www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 08 Mär, 2021 21:59

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3524 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 226, 227, 228, 229, 230, 231, 232 ... 235  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2021 10:52 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 23245
Asukoht: Viljandimaa
Pärast hõivamist vastase poolt pole seal enam midagi alles, mida võiks olla kahju puruks tulistada.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2021 16:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 209
Kapten Trumm kirjutas:
Kuidas sa kavatsed need radaripostid töös hoida, kui lisaks muudele sõjalise mõjutamise vahenditele võib sinna lihtsalt tulla eiteakuskohast kummipaaditäis tegelasi, kes võtavad seljakotist akurellaka ja lasevad selle masti pikali?

Siin sa vist jõudsidki omaenda kaevatud auku. Mereliste võimete puhul on paraku nii, et tuumikvõime asub merel ja toetavad võimed või võimekordistajad kaldal ja õhus. Kuna meri ei ole asi, mida saab okupeerida, siis pole selle permanentne omamine oluline. Oluline on seda vallata siis ja seal, kus sul tegelikult vaja. Ja ka puht aritmeetiliselt – et kõiki neid saarejuppe kaitsta, peab sul ikka väga palju inimesi olema võrreldes nt raketikaatri meeskondadega
Kapten Trumm kirjutas:
Idee ei olnud kaitsta väikesaari niisama. Vaid neid, mis on merepildi tootmiseks hädavajalikud.

No merepildi tootmiseks pole vaja saari omada. Lisaks on see ka ’investeeringu tasumise’ mõttes kahtlane ots. Mitte, et saari pole vaja omada, aga põhjendused peavad natuse kangemad olema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2021 16:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31228
Tundub, et kordamine on tarkuse ema - Iraagi laevastiku hävitamine Pärsia lahel (õhukatteta raketilaevad):
https://www.youtube.com/watch?v=DR0UWc_uN0I
Mille poolest meie analoogse relvastusega alustega oleksime edukamad?
Siia võiks lisada ka Liibüa laevastiku rappimise 1986 Vahemerel, aga kahjuks ei leia sobivat filmi.

Ühesõnaga, katseid kontrollida meie poolt mereala näiteks Hamina taoliste alustega ei saada edu. Vastane uputab need alused kiiresti (nt õhust) ja kui kogu ressurss on nendele pandud, ongi merekaitsega ühel pool. Alused on liige kergesti märgatavad, nõrga kaitsevõimega ja arvuliselt suures vähemuses. Pole ühtegi näidet, kus väiksem osapool on suurema vastu taoliselt edu saavutanud. Taolises olukorras on pigem see väiksem pool põhja lastud (nt suurema lennuväe poolt). Mõningast edu on saavutatud õhust ja maismaalt lastud tiibrakettidega. Heitlused India ja Pakistani ning Iisraeli ja Egiptuse vahel toimusid võrreldavate vastaste vahel. Ainus võimalus meil asümmeetriat saavutada ongi kasutada rannalähedast ala ja maismaad (ka Soomes asuvad Haminad sõja korral pigem skäärides peidus, mitte ei promeneeri kesk Soome lahte). Ja infot vastase kohta saadakse maismaal asuvate või maismaalt kontrollitavate sensoritega.

Sellega hinnaga, et tuleb loobuda "suurest merest" - vastane meid suurele merele ei lase, aga meie teda randa ka mitte.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2021 19:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 209
Kapten Trumm kirjutas:
Tundub, et kordamine on tarkuse ema - Iraagi laevastiku hävitamine Pärsia lahel (õhukatteta raketilaevad):
https://www.youtube.com/watch?v=DR0UWc_uN0I
Mille poolest meie analoogse relvastusega alustega oleksime edukamad?
Siia võiks lisada ka Liibüa laevastiku rappimise 1986 Vahemerel, aga kahjuks ei leia sobivat filmi.

Oot, mis on probleem: kas laevad või midagi muud?
Kapten Trumm kirjutas:
Ühesõnaga, katseid kontrollida meie poolt mereala näiteks Hamina taoliste alustega ei saada edu.

Ega need soomalsed pole jah kuigi nutikad. Haminate asemele teevad nüüd veel suuremaid laevu.
Kapten Trumm kirjutas:
Sellega hinnaga, et tuleb loobuda "suurest merest" - vastane meid suurele merele ei lase, aga meie teda randa ka mitte.

Ja nüüd vähe tõsisemalt – püüa ükskord juba aru saada, et Läänemeri ongi see rand. Siin ei ole „suurt merd“. See algab sealpool Kullenit või Skagenit!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2021 21:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Okt, 2010 19:24
Postitusi: 257
Asukoht: harjumaa
Suur Meri algab ikka peale Lands Endi traaversit....

Põhjameri on suurte mängumaaks liiga teeklaas...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2021 22:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 341
Ott Laanemets kirjutas:
See, mida mõned üksikud mereväelased seni on teinud, on teoretiseerimine.

Pole üldse paha tsitaat :twisted:

Vabandust kontekstist väljarebimise pärast. Kuid mulle tundub, et siin on teatud sügavamat üldistusjõudu ning tsitaadil on jõudu ja jumet, et väärida põhjalikumat tähelepanu. Ehk isegi on põhjust uurida, et mis viljad võrsuvad väljahõigatud mõtteidu juurtest. Lugedes viidatud tsitaati kerkis pinnale neli hägusat mõtet.
1. Minu mälu mööda oli mereväe taasloomine 1.juulil 1993. See on üle ühe inimpõlve tagasi. Kas endiselt oleme faasis, et üksikud mereväelased tegelevad juhuslikku laadi teoretiseerimisega? Üks lehekülg teksti päevas on keskmisele kirjanikule täitsa jõukohane. Kas ei tuleks mõni rahvakirjanik palgale võtta, saaks kirjatöö valmis? Võib ju proovida? :D
2. Kuna käimas on teooria faas ja lõpptulemus plaani näol veel merede taga, on kõva kahtlus, et kõik senised mereväe tarbeks tehtud tänased hanked võivad olla kunagi valmiva plaani kohaselt valed. Kui plaan valmis, siis võib, aga ei pruugi, olla valeks osutunud viimase aja asjadest nt meremiinid, laevatõrje raketid, väekaitse kaatrid, miinijahtijad, miinituukrid. Samas mulle ei meenu ühtegi selgitavat artiklit, kus oleks kritiseeritud nimetatud asju. Vaatamata plaani olemasolule on kõik õigeks tunnistatud. Milleks siis plaan, kui kõik on niigi õige?
3. Üks 21. sajandi tunnusjooni olevat „kohesus“. Sel ilmingul on olnud oma mõju teoretiseerimise tsüklile. Kohesus oma par excellence kujul mereväe osas sai ilmsiks viimasel sügisel, kui nägime kuis riigikaitse-eelarve vaidluste käigus tõmmati kübarast välja laevatõrje ja meremiinid. Nii näemegi, et nahkses tugitoolis piipu popsides teooriast kõnelda pole enam kellelgi ammu aega. Sellega võib arvestada ilmselt edaspidigi.
4. Täitsa võimalik, et peale doktriinil põhinevate järelduste formuleerimist selgub võimalus teha pauku kardinaalselt uuel moel. Palju suuremalt, tihedamini, paremini ja rannajoonest kaugemal.

Tõdemused baseerub puht isiklikel tähelepanekutel ja ei pretendeeri enamale.
Endiselt loodan, et igati vajalikust teoretiseerimisest sünnib lihtsakoeline - noh näiteks selline 74 kilobaidine vajadusi ja võimalusi kaaluv plaan. Muidu juhtub jälle nii, et elu tormab ette ja mereväel on asjad enne õue peal, kui sõjaajalugu uuritud ja teooria lõpuks formuleeritud saab. Ja siis pole tõesti enam midagi teha. Tuleb sammuda järjekordselt 30-40 aastat etteantud valikrajal ja nentida, et mereväe tühja kõhtu täidab vaid nälg. Selle kurja asja vältimiseks on parim jalad kõhu alla kokku kerida ning nobedatel näppudel käia lasta. Jõudu plaaniks! :write:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2021 22:49 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 23245
Asukoht: Viljandimaa
Akf kirjutab: https://www.err.ee/1608118906/ott-laane ... uvid-merel

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2021 23:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Okt, 2010 19:24
Postitusi: 257
Asukoht: harjumaa
Ott Laanemetsa artikkel on huvitav kuid mu arust kokkuvõttes vale suunaga.
Ta väidab, et kõik merega/merendusega peaks olema ühe juhi/juhtimise all.

Mereväe sõjalise osa huvides on see, et riigi sadamatesse ei tuleks mitte üks alus ilma nende vajaduseta, s.h. kaubalaevad (kogu kaubalaevandust võib võtta kui supostaadi pahalist soovi meie sadamatesse ja sealtkaudu ka maale pahade vägede/võimete smugeldamist)

Mere kasutajate, s.h. peamiste kasutajate--kaubalaevastiku ,huvides oleks 0 jälgimist, 0 piiri(valvet) ,0 tolli.

Riigi huvides oleks miljon jälgimist, miljard tolli , nende kehtestamiseks mustmiljon mereväge/piirivalvet/tolli.

Kuigi O.L arvab, et kogu merendus peaks olema ühise juhtimise all , ei tule see kuidagi välja ja ma ei tea ka riiki,kus see oleks õnnestunud--siduda tsiviilid (kaubalaevastik,eralaevad jmt) , piirivalve ,toll ja sõjaline merevägi ühise juhtimise alla, liiga erinevad on eesmärgid ja nende saavutamise vahendid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2021 10:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31228
Ott Laanemets kirjutas:
Oot, mis on probleem: kas laevad või midagi muud?


Probleem on selles, mida sõja-ajalugu on alates WWII puhkemisest kinnitanud - õhukaitseta laevad on ujuv kallihinnaline märklaud.


Tsiteeri:
Ega need soomalsed pole jah kuigi nutikad. Haminate asemele teevad nüüd veel suuremaid laevu.


Kisub demagoogiaks (kahjuks).
1. soomlastel on ka muud asjad sh õhukate olemas lisaks laevadele
2. soomlaste uus alus peab täitma ka miinipanijate ülesandeid, sellest suurem suurus
3. aluse hinnasilt praeguse hetkega on 330 miljonini tükist tõusnud (sh keskmaa õhutõrje), meile absoluutselt ülejõu käiv.
4. enne peaks nägema arhitektuuri, võibolla on kah veepaiskuritega madalasüviseline alus nagu Hamina?

Ott Laanemets kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Sellega hinnaga, et tuleb loobuda "suurest merest" - vastane meid suurele merele ei lase, aga meie teda randa ka mitte.

Ja nüüd vähe tõsisemalt – püüa ükskord juba aru saada, et Läänemeri ongi see rand. Siin ei ole „suurt merd“. See algab sealpool Kullenit või Skagenit!


Meie kontekstis on. Meie jaoks on 25 km rannikust rannikulähedane ala ja "poolel teel Rootsi" suur meri. Viimasesse pole meil niipea asja.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2021 10:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31228
tuuba kirjutas:
Ott Laanemetsa artikkel on huvitav kuid mu arust kokkuvõttes vale suunaga.
Ta väidab, et kõik merega/merendusega peaks olema ühe juhi/juhtimise all.

Kuigi O.L arvab, et kogu merendus peaks olema ühise juhtimise all , ei tule see kuidagi välja ja ma ei tea ka riiki,kus see oleks õnnestunud--siduda tsiviilid (kaubalaevastik,eralaevad jmt) , piirivalve ,toll ja sõjaline merevägi ühise juhtimise alla, liiga erinevad on eesmärgid ja nende saavutamise vahendid.


Probleem on ilmselt selles, et ligilähedaste ülesannetega oleks neist laevastikest vaid MeV ja PPA omad. Ülejäänud on üsna kaugel seisvate ja spetsiifiliste ülesannetega ning väheste spetsialiseeritud laevadega kontorid. Näiteks endine Veeteede amet, mis on saanud nüüd Transpordiameti osaks. OK, et merevägi paneb oma laevadega meremärke, aga ega see tegevus ju ei piirdu merel käimisega. Keegi peab näiteks tellima meremärke, pidama mingeid registreid jne. Kaldatööd on rohkem kui meretööd. Kes seda teeb? Merevägi? Transpordiamet?

Kui tekib see ühendlaevastik, siis sellega käivad kaasas ka mõned negatiivsed mõjud (paralleel Riigi Kinnisvaraga)
1. teenus käib alla ja algab teenuse saajate kriitika
2. osad asutused asuvad seda saboteerima (kas nt Kamin pole siiani RKAS süsteemiga liitunud?).
3. tekivad probleemid prioriteetidega, kes otsustab, mis on prioriteetsem, kui ressurssi napib - kas parandada Tallinna madala tuletorni või tuvastada mingit segast vene laevade gruppi merel?
4. tekivad probleemid sellega, et ühendamet saadab ülesandeid täitma ebapädevaid inimesi ja ebasobivaid laevu - endale mugavatel kaalutlustel (nt on odavam või mingi teine laev juba on seal).

Samuti MeV ja PPA laevastiku puhul on nii selliseid asju, et PPA ei tee seda, mis MeV huvitab (nt ei vaevu vene sõjalaevu jälgima) ja MeV ei hakka jälle tegema seda, mis PPA-d huvitaks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2021 16:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 453
tuuba kirjutas:
Kuigi O.L arvab, et kogu merendus peaks olema ühise juhtimise all , ei tule see kuidagi välja ja ma ei tea ka riiki,kus see oleks õnnestunud--siduda tsiviilid (kaubalaevastik,eralaevad jmt) , piirivalve ,toll ja sõjaline merevägi ühise juhtimise alla, liiga erinevad on eesmärgid ja nende saavutamise vahendid.

https://forsvaret.dk/en/roles-and-respo ... onal-role/

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2021 16:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 453
Kapten Trumm kirjutas:
Sellega käivitad sa sündmuste ahela, mis tõenäoliselt sinu võiduga ei lõppe. Järgmise liigutusena ilmub udust välja Buyan korvett, mis on värvitud valgeks ja kannab kirja "merepolitsei", raketiluugid avatud. Sinu järgmine käik...? (tänases seisus on sul raketipatarei Rakveres, aga laevu poleks).

Valgeks värvitud võõral “merepolitseil” pole Eesti territoriaalvetes ega majandusvööndis midagi teha. Kui kohtumise tulemusena keegi ära tapetakse või põhja lastakse, on tegu agressiooniga ja rellakameeste “mõistlik eitamine” on tühja läinud.
Kapten Trumm kirjutas:
Kui sama probleem tekib nt Ruhnu radaripostiga, siis ei saa ka kättemaksu teha, relvad on kuskil eemal ja saar kaugevõitu.

Palun seleta ära, mis huvi peaks olema vaenlasel (kui ta just lätlane pole) Ruhnu radariposti hõivata.
Kapten Trumm kirjutas:
Tundub, et kordamine on tarkuse ema - Iraagi laevastiku hävitamine Pärsia lahel (õhukatteta raketilaevad): …. Ühesõnaga, katseid kontrollida meie poolt mereala näiteks Hamina taoliste alustega ei saada edu. Vastane uputab need alused kiiresti (nt õhust) ja kui kogu ressurss on nendele pandud, ongi merekaitsega ühel pool. Alused on liige kergesti märgatavad, nõrga kaitsevõimega ja arvuliselt suures vähemuses.

Mille poolest Vaindloo saare garnison sellise stsenaariumi puhul paremas seisus on? See ei saa isegi eest ära sõita.
Kapten Trumm kirjutas:
Ainus võimalus meil asümmeetriat saavutada ongi kasutada rannalähedast ala ja maismaad (ka Soomes asuvad Haminad sõja korral pigem skäärides peidus, mitte ei promeneeri kesk Soome lahte). Ja infot vastase kohta saadakse maismaal asuvate või maismaalt kontrollitavate sensoritega.

Millele see detuktsioon tugineb? Ma väidan, et see on ekslik. Muide, “promeneerima” pole sama, mis saarestikst nina välja pista, tiir teha ja tagasi minna. Saarte vahelt välja sõitmise võimeta poleks laevu vaja. Kui arvad vastupidist, tahaksin teada, mis nende Soome laevade otstarve küll olla võiks.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2021 17:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Okt, 2010 19:24
Postitusi: 257
Asukoht: harjumaa
URR

lugesin Sinu pakutud lehte (Danish Defence) ja leidsin sealt muuhulgas:

Several different forms of support for the police - including guard tasks, border control, air surveillance, and support during emergency situations

ehk siis--politsei TOETAMINE, mitte aga nende ülesannete esmaseks olemine.

Mu arust on nende lähenemine väga mõistlik, militaarne osa riigist toetab oma jõududega tsiviile ,seda ilma igatsugu vaidlusteta. sama tuleks rakendada ka meil, mitte aga lüüa kiile koostööle igal võimalikul ja võimatul juhul.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2021 17:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 453
strateegiline sõdur kirjutas:
1. Minu mälu mööda oli mereväe taasloomine 1.juulil 1993. See on üle ühe inimpõlve tagasi. Kas endiselt oleme faasis, et üksikud mereväelased tegelevad juhuslikku laadi teoretiseerimisega? Üks lehekülg teksti päevas on keskmisele kirjanikule täitsa jõukohane. Kas ei tuleks mõni rahvakirjanik palgale võtta, saaks kirjatöö valmis? Võib ju proovida? :D

Kui ma 1998. aastal mereväkke aega teenima läksin, oli mereväe staabiülem endine reisilaeva kapten ja taksojuht. Miinilaevade divisjoni ülem oli tsiviilmeremees. Baasiülem oli miilits. Kahjuks ei mäleta, mis taustaga oli mereväe ülem, aga ülejäänud kaader oli enamasti sama kummaline. Haritud ohvitseride koolitamine ja nende aju kasvamine võttis aega. Kuigi plane tehti (ja jäeti riiulile) juba palju varem, on tõeline analüüs pigem viimase 10 aasta teema. Tuleb ka arvestada,et mereväelasi on väga vähe. Analüüs toimub, aga selle tulemusi ei avaldata “Sõduris” või “Kaitse Kodus”, pole see foorum.
strateegiline sõdur kirjutas:
2. Kuna käimas on teooria faas ja lõpptulemus plaani näol veel merede taga, on kõva kahtlus, et kõik senised mereväe tarbeks tehtud tänased hanked võivad olla kunagi valmiva plaani kohaselt valed. Kui plaan valmis, siis võib, aga ei pruugi, olla valeks osutunud viimase aja asjadest nt meremiinid, laevatõrje raketid, väekaitse kaatrid, miinijahtijad, miinituukrid. Samas mulle ei meenu ühtegi selgitavat artiklit, kus oleks kritiseeritud nimetatud asju. Vaatamata plaani olemasolule on kõik õigeks tunnistatud. Milleks siis plaan, kui kõik on niigi õige?

See võib nii minna, aga seni mitte midagi teha kuini “kõik plaanid lõplikult valmis on”, poleks ka justkui hea lahendus. Pealegi, millal on “kõik plaanid lõplikult valmis”? Kui selline tunne tekib, on midagi väga valesti. Sellel, et “nimetatud asju” ei kritiseerita, on kaks võimalikku, aga üksteist mitte välistavat põhjust:
1. on olemas mingi (intuitiivne?) konsensus, et valitud tee viib enam-vähem õiges suunas;
2. ei taheta hammustada kätt, mis toidab.
Miinitõrje nišši kinni jäämist on tegelikult kritiseeritud.
strateegiline sõdur kirjutas:
3. Üks 21. sajandi tunnusjooni olevat „kohesus“. Sel ilmingul on olnud oma mõju teoretiseerimise tsüklile. Kohesus oma par excellence kujul mereväe osas sai ilmsiks viimasel sügisel, kui nägime kuis riigikaitse-eelarve vaidluste käigus tõmmati kübarast välja laevatõrje ja meremiinid. Nii näemegi, et nahkses tugitoolis piipu popsides teooriast kõnelda pole enam kellelgi ammu aega. Sellega võib arvestada ilmselt edaspidigi.

Ma ei ole „kohesuse“ mõistega kokku puutunud. Guugeldasin ja pole kindel, kas sain õigesti aru. Mõttekäik (eeldusel, et ma sain õigesti aru) on igatahes intrigeeriv ning väga aja- ja asjakohane. Nii siin foorumis kui ka strateegilisel tasemel kiputakse tõesti vahel kübarast igasuguseid asju välja tõmbama. Õnneks on mereväel riiulil rida natuke valmis contingency plane ja saab suhteliselt vähese vaevaga hinnata kui palju mõni kübarast välja tõmmatud asi maksma võiks minna, kas see põhimõtteliselt töötada võiks ja juba olemasolevaga kokku hakkaks. Need pole tekkinud tühjalt kohalt, osa on tehtud häda sunnil kui varem midagi kübarast välja on tõmmatud, aga üha enam tugineb kõik olemasolevatele üldistele analüüsidele. Üks neist on näiteks 2020. aastal valminud riigikantselei veetud merelise ressursi töörühma lõppraport, mis – üllatus-üllatus – jõudis samadele järeldustele 2016. aastal avaldatud Jaan Murumetsa juhitud Eesti merejulgeoleku uuringu lõppraportiga (https://www.kvak.ee/wp-content/uploads/ ... k_veeb.pdf). Mõlema raporti oluline seisukoht on, et tuleb ära otsustada, millises suunas edasi liikuda. Siis saab hakata konkreetsemaid plaane tegema. Need otsused tuleb teha poliitilisel-strateegilisel tasandil.
strateegiline sõdur kirjutas:
4. Täitsa võimalik, et peale doktriinil põhinevate järelduste formuleerimist selgub võimalus teha pauku kardinaalselt uuel moel. Palju suuremalt, tihedamini, paremini ja rannajoonest kaugemal.

Nii võib minna küll.
strateegiline sõdur kirjutas:
Endiselt loodan, et igati vajalikust teoretiseerimisest sünnib lihtsakoeline - noh näiteks selline 74 kilobaidine vajadusi ja võimalusi kaaluv plaan.

Nõus. Midagi minu teada koostatakse, aga kuna ma ise olen mereväest väljas, siis detaile ei tea. Kui see valmis saab, ei pruugita seda muidugi kõigile kättesaadavas vormis avaldada. Suurim probleem on see, et poliitiline-strateegiline tasand peaks enne mingi otsuse tegema.
Tsiteeri:
See on väikeriikide merenduses ja merekaitses ammutuvastatud probleem – valdkonda tundvad juhid on mõistliku poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks otsustajatest liiga kaugel.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2021 17:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 453
tuuba kirjutas:
Several different forms of support for the police - including guard tasks, border control, air surveillance, and support during emergency situations

ehk siis--politsei TOETAMINE, mitte aga nende ülesannete esmaseks olemine.

Just nimelt. Merevägi viib läbi loetletud tegevusi politsei toetamiseks. Seda, mida politsei teeb, ei ole loetletud. Tuletan meelde, et Taanis ei ole eraldi merepiirivalvet või veeteede ametit, üks merevägi kõik. Samas, kui ma õigesti mäletan, toetab õhuvägi mereväge kõigega, mis lendab, ka laevadel olevad kopterid ja nende piloodid on õhuväe bilansis.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3524 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 226, 227, 228, 229, 230, 231, 232 ... 235  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt