Idee ongi selles, et ei ole mõtet luua kahte laevastikku. Ühesugune laev maksab sama palju nii mereväe kui PPA jaoks, aga PPA ei saa teha kõike, mida merevägi saab. NATO ei tee koostööd piirivalvetega (Eesti puhul politseiga!), vaid merevägedega. Sama kehtib SUCBAS kohta. Seega oleks vähemalt koostööks NATOga, aga ilmselt ka sisendi andmiseks Eesti oma kaitseplaneerimisse, mingit mereväge tarvis. Variant oleks muidugi deklareerida, et PPA merekomponent ongi Eesti merevägi, aga kas see oleks kuidagi erinev või parem?Kapten Trumm kirjutas:Mulle jääb ka segaseks. PPA patrull-laevastik on ju olemas. …
Sõjalaev saab täita korratagamisülesandeid, aga mitte vastupidi. Meeskonnale väljaõpet tegev sõjalaev saab samal ajal ka „piiri valvata“ ja vajadusel uppujaid päästa. Mõnedes riikide tehakse tasaarveldust: kui mereväe alus täidab näiteks veeteede ameti ülesandeid, maksab veeteede amet selle kinni. Mille alusel vahet tehakse kui päriselt toimuvad mitu asja niikuinii korraga, mina ei tea.
Mis meredessandi akuutsusesse puutub, siis tuleb arvestada sellega, et tõenäoliselt ei sõdi Venemaa Eesti, vaid NATOga. (Vastasel juhul saame kolki ja dessanditõrje meid ei päästa.) Me peame mõtlema heidutusele. Kas dessanditõrje võime heidutaks venelasi? Ma väidan, et ei heidutaks. Parimal juhul loobuks nad meredessandist, halvimal juhul meelitaks nad meie paadistiku petteoperatsiooniga ühte kohta ja tuleks maale kusagil mujal. Võime venelaste operatsioone/liikumist Peterburi ja Kaliningradi vahel takistada oleks märksa suurem heidutus. Pealegi saaks samu vahendeid ka dessanditõrjeks kasutada. Dessantüksus on kõige haavatavam enne maabumisalasse jõudmist!
Merealal kohaloleku vajadust olen juba selgitanud. Roosade kummielevantide kohta see ei kehti, aga kui Donetski rahvavabariigi rahuvalveristleja meie sõjalaeva põhja laseb, on pärast väga raske väita, et mingit konflikti pole olnud. Muide, see et ambitsiooni ülempiiriks on pooleldi relvastatud patrulllaevad, on Su enda konstruktsioon, aga mitut paralleellaevastikku arendades oleme selle tõesti saavutanud ja samal moel jätkates nii ka jääb.
Elevant toas ehk rahapuudus on tõsine asi, millega arvestada, aga sellele on lähenetud valest otsast. Loomulikult on auto ostmisel vaja arvestada oma rahakoti paksusega, aga enne tuleks endale selgeks teha, mida ja mille jaoks vajame. Kas linnasõiduks või romuralliks? Või on vaja põldu künda ja see „auto“ on hoopis traktor? Võibolla on vajadus nii suur, et tuleb kõhu kõrvalt kokku hoida ja mingi ront ära osta. Aga võibolla oleks mõistlik hoopis bussiga sõita.