www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Sept, 2020 0:28

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3083 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 201, 202, 203, 204, 205, 206  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Sept, 2020 17:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5032
Kapten Trumm kirjutas:
...
PPA radarite puhul paljugi päästab nende statsionaarsus - mis on lubanud mitmel pool panna radari 30-50 m kõrguse masti otsa ja seeläbi suurendada oluliselt vaatlemise kaugust.
... .


Samal põhjusel ei ole ka Rootsi ca. 2000 km pikkust merepiiri võimalik 100% katta 28 radariga, kuna selleks peaksid kõik need radarid olema vähemalt 150m masti otsas, mida nad kohe kindlasti ei ole.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Sept, 2020 20:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 182
Kuigi kindral Palm viis jutuotsa tagasi algusesse – teeks kõigepealt mereseire ja eelhoiatuse korda –, näikse kõik nagu lõvikonservi söönud olevat. Lisaks Trummi meresõjateooriale või utoopiale (sõltuvalt vatenurgast), on selgelt tekkinud ka Kilo Tango samateemaline hõllandus. Ja reaalsusest ujub see kõik ikkagi üsna kaugel. Vb on see kuidagi hooajaga siiski seotud? URR küll üritab jupp haaval selgitada, aga …
Tsiteeri:
Kas selleks on tingimata vaja kaitseväele (just nimelt kaitseväele ja mitte mereväele) teatud tüüpi laevu osta? Ei ole, saab ka teistmoodi lahendada.

Sõltub, mida asendab sõna ‘see’, aga seni pole keegi midagi süsteemset ja mõistusepärast välja pakkunud, ei siin ega pärismaailmas. On vaid fantaasiad a la PPA sõjaväeks, liitlased teevad või saab muidugi ka probleemi ja selle võimalikke lahendusi üldse eitada. Siin suusoojaks lahe ja paberi peal ka tore, aga selliste lahenduste pakkujad tavaliselt ei suuda isegi seletada kogu süsteemi toimimist. Kui siin lokkav religion kõrvale jätta, siis sõjalisest loogikast lähtuvalt sellist mõistusepärast lahendust ei ole ka – surnud hobune ei ärka ellu kui teda kõvasti lüüa.

Kas see avalikkusele meeldib või mitte, aga ilma laevadeta pole merekaitse võimalik ja laevade probleem on silmapiiril. Tänase MeV laevastiku eluiga lõpeb peagi, s.o järgmise 10-15 aasta pärast. See on minimaalne aeg millegi uue mõtlemiseks-disainimiseks-ehitamiseks-kasutusele võtmiseks. Ehk et kui üsna pea uuest laevaehitusprogrammist midagi kuulda pole, võiks pigem teha mõistliku plaani mereväe kinnipanemiseks. Rahalisest vaatest võiks püüda kohe kõik laevad maha müüa – Sandownid said just uuendatud ja nende turu hind võiks olla päris kena. Ja saadud rahaga püüda siis muid asju teha. Siis ei pea ka inimesi petma lootusega, et äkki hakkab kuidagi parem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 15 Sept, 2020 23:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5032
Ott Laanemets kirjutas:
...

Kas see avalikkusele meeldib või mitte, aga ilma laevadeta pole merekaitse võimalik ja laevade probleem on silmapiiril. ...


Sa kõlad nagu laps, kellel tahetakse mänguasja käest ära võtta:
1. Keegi ei vaidle, et laevu on vaja
2. Väide on, et laev ei pea olema suur ja kandma rakette, ÕT-t jms.
3. Väide on, et on parem hoida laevavastaseid rakette maal (ja seda sai ka Sinu soovil põhjendatud)
4. Väide on, et ALUSTADA saab laevavastase võimekuse loomisega GLSDB-de kasutusele võtuga nii, et sama hooga tekiks ka maaväele MLRS-d
5. Keegi ei vaidle ka hr. Palmi mõttega, et kõigepealt tuleb tagada korralik RMP, aga jällegi ei ole selleks tarvis suuri multifunktsionaalseid laevu

Milline osa sellest siin "hõllandused" on?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 9:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2218
Vabandan, et sekkun tarkade inimeste jutu vahele. Olles pidevalt jälginud teema arengut, näib mulle võhikule, et
Kilo Tango kirjutas:
... Sa kõlad nagu laps, kellel tahetakse mänguasja käest ära võtta:
1. Keegi ei vaidle, et laevu on vaja
2. Väide on, et laev ei pea olema suur ja kandma rakette, ÕT-t jms.
3. Väide on, et on parem hoida laevavastaseid rakette maal (ja seda sai ka Sinu soovil põhjendatud)
4. Väide on, et ALUSTADA saab laevavastase võimekuse loomisega GLSDB-de kasutusele võtuga nii, et sama hooga tekiks ka maaväele MLRS-d
5. Keegi ei vaidle ka hr. Palmi mõttega, et kõigepealt tuleb tagada korralik RMP, aga jällegi ei ole selleks tarvis suuri multifunktsionaalseid laevu

Milline osa sellest siin "hõllandused" on?
hõllandused (EKI - igatsus) ongi needsamad punktid.
Kuni pole selleks raha ega aega, jäämegi neid igatsema... Mis sellest, et kõik saame vajadusest aru ja tahame!
Otsus on poliitiline, mitte sõjalise kaitse tehniline. Poliitiline on juba olemas olevast / kehtivast arengukavast mingite hangete asendamine uutega (laevad, raketisüsteemid jne.), või nõue nende sisseviimiseks tulevasse kavasse.
:oops:

PS. Kanadas oli 90-ndate keskel suur võitlus väeliikide vahel rahade jagamise üle ja käisid suured poliitikute moosimised ühel-teiselt poolt. Asi muutus siis, kui kõrgemaks juhiks sai teistele üllatuseks logistik, mitte nn "lahingüksuse" esindaja. Mees võttis sellesama palju kirutud exceli ja pani lauale kõigile väeliikidele korraga näha . Bossid said kukalt sügada ja poriseda, kuid keegi ei näidanud näpuga (ei osanud? ei julgenud?), et mida enda kasuks teise väeliigi juurest võiks maha tõmmata ... :roll:
Allikas - privaatvestlus ühe juhtiva Kanada sõjaväelasega 1997.a.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 9:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5032
mart2 kirjutas:
...
Tsiteeri:
Milline osa sellest siin "hõllandused" on?
hõllandused (EKI - igatsus) ongi needsamad punktid.
Kuni pole selleks raha ega aega, jäämegi neid igatsema... ...


Pole vist liiga tähelepanelikult jälginud, kuna jutt käib 2-300mil lisarahastuse küsimisest, mida kavatsetakse merekaitse arendamiseks kasutada. Küsimus on, et mida selle raha eest tuleks eelistada - kahte-kolme rakettrelvastusega "korveti" klassi OPV-d või väiksemaid aluseid ja paindlikumat käsitlust. Või tuleks hoopiski keskenduda peaasjalikult usaldusväärse merepildi loomisele, et olla võimalised liitlaste abi küsima.

Samal ajal lubab rahandusminister selle raha ühe korraga nii kärpida kui juurde panna ja kui juurde panna, sii osta EKV-le sama raha eest ühe aastaga nii laevavastased raketid, kui ka keskmaa õhutõrje. Pea hakkab valutama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 10:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 809
Kilo Tango kirjutas:
Pea hakkab valutama.
Jagan Su frustratsiooni :)

Kuid - esmatähtis (minu jaoks) on ikkagi tuvastatud merepildi loomine, just see on aluseks kõigele muule. Nii dessanditõrjele kui ka vastase (muu tegevuse) mõjutamiseks merel, kas siis meie endi või liitlaste poolt.

Kõigil neil ülesannetel on erisusi, kuid ühendavaks lüliks on merel olemine. Tõsi küll, iga ülesande täitmiseks on see merel olemine natuke erineva iseloomuga. Kuid üle korrates - tuvastatud merepildi loomiseks on siiski mingi hetk vaja minna füüsiliselt merele.

Selle suure laeva jutt (ihalus?soov?) hakkab tekkima juhul, kui tahame mõelda "perspektiivis" või mitme (riikliku) ülesande täitmise peale. Suurt tänapäevast laeva on kergem tulevikus ümberkonfigureerida ja uusi seadmeid külge panna. Võtame näiteks sellise riikliku ülesande, kui reostustõrje. On selge, et suurema laevaga saab reostust paremini/kiiremini kõrvaldada.

Ja ma usun, et sealt see (mereväelaste) segadus osaliselt tulebki - raske on aru saada, milliseid ülesandeid need tuleviku laevad tegema peavad ja seetõttu on ka raske öelda, et milline see laev olema peab.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 12:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Laevade kampaaniatest on kahjuks (mere)sõjanduse huvilistel kurvad mälestused seoses miinijahtimise projektiga, kus kõigepealt määriti Brüsselist meile mingi nishi teema kraesse, siis kulus päris korralik (toona oli Sandownide hange suurim kaitse-hange alates 1991) raha ära ja pärast tuli välja narratiiv suurest miiniohust Eesti vetes. See kraesse määritud teema pani kinni kõik muud, iseseisva kaitsevõimega palju selgema seosega merelised tegevused ja päädis lõpuks sellega, et kai ääres oli hulgi merele minekuks võimetuid aluseid, kuna puudusid nt meeskonnad. Või polnud remondiraha.

Tark inime ei pidada samasse pange kaks korda astuma, millest selline pahameel, härrased?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 12:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5032
Veiko Palm kirjutas:
...
Selle suure laeva jutt (ihalus?soov?) hakkab tekkima juhul, kui tahame mõelda "perspektiivis" või mitme (riikliku) ülesande täitmise peale. Suurt tänapäevast laeva on kergem tulevikus ümberkonfigureerida ja uusi seadmeid külge panna. Võtame näiteks sellise riikliku ülesande, kui reostustõrje. On selge, et suurema laevaga saab reostust paremini/kiiremini kõrvaldada.

Ja ma usun, et sealt see (mereväelaste) segadus osaliselt tulebki - raske on aru saada, milliseid ülesandeid need tuleviku laevad tegema peavad ja seetõttu on ka raske öelda, et milline see laev olema peab.


See peaks siin kirjutajatele juba selge olema. Nüüd minu isiklikku (diletandi arvamist) pidi ei ole arukas osta suurt alust "ehk läeb tarvis" põhimõttel, kui meil on mujal EKV-s lüngad, mis lausa karjuvad näkku. Ma loodan ka, et see reostustõrje on lihtsalt "esimesena pähe turgatanud näide" ja EKV ei pea hakkama selle valdkonnaga tegelema.

Samas kas see "raske on aru saada, mida need laevad tegema peavad" ei peakski olema mitte Mereväe ülesanne öelda, et vot need asjad lähevad laevadele, need kaldale, neid ja neid ülesandeid täidame hoopis kuidagi teistmoodi.

IMHO kogu see elevus siin ongi tekkinud sellest, et keegi ei saa aru, miks me peame ostma suured laevad "ehk ruumi läheb tarvis" põhimõttel, kui meil on täna muid pakilisi probleeme, mis vajavad lahendamist kui laevamahu puudus kusagil 20-aasta taguses tulevikus. Merendusinimesed seda võib-olla ei tea, kuid tänane raha on alati kallim, kui tulevikuraha. Hea näide on needsamad Sandownid. Täna tundub, et need osteti väga hea hinnaga, mis ilmselt väljast vaadates ongi tõsi, kuid tollal oli see hind üsna krõbe, kuna 12a. tagasi oli rahal teine hind.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 12:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 282
Vahelduseks ka mõtteid Riigikogu riigikaitsekomisjonilt. Väljavõte protokollist. Ehk järgnev annab mingi suuna kuhu soodsate tuulte korral poliitiline konsensus võiks liikuda. Aitab ehk ka siinse arutelu skoopi piirata, muidu kipub kõik laiali valguma ja arutatakse maast ja ilmast tarbetult palju. https://m.riigikogu.ee/tegevus/dokumend ... db816006cf
Vabadust, kui see info on juba siit läbi käinud.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni istungi protokoll nr 68 esmaspäev, 15. juuni 2020
2. Mereseire arengud
Riigikantselei riigi merelise ressursi arenguperspektiivide analüüsimise töörühma juht Martin Hurt ja mereväe ülem kommodoor Jüri Saska andsid ülevaate riigi merelise ressursi arenguperspektiividest.

Martin Hurt andis ülevaate riigi merelise ressursi arenguperspektiivide analüüsimise töörühma senistest arengutest. Ta andis ülevaate mereväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Veeteede Ameti põhiülesannetest merel, sealhulgas käsitles ta mereolukorrateadlikkuse tagamist, ülesannete täitmiseks kuluvat ressurssi ning omavahelist koostööd. Seejärel andis ta ülevaate võimalustest mereolukorrateadlikkuse ning kolme ametkonna koostöö arendamiseks. Edastatud teave on juurdepääsupiiranguga (RKKTS § 39 lg 3).

Jüri Saska leidis, et töörühm on teinud vajaliku töö. Ta toonitas, et pärast töörühma raporti valmimist on vajalik teha poliitilised otsused. Igasugune edasine analüüsimine oleks inimeste aja raiskamine, sest mereolukorrateadlikkuse arendamiseks on vajalik teha reaalseid samme. Ta sõnas, et ka liitlased on juhtinud tähelepanu mereolukorrateadlikkuse arendamise olulisusele.

Andres Metsoja nõustus, et töörühma raporti valmides on vajalik teha poliitilised otsused konkreetsete järgmiste tegevuste osas.

Ants Laaneots küsis kolme ametkonna reformimise kohta mereolukorrateadlikkuse tõstmiseks ning palus välja tuua, millist rahalist ressurssi nõuavad erinevad alternatiivid.

Martin Hurt andis ülevaate vajalikest vahenditest erinevate alternatiivide rakendamiseks. Ta sõnas, et kõige efektiivsem oleks luua üks amet, sest siis saaks üks juht efektiivselt kasutada olemasolevat ressurssi personali ja tehnika näol. Konkreetsed arvutused tehakse juunikuu teises pooles.

Alar Laneman leidis, et otsust ei tohiks teha lähtudes kuludest, vaid ülesannete efektiivsest täitmisest lähtudes. Ta küsis, mil moel oleks ühise ameti loomine tsiviilvaatest kasulik?

Martin Hurt vastas, et ühine amet võimaldaks ressurssi ümber jaotada. Seeläbi väheneks ressursipuudus igas ametkonnas.

Johannes Kert tõi välja, et merevõimete ühendamisega kaasneb ka töökultuuri ja käitumisharjumuste muutus. See võib osutuda tsiviilstruktuurile problemaatiliseks, kui viimane peab üle võtma militaarstruktuuris ettenähtud käitumismalli.

Madis Milling sõnas, et on räägitud mereväebaasi kolimisest tühjana seisvasse Saaremaa süvasadamasse. Ta palus Jüri Saska kommentaari.

Jüri Saska leidis, et süvasadama regionaalsuse laiendamine oleks hea valik, kuid need otsused langetab Kaitseväe juhtkond.

Andres Metsoja küsis töörühma edasiste tegevuste kohta.

Martin Hurt vastas, et töörühma tulemusi tutvustatakse ministritele ning seejärel otsustatakse, kas töörühm lõpetab juuni lõpuks oma tegevuse või saab töörühm täiendavat analüüsi vajavaid ülesandeid juurde.

Jüri Saska rõhutas, et mereolukorrateadlikkuse arendamiseks vajalike tegevustega ei tohiks viivitada ning tegevustega peaks alustama võimalikult ruttu.

Otsustati: 2.1. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Jaak Juske, Johannes Kert, Leo Kunnas, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Alar Laneman, Andres Metsoja, Madis Milling, Anneli Ott, Peeter Rahnel).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 12:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Tsiteeri:
Kõigil neil ülesannetel on erisusi, kuid ühendavaks lüliks on merel olemine. Tõsi küll, iga ülesande täitmiseks on see merel olemine natuke erineva iseloomuga. Kuid üle korrates - tuvastatud merepildi loomiseks on siiski mingi hetk vaja minna füüsiliselt merele.


See on arusaadav.
Küsimus lihtsalt on, kui vastane võtab tänase seiresüsteemi kiirelt maha, on neid laevadest meile samapalju kasu kui surnule villastest sokkidest. Esiteks muutuvad laevad ise väga haavatavaks (puudub eelhoiatus), teiseks ei asenda laevaradar ikkagi tuhandete km2 vaatlust 24/7/365 ja kolmandaks, me räägime tänases ressursiraamistikus ikkagi parimal juhul kahurrelvastusega patrull-laevadest, mis pole just eriline hukukindluse ime.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 13:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5032
Kapten Trumm kirjutas:
... ikkagi parimal juhul kahurrelvastusega patrull-laevadest, mis pole just eriline hukukindluse ime.


Ära sa ütle. Mõned tänapäeva laevakahurid võimaldavad lasta ka lennukeid ja sisse tulevaid tiibrakette. Näiteks Oto Melara 76mm Strales kahuril on autonoomne radar küljes ja see suudab sihtida lennuvahendeid. Kas ka tabada - ei tea.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 13:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
100M euro hinnasildiga "kahurikorvett" on maksumuselt ekvivalentne umbes 10 SAAB Giraffe keskmaaradariga ja nii 20 SAAB 1X lähimaaradariga.
Mõlemad 3D ehk siis vaatlevad ka õhku.

Kui 3-4 laeva ära ostetakse, siis tuleb nendega kaasa 3-4 nimetatud radarit ja mingiks sõjaliselt vastupidavaks radarivõrguks raha ei jää. Ilmselt ka mitte tiibrakettide jaoks.

Vastane viib selle PPA radarivõrgu kiiresti rivist välja ja laevad muutuvad poolpimedateks sihtmärkideks palju pikema tuleulatusega vastase jaoks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 13:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5032
Kapten Trumm kirjutas:
100M euro hinnasildiga "kahurikorvett" ....


Super Rapid 76mm peaks jääma kusagile $5mil kanti / tk. Kust sa selle 100mil võtad? Ja miks korvett? Kas 76mm kahurit väiksema kui 500 tonnise aluse peale ei saa panna? Kiire surfamisega leidsin, et väikseimad seda kahurit kandvad alused jäävad kusagile 230+ tonni kanti. PPA Raju maksis 16 mil. Miinus reostustõrjevarustus pluss nimetet kahur ja on tuvastamiseks ja vajadusel sekkumiseks vajaliku võimekusega laev olemas, millel on ka mingigi ÕT võimekus. Ja ma ei ole üldse kindel, et see laev peab niigi suur olema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 15:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Soovides alust, mis mahutab ka perspektiivse ÕT ja pealveetõrje rakettrelvastuse, miinitõrje kraami ja muu taolise, siis saab pigem rääkida 50+ meetrist ja 500+ tonnist. Pigem Kindral Kurvitsa suurusest (33MEUR, 64 meetrit, 1000 tonni). Kui rääkida "raketivalmiduses" alusest (puuduvad laskeseadmed koos rakettidega) koos miinitõrje kraamiga saab selle hinnasilt olema 70-120MEUR tükist sõltuvalt nüanssidest.

Ahjaa, Kurvitsa 33MEUR ei sisalda grammigi sõjalist aparatuuri, ühtegi relva ja tegu on kaunis aeglasekäigulise alusega (15 sõlme).

Hamina klass oma 250 tonni ja 51 meetriga siin enam eeskujuks väga ei sobiks, kes pardal käinud, saab ilmselt aru, miks. Moderniseerimise käigus, et panna lisaks sonar ja torpeedod, optimeeritakse seal madruste koikusid (nt likvideeritakse mehitatavad kaks raskekuulipildujat ja madrused koos nendega) ja aetakse 100 kilo kaupa kaalu taga.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2020 16:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5032
Kapten Trumm kirjutas:
Soovides alust, mis mahutab ka perspektiivse ÕT ja pealveetõrje rakettrelvastuse, miinitõrje kraami ja muu taolise, siis saab pigem rääkida 50+ meetrist ja 500+ tonnist. Pigem Kindral Kurvitsa suurusest (33MEUR, 64 meetrit, 1000 tonni)....


Seda ma siin ju üritangi seletada, et ehk ei teeks sellist "hangime igaks juhuks suure laeva", millega siis luua seda tuvastatud merepilti.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3083 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 201, 202, 203, 204, 205, 206  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: paalberg ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt