www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Sept, 2020 9:33

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3125 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109 ... 209  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2020 16:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 402
X-22 on üsna erandlik rakett ja ka sellel oli/on kumulatiiv-fugass (mitte kumulatiiv!) lõhkepea ainult teatud variantidel. Olid/on? ka termotuuma- ja kild-fugass lõhkepeaga variandid.
Kapten Trumm kirjutas:
Vene suurte sõjalaevade relvastuse põhiosa siiani moodustavad suured kiired tiibraketid on paraku kasutatavad raadiokontrastsete sihtmärkide vastu ja vaatamata nende muljetavaldavale kaugusele ei tähenda see, et nad saaks maismaamärke nendega mõjutada. Uuemad, väikesed tiibraketid, mida viimasel ajal lisandunud on, eeldavad jällegi sihtmärgi asukoha teadmist. Seepärast pakub maismaa sellises vastuseisus meile varjet ja samas on meie mõjutamiseks sunnitud vastane ligidale ronima. Ja siis saabubki igasuguste FIAC-de, kahurite, Penquinide jne tund.

Kalibr?
Kapten Trumm kirjutas:
Sama trend on ka muidu maismaa sõjapidamises - erinevat sorti sõjamasinad uhkeldavad, mitu km kaugusele keegi laseb. Kui läänlased panid jalaväe lahingumasinale 35 või 40 mm, siis venelased tahavad panna 57 mm. Kaugemale! Ja lasevadki, ainult mina korraldaks lahingu seal, kus nähtavus on 135 meetrit ja kus poolte relvastuse võimalused võrdsustuvad. Ja väldin kohti, kus vastasel avaldub võimalus "üle tulistada".

Mis Sa siis teed, kui vaenlane Sulle padrikusse järele ei tule ja lagedal tegutseb?
Kapten Trumm kirjutas:
Sama asja ma soovitaks muidu ka Mereväele - üritada ikka lahingut pidada kohas ja viisil, kus vastasel on raske oma üleolekut maksma panna.

Hea meelega, aga kahjuks tuleb valmistuda sõdimiseks Eesti merealal.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2020 17:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Tsiteeri:
Mis Sa siis teed, kui vaenlane Sulle padrikusse järele ei tule ja lagedal tegutseb?


Kuna me pole stepi- või kõrberiik, kus varem või hiljem peab "lage" kuskil lõppema. Ja seal saavad uuesti täis raha eest. Me ei saa olla kõikjal tugevad, vaid peaksime hoolega valima lahingu kohta ja viisi. Meie ilmselt ei suuda eriti võistelda kaks suurusjärku suurema vastasega Läänemere laial osal, kuid me oleksime suutelised keelama talle randa tulekut. Venelane ei lase meid suurele merele, kuid meie ei lase ka venelast randa - selline peaks olema esmane probleemilahendus, kuniks me jõuame 5 rikkama riigi hulka ja suudaks võimaldada endale ka "suure mere" kontrolli vahendeid.

Seepärast ma väga ei muretseks ka 500 km mõju-ulatusega relvade pärast, pigem maksaks siin 5-25 km relvad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2020 21:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 402
Ma annaks vaidluse maapealse osa nüüd soomusmanöövri meestele üle. Kuulsin neilt hiljuti üsna silmiavavat loengut, aga algallikas on ikkagi parem.
Mis merepoolsesse ossa puutub, siis me ei jõua kokkuleppele selles, kas vaenlase randa tulemise keelamisest piisab. Mina väidan, et ei piisa ja ka randa tuleva vastasega peaks tegelema enne tema randa jõudmist. Mis puutub laskekaugusesse, siis sellel, kes laseb 26 km kaugusele on selge eelis selle ees, kes laseb 25 km kaugusele. Eeldusel, et ta suudab sihtmärgi asukoha määrata. Siit ka vajadus (mere)seire jms järele.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 10:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Täna pole meil randa tulekut keelata pea millegagi. Kui midagi on, siis see on juba samm edasi. Suurel merel asjatada on veel samm edasi.
Randa tulev: rannast visuaal/radarivaatluse kaugusel. Meie oludes oleks see 20-30 km ulatuses.
Kuskilt otsast peab alustama. Tankitõrje ja õhutõrje algab ka ülaltlastavast lühimaast, mitte kesk- või kaugmaast.

Kui vastasel on vaja maabuda, siis Ropucha üksi ei tule. Muud sõjalaevad tulevad ka ligi. Neil on vaja maabumist toetada (100 mm palju üle 15 km ei lase) ja Ropucha ründamiseks vajalik haavatavuse aken tekib just siis.

Tsiteeri:
Kuulsin neilt hiljuti üsna silmiavavat loengut, aga algallikas on ikkagi parem.


Ega siin väga midagi uut olla ei saa - lihtsalt sobival maastikul on ka mehhaniseeritud vastase liikumise kiirus vahendite oskusliku kasutamisega võimalik taandada jalgsi liikumise kiiruseni (või veel väiksemaks). See pole mitte ainult õpikus niimoodi, vaid ka praktikas. Võti on lihtsalt liikumiskiiruse ja tuleulatuse keelamises. Avamerel minna rakettrelvastusega, mida me endale hankida suudaks, VF laevastiku (Kalibr jne) vastu on tuleulatuse kontekstis umbes sama, mis norida BMP-1 abil tüli CV-9035ga.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 12:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 402
Ei taha ronida valdkonda, kus teised must targemad on, aga mõte oli selline, et lagedat ala on nii palju küll, et seda mööda manööverdades võtmepunktid kätte saada. Sa võid seni soos ja metsas omapäi edasi sõdida.
Kapten Trumm kirjutas:
Randa tulev: rannast visuaal/radarivaatluse kaugusel. Meie oludes oleks see 20-30 km ulatuses. .... Kui vastasel on vaja maabuda, siis Ropucha üksi ei tule. Muud sõjalaevad tulevad ka ligi. Neil on vaja maabumist toetada (100 mm palju üle 15 km ei lase) ja Ropucha ründamiseks vajalik haavatavuse aken tekib just siis.

Sellel loogikal on kolm vaikimisi, aga tõestamata eeldust:
1. Peamine oht merelt, millega tegeleda, on meredessant.
2. On teada, kus dessant maabub.
3. Võitlus mereala valdamise või mereala valdamise takistamise eest ja dessandi hävitamine merel on välistatud.
Kapten Trumm kirjutas:
Avamerel minna rakettrelvastusega, mida me endale hankida suudaks, VF laevastiku (Kalibr jne) vastu on tuleulatuse kontekstis umbes sama, mis norida BMP-1 abil tüli CV-9035ga.

See on ringtõestus:
1. Me ei saa minna vastasega avamerele võitlema, sest me ei suuda hankida sobivat relvastust.
2. Me ei pea hankima relvastust, millega vastasega avamerel võidelda, sest me ei lähe temaga avamerele võitlema.
Lahtiseks jääb, mis on Läänemere kontekstis "avameri".

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 15:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2011 15:02
Postitusi: 641
URR kirjutas:
Ei taha ronida valdkonda, kus teised must targemad on, aga mõte oli selline, et lagedat ala on nii palju küll, et seda mööda manööverdades võtmepunktid kätte saada. Sa võid seni soos ja metsas omapäi edasi sõdida.

Kui vaadata ortofotot Häädemeestelt Loksani, siis päris jalutus põldudel ei tohiks olla...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 16:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Tsiteeri:
Sellel loogikal on kolm vaikimisi, aga tõestamata eeldust:
1. Peamine oht merelt, millega tegeleda, on meredessant.
2. On teada, kus dessant maabub.
3. Võitlus mereala valdamise või mereala valdamise takistamise eest ja dessandi hävitamine merel on välistatud.


Aga nii ongi. Võidelda VF-ga mereülemvõimu pärast Läänemere laial osal (et nt moonakonvoid läbi saaks) pole meile jõukohane. Tegelikult pole ka Soomele.
Aga neil on teatud geograafiline eelis nimega Ahvenamaa, kus kõige laiem koht on vaid 30 km lai. Meil taolist pole. Kõpu otsast Rootsi skäärideni on pea 300 km lagedat merd. Et me hakkame seal VF mereväge tõrjuma ja kaubalaevu eskortima, no selleks peab Eesti SKP umbes 10 korda suurenema enne.

Seega, meie territooriumi kaitse akuutseks probleemiks jäävad
1. venelaste katsed mõjutada rannikuäärset lahingutegevust (Narva mnt joon) tulega merelt
2. venelaste katsed saata võitlevate vägede selja taha taktikalist või operatiivset meredessanti

Nende tegemist meie kandis on tehtud läbi kahe suure sõja - ühtepidi ja teistpidi. Ka üle Peipsi.

Tsiteeri:
on ringtõestus:
1. Me ei saa minna vastasega avamerele võitlema, sest me ei suuda hankida sobivat relvastust.
2. Me ei pea hankima relvastust, millega vastasega avamerel võidelda, sest me ei lähe temaga avamerele võitlema.
Lahtiseks jääb, mis on Läänemere kontekstis "avameri".


Ei ole. Avamerele võitlema minek (pean silmas jätkusuutlikku võitlust, mitte 1-2 reidi ja siis kadumist, millega merd ei kontrolli) ei ole Eestile jõukohane enne, kui meie SKP-le tuleb üks null lisaks. See pole tegelikult ka Soomele täna jõukohane.

Aga sellest pole vaja lasta end heidutada, mitte-avamerevõimelise relvastuse kasutamise võimalusi peaks meil olema küllalt. Sest esmalt on meil ikkagi vaja kaitsta end p1 ja p 2 eest (vt ülalpool).

Tulles maaväe konteksti, Spike ER on küll vägev, aga noh, natuke mõeldes saab ka Kustiga kahju omajagu teha. Ärgem kurvastagem Spike puudumisest, vaid rõõmustage Kusti olemasolust :D

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 16:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Veel üks asi tuli meelde.
Paljud vist ei teagi, et enne Hamina tüüpi aluste tellimist oli Soome mereväel tõsiselt laual õhkpadjal sõjalaeva projekt.
Polnud palju puudu, kui "Hamina" näinuks välja selline:
Pilt

Minuarust on see küll tiba suur ja raske (pean silmas parvetaktikat), aga sedasi on võimalik arendada mõistet "ootamatu" veel kaugemale, sest kui õnnestuks lahendada nende treilerdamise probleem, siis neid on võimalik veesata väljaspool sadamaid ja liiga kuumaks muutumise korral on võimalik pageda kuivale maale.

Soomlastel oli ühe argumendina selle aluse taga just ootamatus, sest sellega on võimalik põhimõtteliselt ka mööda maanteed sõita. Lisaks - kuitahes paks jää seda alust ei takista.

Eestis on tsiviilis sellised ekspluateeritud küll - piirivalve poolt Peipsil ja üksvahe sõitis Viimsi vald sellega, ainus tõsisem probleem, mis tekib - et kui ilm on miinuses või isegi nulli ümber ja vesi on lahti, siis propellerite tõstetav veetolm tekitab aluse massiivse jäätumise probleemi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 18:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3622
Asukoht: Eesti
Mulle jäi vähe segaseks, miks kutselised mereväelased nii resoluutselt välistavad Läänemerel "tegijatena" kõik kaatrist/korvetist väheke suuremad vimplid.?? (või oli see Laaneotsa isiklik kiiks :) )
Miks ei võiks näiteks "Burke"-klassi destroier tegutseda edukalt ka Läänemere alas.??
Muidugi, on tegemist väheke suurema radari/soojusjäljega, kuid samas on sellel alusel ka mehisemad võimalused avastamiseks/segamiseks/tõrjumiseks.
Kui nii karmid piirangud ise endale peale panna, siis tuleb muidugi välja, et "liitlastel polegi meile midagi appi saata".
Teiseks, erinevad stsenaariumid peaks olukorrakirjelduses vast siiski lähtuma ka oletatava vastase reaalsetest võimalustest täna ja lähitulevikus.. :scratch:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 18:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3622
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Sellel loogikal on kolm vaikimisi, aga tõestamata eeldust:
1. Peamine oht merelt, millega tegeleda, on meredessant.
2. On teada, kus dessant maabub.
3. Võitlus mereala valdamise või mereala valdamise takistamise eest ja dessandi hävitamine merel on välistatud.


Hüpoteetiline suurriigi meredessant(mis suure tõenäosusega ei pruugi ka mitte kunagi tulla) polegi ehk Mereväe arendamisel peamine ohustsenaarium.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 18:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 2026
Asukoht: Reval
Vene ajal 80-ndate keskel seisis analoogne MÕV-aparaat aeg-ajalt suviti Lahemaal Hara lahe allsopis kaldal (seal on hea kivideta lauge liivarand), kui oli kaldal siis sellal kohalikke randa ei lubatud, valve oli väljas. Arvatavasti pograde liikur, kes muu seal piiritsoonis asjatas. Kui startis oli jõuramine mitme kildi taha metsa kuulda ja hea teada, et järgmine päev sai ujuma minna. Selliste kütusekulu on muidugi omaette teema.

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 18:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
See Burke "välistamine" tuleb sellest, et näidata Läänemerd "sõjalaevade vabana", mida tuleb siis Balti riikidel täitma asuda. Eks siin on ka teatud mõttes õigus. USA merevägi praktiseerib mingi numbriga laevastiku (nt 6. laevastik, kelle vastutusala on nii Must kui Läänemeri) juures nende Burkede üksusi (2-4 laeva korraga), näiteks sama vene propa väidetud põgenema sunnitud USS Cook resideeruski Mustal merel. Näiteks Task Force 99 (number meelevaldne).

Laevade suuruses siin niipalju küsimust pole, NSVL opereeris Läänemerel kuni 1991 ka raketiristlejatega (Groznõi-tüüpi), neist üks jäi isegi Liepaja dokki lõunanaabritele lammutada). USA on 1980ndate keskpaigas ühel laevastikuõppusel toonud Läänemerele Iowa-klassi lahingulaeva.

Kuna neid Burkesid on USA-l käigus 67 laeva, siis pigem liitlaste alustest need tulevadki, sest need on kõige arvukamad ja esialgu vist ka ainsad, kel raketitõrje võimed küljes.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 15 Jaan, 2020 19:09, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 19:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Tsiteeri:
Hüpoteetiline suurriigi meredessant(mis suure tõenäosusega ei pruugi ka mitte kunagi tulla) polegi ehk Mereväe arendamisel peamine ohustsenaarium.


See, et VF mineerib meie mereteed ära ja hakkab natuke hiljem, kui maismaarinne kuskile toppama jääb, ise nende otsas koperdama on ikka kaugelt ebarealistlikum stsenaarium kui VF meredessant (kas siis taktikaline või operatiivne).

Viimane kord kasutas VF operatiivtasandi dessanti (teise operatiivsuuna avamiseks) Gruusias 2008, kohe sõja teisel päeval. Ei ole teada, et venelased oleksid üritanud miinidega jamada. Taktikalisi meredessante idanaabrilt mäletan nipsust WWII ajast 5 tükki - Virtsu 1941, Meriküla 1944, Lämmijärve 1944, Vintri 1944, Kaugatuma 1944. Polegi nii vähe (Muhu ja Hiiumaa olid operatiivdessandid).

Seega väikeriigi mereväe peamised ülesanded saavadki olla (ja on sellised ka muide Soomes) 1. rannakaitse 2. maavägede toetus kaldaoperatsioonidega. Edasi pole vaja fantaseerida - seos Eesti kaitse vajadustega muutub muidu väga häguseks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 19:40 
Foorumil
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 186
tommy kirjutas:
Mulle jäi vähe segaseks, miks kutselised mereväelased nii resoluutselt välistavad Läänemerel "tegijatena" kõik kaatrist/korvetist väheke suuremad vimplid.??

Ei välista, kuid tõenäosus on väga väike mitmel põhjusel. Esiteks – vaenutegevuse puhkedes on suured laevad Läänemerel liiga haavatavad, sest asuvad kaldale liiga lähedal: risk on liiga suur. Need ei ole ehitatud ega relvastatud kaldalähedasteks operatsioonideks. Suured sõjalaevad võivad tegutseda Läänemerel rahu ajal ja sõja teises pooles, kui vaenulik kallas on kaugemale nihutatud.

Teiseks – NATO nomenklatuuris on suuri sõjalaevu umbes poole vähem kui külma sõja eelmise vaatuse lõpul. See tähendab, et sõja puhkedes on need kõik hõivatud NATO merekomponendi põhiülesande täitmisel, milleks on transatlantiliste SLOC-ide kaitse, mis on eelduseks, et Euroopa kontinendil üldse mingit sõjategevust saaks pidada.

Kolmandaks – kuna sõjatehnika arengus on kvaliteedi tähtsus ületanud kvantiteedi oma, on üks platvorm suhteliselt kallim kui nt 50 aastat tagasi. Samas sellise platvormi tootmisele kulub rohkem aega kui nt 50 aastat tagasi. Kui IIMS ajal toodeti laevu vaat et konveieril ja nt korvette Atlandi lahinguks asendati jooksvalt, siis täna saab sõda enne läbi kui hukkunud laeva asemele uus.

Neljandaks – kui tihti on siin näha NATO suuri sõjalaevu? Või USA omi? Paar korda aastas kindlasti, aga ei enam. Aga Vahe- või Mustal merel? Miks? Edasi mõelge ise.

Vahepeal käis siin jutt suurest merest, avamerest ja Läänemerest segamini. Läänemeres ei ole õiguslikult ega sõjaliselt avamerd ega suurt merd. See, et lainekõrgus Soela taga eile öösel suur oli, ei tee temast veel suurt merd. Eesti kaubandusliku meresõidu traditsioonis algab suur meri Kulleni traaversil. Läänemeri on üsna väike kaldalähedane lomp, nagu ütleb sakslane, ja Läänemere riikide meresõjalised ambitsioonid selle lombiga ka piirduvad.
Kapten Trumm kirjutas:
Laevade suuruses siin niipalju küsimust pole, NSVL opereeris Läänemerel kuni 1991 ka raketiristlejatega (Groznõi-tüüpi)

Ja miks NL seda tegi? Sest nende laevade ülesanded asusid teispool Taani väinu. Nõukogude Balti laevastiku ülesandeks oli sõja puhkedes hõivata strateegilised punktid Taani väinades ja nende abil suuremate laevadega välja murda, et koos Põhjalaevastikust tulnud jõududega Lääne-Euroopa rannikuvetes NATO vastu opereerida. Need laevad ei olnud sõjapidamiseks Läänemerel.
Kapten Trumm kirjutas:
Võidelda VF-ga mereülemvõimu pärast Läänemere laial osal (et nt moonakonvoid läbi saaks) pole meile jõukohane.

Meile iseseisvalt ega ühelegi teisele väikeriigile ei ole tõesti. Seetõttu on langetatud otsus liituda NATO-ga. Ja soomlased tunnistavad ju ka ise, et sõjaliselt on tegu väga õhukese jääga. Ja seetõttu ei ole sõjavägi Soome välis- ja kaitsepoliitika peamine tööriist, vaid pigem diplomaatia.
Kapten Trumm kirjutas:
USA on 1980ndate keskpaigas ühel laevastikuõppusel toonud Läänemerele Iowa-klassi lahingulaeva.

1985. a BALTOPS, aga Bornholmist ida poole ta ei tulnud. Tänapäevane vaste, s.o Ticonderoga, on siia sattunud vaid kahel korral. Küll aga kuuluvad mõlemad visiidid kategooriasse mereväe diplomaatia, mitte sõjapidamine.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Sellel loogikal on kolm vaikimisi, aga tõestamata eeldust:
1. Peamine oht merelt, millega tegeleda, on meredessant.
2. On teada, kus dessant maabub.
3. Võitlus mereala valdamise või mereala valdamise takistamise eest ja dessandi hävitamine merel on välistatud.

Aga nii ongi.

Ja kust see hinnang pärineb? Või lihtsalt naše delo pravoje?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2020 20:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Esitlus, et raketiristleja (või hävitaja) pole Läänemerel kasutatav, on sügavalt ebaõige. Navigatsiooniliselt takistused puuduvad. Probleem tekib kalda lähedal ja näiteks Lääne-Eesti väinades süvisega.See keerutamine suure või väikse mere teemal ei tee asja paremaks. Teeme selle lihtsaks - suur meri on meile see, mis jääb Kõpust lääne poole, Soome laht pole suur meri ja Väinameri koos Liivi lahega ka mitte. Aga ka Botnia laht pole.

Et laevade kättesaadavuses võib tekkida probleem, on ise küsimus. Siin on pigem küsimus poliitilises tahtes kui sõjas Atlandil.
Tänase VF laevastiku võime tõkestada transatlantilisi varustuskonvoisid on pehmelt öelda küsitav. Esiteks on alliansi laevastik arvukuselt palju suurem, rääkimata kvaliteedist. Teiseks on ka kvaliteet tõusnud - 1980ndatel oligi lennukikandja lahingugrupi peamine jõud see 1-2 Ticonderogat (kui nt ilm oli halb ja tekilt ei lennatud), täna asendab/täiendab igat Ticonderogat kolm Burket, mil on peal samad võimed (või rohkemgi).

VF tappasaamise võimalused pole näiteks maismaal kaugeltki nii head kui on merel või õhus.

Tsiteeri:
Ja kust see hinnang pärineb? Või lihtsalt naše delo pravoje?


Äkki kriitiline mõtlemine....?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3125 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109 ... 209  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt