende läbimängitud stsenaariumid ei lase kergesti laevadest loobuda.
Taanlased on vist tõesti veidi õnnetud, kuid kui palju ja mis edasi, see ei ole teada. Seega ei saa projekti nimetada läbikukkunuks. Kindel on, et probleemid esinevad. Samas norrakad ei kurda. Ja üldiselt tundub "konteiner" ka teistele meeldivat.
Radaritäpi osas ka üks selgitus. Tehniliselt saab muidugi lasta objekti vaid radari täpi järgi. Aga nii võib selle ka laskmata jätta, sest lisaks radari täpile on sul AISi andmetel tegemist Argentiina kaubalaevaga. Silmaga näeb palju?

Tsiteeri:
Nii juhtus 1982. aastal Falklandi sõjas, kui Argentina lennuki lastud Exocet, mis lasti küll sõjalaeva poole, kuid mis peibutiste tõttu mööda lendas, leidis uue sihtmärgi ja uputas varustust vedava konteinerlaeva Atlantic Conveyor. Sama juhtus 2005. aastal, kui Hezbollah lasi Iisraeli korveti poole kolm C-802 raketti, millest üks plahvatas väljalaskmisel, teine kahjustas planeeritud sihtmärki, kolmas ei leidnud sihtmärki, vaid lendas mööda ja uputas asjasse mittepuutuva kaubalaeva.

kpt-mjr Laanemets
https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=76861158


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2019 10:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26037
Tsiteeri:
Soomlased ja rootslased võivad tõenäoliselt ka tubakad olla, et nad laevadesse panustavad. Kuigi ka nemad on nende vajadust ja otstarvet kaalunud.
Mõni aeg tagasi ütles Norra KVJ: Ma võiksin nõustuda, et sõja ajal pole teil laevadega midagi teha ... aga on olemas ka midagi, mis pole sõda ega rahu. Võimalik, et temagi tahab vaid vanaisade kombel laineid künda.


Soomlastel ja rootslastel on paljud muud (sh minu nimetatud merepaiske asjad) ka olemas. Ma pole öelnud, et pealvee sõjalaevu pole vaja, vaid nende kulu-kasu suhe pole väikeriigil võitluseks suurriigiga kuigi hea - lihtsalt moodne sõjaajalugu ei tunne sobivaid näiteid.

Soome rannakaitse/meresõja süsteemist moodustavad pealvee sõjalaevad siiski murdosa. Päris õpetlik oleks vaadata Uppiniemis asuva Rannikubrigaadi struktuuri, aru saamaks, mida ja millega nad teevad. Üllatuseks avastame, et sellest tegevusest on suurim ja kaalukaim osa hoopis kaks ranniku-lahingugruppi (rannikko-taistelluosasto). Ja nende maabumisalused on soomlaste laevastiku arvukaim laevatüüp.

Rootslaste peamine (st arvukaim) laevatõrje barjäär oli külma sõja ajal ca 200 tiibraketi-võimelist hävituslennukit, millega erinevalt Rootsi vähestest pealveesõjalaevadest, võis juba tervet Balti laevastikku ohustada. St nende arvukus oli selline, et oli reaalne korraldada vene laevastikuühenduste vastu massilisi raketirünnakuid.

Ma saan sellest Sõduris alatasa ilmuvast pealvee "universaalsete" sõjalaevade jutu tagamõttest suurepäraselt aru, ükski endast lugupidav musta vormi kandja ei lasku nii madalale, et kaevab endale mereranda kaeviku, paneb sinna mingi Spike tüüpi raketi püsti ja sedasi tegutsebki.

Rannakaitse-laevatõrje on jah mitmekihiline ja seal on oma osa ka sõjalaevadel. Siiski, kui sul praktiliselt midagi pole (täna meil see seis ju on), siis alustatakse lähimast ja kättesaadavaimast "kihist", sõjalaevad on üks kaugemaid. Nii nagu tankitõrje algab suhteliselt pisikese kaugusega granaadiheitjatest, algab ka laevatõrje rannikul asuvatest relvasüsteemidest ja võitluseks rannikul ja saartel väljaõpetatud väeosadest. Soome puhul konkreetselt algas rannakaitse peale rannikujäägritest ning kolme tüüpi kahurisüsteemidest (vene 100 mm tornpatareid, vene 130 mm veetavad kahurid ja Soome enda 130 mm tornpatareid, mida on nüüd asendatud Spike-ER tüüpi raketisüsteemidega.)

Nende kõiki probleeme lahendava mõne üksiku pealvee sõjalaevaga juhtub tõenäoliselt see (arvestades meie muid võimeid või nende puudumisi), et venelased uputavad need õhust. Soomlased saadaks oma raketikaatrite pea kohale Hornetid ja võibolla kataks piirkonnda NASAMS-iga, aga mis võimalused on meil?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 15 Mär, 2019 11:04, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2019 10:57 
Foorumil
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2015 0:40
Postitusi: 145
Martin Herem kirjutas:
Sommide-rotsade osas täiendan - mitte et nad lihtsalt eeskujuks oleksid, vaid nende läbimängitud stsenaariumid ei lase kergesti laevadest loobuda.

Meil siin on mitu probleemi, mida naabrimeestel pole. Kõik on kuidagi lage, pole suuri laevu kuhugi peita. Riik on väike ja vaene, korraga jaksaks välja panna 1,x suurt laeva. Elu on ka näidanud, et asümmeetrilistes konfliktides ei saa taavetid tihti oma laevastikku sadamastki välja. Pole neid teisi kihte, mis laevukes(t)e ellujäämise tagaks.

Meie eripärad (palju madalat vett, palju väikesadamaid, üliväikesed vahemaad, suurte sensoritega tõenäoline vaenlane, väike eelarve) viivad mõtted kiirelt ebastandartsete lahenduste juurde. Kaatrid, droonid, väikesed raketid? Teisest küljest jälle närb, kui pole millegagi lipp mastis kohalolekut näidata. Mereväelastelt endilt pole nagu mõtet küsida. Inimene oskab tahta ainult sarnast linnamaasturit nagu naabrimehel, ainult uuemat. Tuleks stsenaariume läbi mängida ja vaadata, millest päriselt kõige rohkem tolku tundub olevat.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2019 11:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26037
See on tõesti nii - nii Rootsi kui Soome rannik on arutu skääride labürint, kuhu on lihtne laevu peita, kus tekib palju pudelikaelu, kus paar miini või raketisüsteem peatab terve laevastiku. Meie rannik seevastu on suhteliselt lahtine, vähemate saartega (erandi moodustab Väinameri) ja hästi vaadeldav. St meie ranniku kaitse on tunduvalt keerukam kui Soomes või Rootsis.

Mulle nt tundub, et idanaabri vastu oleks jumet üldsegi allveelaevadel (Poola on kah samal arvamusel). Kui merelahingu võimelisi sõjalaevu üldse kasutada.

Kõige ellujäämisvõimelisem tänases jõuvahekorras on rannakaitse, mis asub maismaal. See on ühtlasi merelise kaitse "esmane" kiht, millest alustatakse (nii nagu algab TT Gustavist, mitte Spike ER-ist).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2019 11:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1487
Poola sai oma allveelaevad kingitusena Norralt sümboolse 1 krooni eest aga seal on ka vastava laevatüübi kasutamise järjepidevus olemas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 9033 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 583, 584, 585, 586, 587, 588, 589 ... 603  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: blueant ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt