www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Sept, 2020 22:27

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3091 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 123, 124, 125, 126, 127, 128, 129 ... 207  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Veebr, 2020 18:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3621
Asukoht: Eesti
Ott Laanemets kirjutas:
Seda on siin kah juba heietatud – tänastel NATO liitlastel ei ole vahendeid Läänemere mereoperatsioonideks. Erinevalt maa- ja õhuväest, mis on üldjoontes suhteliselt universaalsed, on Läänemere operatsioonideks sobivad merejõud sellised nagu Soomel ja Rootsil. Õhu ja kaugtulega saavad liitlased tõepoolest toetada ka Põhja- või Norra merelt või Kesk-Euroopast, aga esmase iseseisva merekaitse Läänemerel peavad NATOs tagama Läänemere äärsed liitlased ise. Lootus, et Läti, Leedu, Poola või Saksa meie kodutööd tegema tuleks, on ebareaalne.


Millised peaksid olema need Läänemere mereoperatsioonid.?
Balti Laevastiku praegune seisukord(rivis üks fregatt ja tosinajagu raketikorvette/kaatreid) laseb neil konflikti korral NATOga Läänemerel keskenduda vaid oma baaside(Baltiisk ja Piiter) kaitsele mere poolt. Sellise jõuga mingit kontrolli kogu akvatooriumi üle ikka ei kehtesta. Eriti kui õhus domineerib vastane. Oleks venelastel siis vähemalt pihutäis moodsaid allveelaevugi. :scratch:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Veebr, 2020 18:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 398
Ma olen oma seisukohta paar korda juba öelnud, suht igav ja ohutu teine. Võin korrata, kui soovid.

1) Tahaks näha ametlikul-kõrgel tasemel terviklikku ja laiapindset merekaitse kontseptsiooni, millisena kujutatakse Eesti merekaitset ette lähtudest praegusest ja ennustatavast ohuhinnangutest jne ning kuidas sinna pikas plaanis jõuda.
2) Tahaks näha samuti ametlikul-kõrgel tasemel analüüsi, kas kolm riigilaevastiku on kuluefektriivsed ning mõistlikud kõige laiemas merekaitse kontseptsiooni mõttes ning samuti pikemas perspektiivis. Et oleks lõpuks selgus ja konsensus, milline peaks olema riigi kohalolek merel ja et oleks ühine eesmärk, mille poole riik kui tervik püüdleks. Võtku see siis mistahes vormi.
3) Tahaks näha ametlikul-kõrgel tasemel analüüsi, millised peaksid olema MeV järgnevad alused, mille soetamisele peab hakkama juba nüüd vaikselt mõtlema. Lisaks ka analüüsi kaitseeelarveväliste vahendite kasutamise võimalikkusest ning mõistlikusest, võttes arvesse merevärginduse eripärasid ning jälle seda pikemat perspektiivi-plaani.

Minul ei ole ei pädevust ega ligipääsu vajalikele andmetele, et kõigile küsimustele ammendavalt vastata. Siiski, arvan, et nii pidi peaks sellele teemale lähenema. Eelnevalt mainiti, et MeV mingi nägemus on, kuid see ei paista olevat jõudnud kõrgemasse riigistrateegiasse. Ma olen kindel, et kaitseväelased oskaksid ka trummipaate maksimaalselt ära kasutada, kuid ma ei ole kindel, kas nende näol oleks tegemist kõige parema lahendusega praegu. Kardan, et nendega vahetaksime suuresti ühed tugevused, probleemid ja nõrkused teiste tugevuste, probleemide ja nõrkuste vastu. Vajadusel näeksin ma võimalust kaitseeelarvevälisel rahastamisel, kui kõik eelnev on paigas. Kui selline ühekordne rahasüst võimaldab soetada, ütleme hüpoteetiliselt, mingi modulaarselt täiendatava või modifitseeritava alusplatvormi/trummipaadid/misiganes, mis ei lukustaks MeV arengut järgnevaks 25 aastaks, kuid oleks samalajal MeV jõukohane oma 50-100M aastas majandada, NING andes tugeva kvalitatiivse ning võimekuse tõuke eelnevalt mainitud kontseptsiooni kontekstis, siis võib see olla kaalumist väärt ja vajadusel ka 2% teemal trikitamist, et mitte ärritada kellegi juba diagnoosi väärt valuläve.

Ehk siis minu poolest olgu MeV tulevik akf. trummipaadid ning jätkaku tänased laevastikud. Aga ma tahaks selliste valikute põhjendusi laiapindses riigikaitselises pildis.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Veebr, 2020 20:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 182
oleeg kirjutas:
Ott Laanemets kirjutas:
Meil on politseiasutus, mis täidab sisejulgeoelkuülesandeid ka merealadel.

:scratch:
Kui kirjavead saab veel kiirustamise arvele kanda, siis sisu ei kannata kriitikat.
Isegi kui jutt käib RA tegevustest, siis kehtib see hetkeni mil keegi suvatseb midagi mitte RA-le iseloomulikku ette võtta.
Võiks ikka enne pisut endale selgeks teha, mis on mis.

Ei saa selle kommentaari mõttest aru, aga see, mida PPA teeb on kirjas politsei- ja piirivalveseaduses ja PPA põhimääruses. Tõsi on see, et on ebaselge, mida PPA peaks SA ajal merel tegema. Tänases seisus peaks nad SA ajal pigem mitte merele minema.
London Bridge kirjutas:
1) Tahaks näha ametlikul-kõrgel tasemel terviklikku ja laiapindset merekaitse kontseptsiooni, millisena kujutatakse Eesti merekaitset ette lähtudest praegusest ja ennustatavast ohuhinnangutest jne ning kuidas sinna pikas plaanis jõuda.

Olemas on sõjalise kaitse kontseptsioon merel. Ma ei tea, kas see paber on avalik. Kes tahab, esitage KV-le teabenõue.
London Bridge kirjutas:
Eelnevalt mainiti, et MeV mingi nägemus on, kuid see ei paista olevat jõudnud kõrgemasse riigistrateegiasse.

Ega ole jah. Noh, JPA-s on kirjas, et Eesti hakkab vastu merel, maal ja õhus, aga JPA on pigem poliitikadokument. Subjektiivselt tundub, et sellisel ühe domeeni nägemusel pole kuhugi jõuda – meil pole kirja pandud strateegiat. Seetõttu pole tegelikult ka alust nendele Soome eeskujul siin tehtud arvutustele, et kui merekaitse osakaal oleks ca 15% KV eelarvest, siis oleks see ca 90-100 mil EURi aastas jne. Sellist mõttekäiku, et milline peaks olema riigi sõjaline kaitse (mitte pelk MaV raske ostunimekiri) pikas vaates, ei ole ma trehvanud. Samas pole ka näinud ühegi teise domeeni pikka vaadet.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 0:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2928
Asukoht: Kodutares
Ott Laanemets kirjutas:
Ei saa selle kommentaari mõttest aru, aga see, mida PPA teeb on kirjas politsei- ja piirivalveseaduses ja PPA põhimääruses. Tõsi on see, et on ebaselge, mida PPA peaks SA ajal merel tegema. Tänases seisus peaks nad SA ajal pigem mitte merele minema.

Seadustesse kirjutatakse igasugu asju. Iseenesest on ka õige, et pigem kehv seadus kui seaduse puudumine.
Samas võiks siin hoo ja hoolega tähemärke ritta seades ka ise natuke mõelda. Sisejulgeoleku tagamine RA ajal - ei tekita küsimust. Aga edasi on kõik juba mädasoo. Ei maal, vees ega ka õhus suuda nimetet struktuur isegi 48h vastu pidada... :write:
Võiks ju oletada, et sellel struktuuril võiks olla juhroll, kuid sellisel juhul ka kompetentse juhtivkaadri olemasolu... :dont_know:
Kuulan siin oma kaasvõitlejate kirjeldusi paarist eelmisest õppusest ja ... :wall:
Mida pole - seda pole.
Kui jub maapeal on asjad nii, siis meri kuulu järgi lapsusi ei andesta.

Lühidalt: siin kaptenitega võidu tähti järjekorda lükates ei maksa ka tervet mõistust unustada.

terv
o

_________________
Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.
Frederic Manning


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2020 20:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29603
Tsiteeri:
Millised peaksid olema need Läänemere mereoperatsioonid.?
Balti Laevastiku praegune seisukord(rivis üks fregatt ja tosinajagu raketikorvette/kaatreid) laseb neil konflikti korral NATOga Läänemerel keskenduda vaid oma baaside(Baltiisk ja Piiter) kaitsele mere poolt. Sellise jõuga mingit kontrolli kogu akvatooriumi üle ikka ei kehtesta. Eriti kui õhus domineerib vastane. Oleks venelastel siis vähemalt pihutäis moodsaid allveelaevugi. :scratch:


Oleks see kõik nii lihtne...nagu mehhiko seebiseriaalis "Lihtsa elu Maria" :oops:
Tegelikkuses, kui konflikt piirdub Läänemerega, tuuakse siia laevu juurde teistelt meredelt.
Mustalt, Kaspialt või Barentsi merelt. Lüüside mõõtmed ja jõgede sügavus ilmselt piirab taolise siirde ära korvettide ja väikeste allveetõrjelaevadega, aga tehniliselt on see võimalik (ja kahel viimasel VF mereväeparaadil Peterburis seda praktiliselt tehtigi).

On olemas selline asi nagu vene siseveeteed. Nii nagu jõuab Kaspia nafta laevadega Laadoga ligidal asuvasse naftarafineerimistehasesse, jõuavad samad alused, mis lasid Süüriat Kalibr rakettidega Kaspialt, Peterburi. Ilma igasuguseid Bosporose, Gibraltari ja Taani väinasid läbimata. Ja nende siseveeteede mõjutamiseks peab NATO kahjuks tungima sügavale VF õhuruumi (tuumariik, meenutame).

Juba nõuka ajast on ju Valge, Läänemeri, Must meri ja Kaspia meri omavahel ühendatud. Ja mitte juhuslikult ei ole uued Buyan klassi korvetid väikese, 2 m klassis süvisega.

Kes ei usu, pange google pildiotsingusse "Tanker, Svir river" ja vaadake nende aluste suurust. Sviri jõgi ühendab omavahel Äänisjärve ja Laadoga järve. Peagi algavatele õppustele Läänemerel toob VF juurde siia nt 20 sõjalaeva.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2020 22:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5146
Tsiteeri:
Tegelikkuses, kui konflikt piirdub Läänemerega, tuuakse siia laevu juurde teistelt meredelt.

KUI konflikt piirdub Läänemerega, ehk siis näiteks Eesti, Läti või Leeduga. Kui vastasseis tekib NATO-ga laiemalt (ja meie oleme ju tegelikult NATO), siis on neist laevadest igal pool puudus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2020 23:05 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4922
Paiskamine Kaspia merelt Läänemerel on suht aeganõudev. Mitte päevi vaid nädal või rohkem. Lihtsalt avastatav ja eriti veel, kui soovitakse palju laevu üle tuua.

Aasovi merelt seotud veel praeguste Venemaa enda poolt võetud poliitiliste riskidega. Kurat teab, mis ukrainlased teevad.

Vene Põhja-Jäämere laevastikust veidi kiirem, aga ikkagi - avastatav päevi enne, kui need laevad jõuavad tegelikult Peterburgi. Ja Peterburg on suht koht Soome lahe soolika ots.

Nii et üks korralik rannakaitse patarei suudab neutraliseerida ka selle probleemi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2020 23:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3621
Asukoht: Eesti
Kui konflikt piirdub Läänemerega...??
Mis on see, mis annab riigile, kes alustab Läänemerel sõjalist konflikti NATOga kindluse, et see piirdub vaid Läänemerega.??
Jah, teoreetiliselt saab konkreetselt Venemaa muidugi eelnevalt koondada omi laialiasuvaid merelisi jõude kusagile kokku. Ükskõik siis, kas kasutades sisemisi laevateid või seilates ümber kontinendi.
Millised on aga need laevastikud, mida venelased saaks konflikti korral NATOga oluliselt nõrgestada..??
Kas tõesti Põhja-ja Mustal merel asuvad koondised.??
Kahtlen...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2020 21:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 182
Eeldus, mille võime NATO liikmena teha, on see, et konfliktist 3BP territooriumil saab üsna kiiresti NATO probleem. See on see, millega tegelevad diplomaadid. Teiseks, konflikt 3BP territooriumil ei teki vaakumis. Nagu ka eelmise nädala Välisluureameti julgeolekuolukorra kirjeldus sedastab, ei ole Eesti eesmärk omaette – me pole selleks piisavalt olulised. Küll aga võime saada horisontaalse eskalatsiooni objektiks [1].

Kolmandaks, meresõjapidamine Läänemerel ei ole asi iseenesest – see toimub ühendkampaania osana. Kuigi mere- ja õhudomeenid võimaldavad eskalatsiooni paindlikumalt kontrollida (nii üles kui alla), ei ole ühendkampaania eesmärgid merel vaid maismaal. Kuna merel pole piire, siis sõjategevus Läänemerel puudutab korraga kõiki selle ääres asuvaid riike – olgu nad siis NATO liikmed või mitte, soovigu nad seda või mitte.

Võimalikke meresõjalisi stsenaariume Läänemerel välja pakkudes peab arvestama kontekstiga. Vene võib teoreetiliselt ja tehniliselt tõesti läbi sisevete paate juurde tuua ning teiste laevastike abiga kokku ajada brigaadisuuruse meredessantgrupi. Kontekst aga ütleb pigem, et seda ei juhtu, sest kui Läänemeres hakkab kuumaks minema, läheb seda ka mujal ja neid vahendeid on vaja seal, kus nad asuvad.

1. https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport-2020-et.pdf


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2020 14:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29603
Tsiteeri:
KUI konflikt piirdub Läänemerega, ehk siis näiteks Eesti, Läti või Leeduga. Kui vastasseis tekib NATO-ga laiemalt (ja meie oleme ju tegelikult NATO), siis on neist laevadest igal pool puudus.


Juhtisin lihtsalt tähelepanu, et üksnes VF Balti laevastiku jõududega arvestamine on ohtlik lihtsustus, kui mereväelane kirjutab kuskil analüüsi, siis tuleks selle võimalusega arvestada. Konflikt NATO-ga vaevalt nt Kaspia merele laieneks.

Sama rumal lihtsustus oleks arvestada maismaasõjas ainult brigaadisuuruse 76. VDV diviisi ja paari reaalsuses pataljoni suuruse motolaskurbrigaadiga, mis meie lähistel on.

VF üks strateegiad tänases vägede (ja vahendite) nappuses on strateegiline väesiire. St puuduolevad jõud tuuakse kiiresti juurde mujalt, ka teistest sõjaväeringkondadest (ja laevastikest). Selle osaks on ka aluste ja üksuste lahinguküpsuse andmine Süürias.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2020 15:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Jaan, 2016 18:32
Postitusi: 103
Aga miks sa eeldad, et kogu nato vaatab näpp suus, kuidas "vägede ja vahendite nappuses VF" teeb muutkui strateegilist väesiiret, et sellega kuskil kitsas ruumis verist maismaasõda pidada (laevu läänemerel muidugi ka kimbutama ei hakata). Kas hoopis see pole mitte "rumal üldistus"!

Lihtsam oleks need väed hoida seal kus nad on või kui kogu VF stateegia ongi kõik väed läände paisata, siis tekitada dessandioht/mere üleolek kuskil mojal (ise sa sellest kogu aeg jahud) miks sa arvad, et keegi teine sellepeale ei tule?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2020 20:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 395
Kapten Trumm kirjutas:
Miskipärast arvan, et soomlased vastaks sellele küsimusele nii, et kui vastane lööb olukorrateadlikkuse välja mingi olulise augu (nt hävitab mingi olulises kohas oleva radari), siis täidavad tekkinud augu mereluurajad või rannikujäägrid, kes viiakse vajalikku kohta oma kolaga, 20 m pikkuse 40 sõlmese kiirusega Jehu-tüüpi maabumisalusega. Sõjalaeva sinna ei saadeta põhjusel, et seal "radariaugus" kurseeriv sõjalaev muutub samasuguseks istuvaks sihtmärgiks nagu see purustatud radar, sest ta peab lülitama ju oma radarid sisse ega saa kuskil peituda. Sellega on nullitud juba aluse eelised (eelkõige varjatus) ja seatud see istuva sihtmärgi rolli. Kui vastasel on seda tühikut seal tarvis, siis järgneb juba rünnak aluse vastu. Luurajaid on lihtsalt raskem leida ja kui neile õnnestub ka pihta saada, pole kahju nii suur kui nt Hamina uputamisega.

Kui vastane hakkab ikkagi ligi kippuma, siis samad tegelased muutuvad ka tulejuhtideks, tellides vajalikku kohta nt rannakaitsekahurite või -rakettide tuld või annavad seda ise kaasasolevast Spike ER kompleksist (seda eks siis väiksemate aluste vastu). Seda ma ei usu, et nad annavad lahinguta kriitilisi saari käest. Eriti nt Ahvenamaa/Turu saarestikus, mis kontrollib sissepääsu Botnia lahte ja mille varjus saavad käia mereveod. Taolist rahvast peaks soomlastel olema 2 pataljon+ jagu.

Kas see on autori isiklik arvamus või tugineb millelegi?

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2020 21:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 395
Kapten Trumm kirjutas:
[T]rummipaadid ongi tuletatud sellest, et sellised alused (muuhulgas maabumiseks) on nii Rootsil kui Soomel (aga ka Norral) olemas, Soomel Jehud, Rootsil ja Norral CB90d. Lihtsalt mul tekkis mõte, et miks mitte siis relvastada väikealused ka rakettidega, kui suurteks alusteks raha ei ole.

See on vähemalt loogiline konstruktsioon. Ma küll mäletan, et peamine argument trummipaadistiku loomiseks oli parvetaktika, aga võin ka eksida. Kahjuks tugineb see loogiline konstruktsioon väärale eeldusele – on olemas võimalus ja vajadus transportida vägesid saartele “suurtel kiirustel ja hulgakaupa”.
Las see vajadus olla – miks ka mitte, kui võimalus on – aga ma väidan, et meil puudub võimalus. Paneme tugevdatud kompanii Vaindloole (soovitavalt koos tankitõrje ja õhutõrjerelvadega, ehkki ma parem ei raiskaks javelini dessantlaeva peale, väärt relv ikkagi), teise Osmussaarele, kolmanda eelpool mainitud Ruhnule (ehkki ma ei mõista selle strateegilist otstarvet, kui me just Lätiga ei sõdi) ja ongi pataljon hakkama pandud. Aga saari on ju veel. Mul pole midagi mere(jala)väe pataljoni vastu, aga kahtlustan, et maavägi võib sellest Viru rindel puudust tundma hakata. Jõudude ökonoomia printsiibiga see igatahes väga kokku ei käi. See ongi põhjus, miks me ei saa dessanditõrjet või rannikukaitset (ainult) kaldalt korraldada: kaldajoon on liiga pikk.
Isegi selle Vaindloole plaanitud betooni võiks parem tõenäolisele vastase pearündesuunale valada. Ma kahjuks ei näe seda Soome saare pilti (ei avane), aga palju betooni toob mällu Maginot liini. Muide, selleks et see betoon kohale vedada, võiks kõigepealt Vaindloole korraliku sadama rajada. Ja siis pääsevad sinna ka suuremad laevad, mitte ainult paadid. Meresõda ei saa pidada maaväe meetoditega – (kindlustatud) positsioone rajades ja hõivates – sest keskkond on liiga erinev.
Kõige selle taustal kumab hoopis üks teine probleem. Sõjaväge saab põhimõtteliselt teha kahest materjalist: lihast/inimestest või rauast/tehnikast (ja rahast). 90ndatel panustasime lihale – kergejalaväele – sest seda justkui oli, aga raha polnud üldse. Ja võibolla poleks me osanud tehnikat väga kasutadagi. (See probleem pole praegusekski päriselt ületatud – vestlesin täna ühe Kaitseväe akadeemia lektoriga, kes ütles, et suurim takistus keskmaa õhutõrje soetamiseks pole mitte raha, vaid kvalifitseeritud inimeste puudus. Selliseid vahendeid ei saa anda suvalise ajateenija kätte, aga suurt hulka korraliku väljaõppega ohvitsere ja allohvitsere pole nipsust võtta.) Vahepeal oleme saanud rikkamaks, aga rahvaarv väheneb. Seega peame paratamatult hakkama mõtlema vähem lihale ja rohkem rauale.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 11:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29603
Tsiteeri:
Selliseid vahendeid ei saa anda suvalise ajateenija kätte, aga suurt hulka korraliku väljaõppega ohvitsere ja allohvitsere pole nipsust võtta.) Vahepeal oleme saanud rikkamaks, aga rahvaarv väheneb. Seega peame paratamatult hakkama mõtlema vähem lihale ja rohkem rauale.


Selliste statementide eel soovitaksin alati mõelda kahele asjale:
1.tutvuda nõuka aegse PVO õhutõrjedivisjoni (nt S-125) struktuuriga ja vaadata, palju seal oli ajateenijate/reservistide ja palju kaadri kohti. Ennustan, et esimesi oli väga palju rohkem. Ka pultide taga. Nõuka PVO väeosad on lahinguolukorras olnud palju rohkem (ja tulistanud ka lennukeid palju rohkem alla) kui ühegi lääneriigi omad. Küsimus on ilmselt vaid ajateenistuse korralduses/pikkuses.
2. vaadata mõnelt USA armee värbamislehelt (goarmy.com nt) Patrioti spetsialistide väljaõppe pikkust.

Me oleme liigselt laskunud mugavusse - ajateenistuse tänane süsteem hästi ei võimalda, raha enamvähem on, teeme töö ära kaadriga.

Muide, ka trummipaatide kontseptsiooni üks alustala on rohke ajateenijate/reservistide kasutamine, mis parandab ürituse majanduslikku jätkusuutlikkust. Mitte ainult opereerimisel, vaid ka jooksval remondil ja hooldusel. Näiteks tsiviilis taolise suurusklassi laevade tööd teeb ära kipper ise. Ei ole vaja dokki, laevaremondifirma teenused jne. Kui sõita 50 m alusega sõukruviga kividesse, on vahetus dokitöö. Kui sõita 15 m päramootoritega alusega kruviga kivsse, pole kruvi vahetuseks isegi alust vaja veest välja vintsida (kuigi mugavam oleks). Selleks on sadamas slipp relssidega, seda pidi liigub selline ratastel käru, see lastakse vette, alus sõidetakse sinna peale ja vintsitakse koos käruga kuivale.

Tsiteeri:
Kas see on autori isiklik arvamus või tugineb millelegi?


Tugineb ikka.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Veebr, 2020 11:31, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 11:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29603
Shackleton kirjutas:
Aga miks sa eeldad, et kogu nato vaatab näpp suus, kuidas "vägede ja vahendite nappuses VF" teeb muutkui strateegilist väesiiret, et sellega kuskil kitsas ruumis verist maismaasõda pidada (laevu läänemerel muidugi ka kimbutama ei hakata). Kas hoopis see pole mitte "rumal üldistus"!

Lihtsam oleks need väed hoida seal kus nad on või kui kogu VF stateegia ongi kõik väed läände paisata, siis tekitada dessandioht/mere üleolek kuskil mojal (ise sa sellest kogu aeg jahud) miks sa arvad, et keegi teine sellepeale ei tule?


Ma kipun arvama, et Läänes ei ole taolise megalomaania probleeme nagu Moskvas ja kui idanaaber teeb nimetatud väesiiret, ei kaasne sellega siirde ennetav ründamine vene territooriumi sügavuses. Oma territooriumi kaitseks lasevad venelased lihtsalt tuumarelvad käiku. Seda asjade käiku vaevalt ükski mõtlev poliitik ei tahaks.

Tsiteeri:
Kas hoopis see pole mitte "rumal üldistus"!


Gruusia ja Krimmi operatsiooniks toodi vägesid üle Venemaa kokku. See on tavaline praktika.
Peagi algavateks Balti laevastiku õppusteks tuuakse siia teistest laevastikest ca 20 alust, millega kasvab siinsete "lahinguvimplite" arv üle 2 korra.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3091 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 123, 124, 125, 126, 127, 128, 129 ... 207  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: blueant, manjabes ja 17 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt