www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 13 Apr, 2021 12:56

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3727 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 230, 231, 232, 233, 234, 235, 236 ... 249  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Veebr, 2021 15:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 465
Rahu ajal asuvad enamus neist loetus hoonetes Tallinnas ja linnakutes. Ei ole kunst välja peilida kõige sobilikum aeg üllatusrünnakuks, et nullida suur osa EKV juhtkonnast. Eesti ja EKV sõdiks loomulikult sellele vaatamata, kuid võitlusvõimet tabaks suur löök.

Õhuülekaal saavutatakse natuke teisit ning tugineb suuremale arvule ja väiksematele platformidele, kus ollakse valmis üksikute kaotustega rohkem riskima. Sa ju ometi tead väga hästi, kuidas õhuülekaalu saavutamiseks lennukite roteerimine ning valmisolek jne käib ning kui kiiresti ja kui kaugelt see tehtav oleks. Laevad peaksid olema palju püsivamalt ja vahetumalt teatris kohapeal. Ka ei peaks ühendeksaadri laevad punnima Kaliningradi ja Gotlandi vahelt läbi, vaid võib näiteks teha plaane, et P+B3 vastutada jääks Kaliningradist põhjas olev mereosa ning Saksa ja Taani ja Põhjamere omad vastutavad Kaliningradist läände jääva osa üle. Üle Jüütimaa peaks olema mõeldav suuremate laevade toetus, kes ei tahaks otseselt Läänemeresoppi sisenenda. Ning sealt vaevalt õnnestuks venel õhus midagi teha või kedagi leida.

Mõte olekski see, et see eskaader oleks alaliselt siin ja rahvusvahelise SA juhtimisega. Ta ei peaks kuskilt tulema, vaid teaks intiimselt selle mere olusid ja eripärasid ning neid arvestades oleksid laevad ka ehitatud. Ei oleks tegemist ad hoc lahendusega, vaid sõnaotseses mõttes Läänemere eskaadriga. Sõjaajal teeks Venele Kaliningradi ja Peterpuri vahel asuv eskaader parajat peavalu, samas kui trummipaadid oleksid mugavad vastased, kes tülitavad ainult siis, kui neid torkida, ja muul ajal lasevad rahulikult manööverdada. Ehk raskendaks oluliselt neid Gotlandi hõivamise ja AD/A2 plaane ning tõstaks oluliselt agressiooni lävet ning Kaliningradi haavatavust. Kaliningradist võiks vabalt saada trumbi asemel hoopis Achilleuse kand.


Tsiteeri:
See, et Balti riigid suudavad ilma omavahelise tülita mingi mõistliku meresõja ühisüksuse luua, mjaa, olen skeptiline.
Siin ma jagan sinu skepsist, aga samas need hüved tähendavad, et seda peaks üritama. Vältimatult negatiivse tulemuse eeldamine on natuke allaandjalik.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Veebr, 2021 23:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 347
Ott Laanemets kirjutas:
Miks sa arvad, et sõjalise riigikaitse diskursus, teooria vms muutub siseministeeriumi vaate lisamisega laiemaks? Tänase avaliku sektori korralduse juures muutub sõjaline perspektiiv siseministeeriumis pigem sisejulgeoleku perspektiiviks. Ka siin foorumis on igasugust jointness'i ju pigem naeruvääristatud, mis kahjuks peegeldab ju reaalsust.
Meil ongi palju vaateid: mereväe vaade, KVJ vaade, siseministeeriumi ja mis-iganes-ministeeriumi vaade, aga puudu on, vähemalt merenduse ja merekaitse küsimustes riigi vaade. Mis on riigi huvid merel ja milline on suurim oht merel ja merelt? Kui me otsustame, et sealt sõjalist ohtu ei tule, siis ongi sise- ja muu ministeeriumi perspektiiv parem. Kui ma Skandinaavias sõjakoolis õppisin, kehtis selles riigis nn 10-aasta reegel: oli kokku lepitud, et järgmise 10 aasta jooksul seda riiki sõjaline oht ei ähvarda. Kui me Eestis ja täna siiski tõdeme, et ähvardab küll, on valikud mõnevõrra teistsugused. Ja siin tuleb jällegi appi sõjandusteooria - st teiste kogemuste süstematiseeritud üldistus, mis antud juhul ütleb meile nii mõndagi ka nt siseministeeriumi vaate kohta.


Täpsustan oma mõtet. Teooria alternatiivides, millele URR siin eelnevalt viitas, on ühe valikuna sees laevastike ühendamine siseministeeriumiga. Riigikaitse saab sellest kindlasti paremaks, selles osas ilmselt oleme ühel arvamusel (eeldusel, et tuleb ka alaline lisarahastus), kuid kas ning kuidas võidab sellest siseministeeriumi poolt tehtav reostustõrje, migaratsiooni ja piirihalduse korraldamine, otsingu ja päästetööde tegemine jms?
Ammusest ajast mäletan ühte sadamate ühendamise temaatikat https://www.eata.ee/laar-ja-parts-aruta ... hendamist/
Kas seal ei jõutud isegi konkreetse paberini, et ühendame? Võibolla tõesti ma ajaloolise kogemuse tõttu olen liiga skeptiline.
Ühesõnaga - miks siseministeerium peaks tahtma tulla kaitseministeeriumi tiiva alla? Mis see präänik oleks? Siit edasi mõeldes, kas PPA lennusalk pigem ei võiks paikneda Ämaris lennubaasi ülema all? Teatav analoogia ju siin on? Üks riik, üks juht, üks lahendus, mis sobib kõigile :twisted:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2021 0:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Okt, 2010 19:24
Postitusi: 319
Asukoht: harjumaa
ma nüüd oma suures lolluses küsin--kuidas on asjad Iisraelis korraldatud? tänavapildi järgi on kõik säälsed tänaval kõndijad relvastatud isikud kas sõjaväelased või politseinikud, ei küsinud. aga kord on neil majas. ja vastasseis kaltsupeadega hullem kui meil siin idanaabriga, kasvõi rahvaarvu suhtes, sõdadest viimase 70 aasta jooksul ei räägigi.

sama meil--mis krdi kakelus--kas kaitseme erinevaid riike? kui on miski veepeal olev pagunitega alus, siis olgu ka Eesti huvide eest väljas!

väga loll vaidlus ja vastasseis, mis tekkis juba 30 a tagasi,kui kõik tahtsid endale sooja kohta...

kokkuvõte--KVJ on pehmo selles ,mis puutub merd

PS mu arvates peaks iga mees merd sõitma vähemalt aasta,enne kui ta naist võtma hakkab...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2021 9:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Aug, 2008 22:58
Postitusi: 686
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
Täiesti mõttetu võrdlus. Mõne sõjalaeva leidmine merel on paljukordselt lihtsam kui EKV juhtkonna leidmine. Kasvõi seepärast, et sihtmärk on palju suurem.
Julgen tugevalt kahelda. Praeguses (rahuaja) olukorras on tegelikult märksa lihtsam soovi korral KVJ ja muud kõrgemad tegelased maha võtta. Ja seda just sellepärast, et selline samm on pigem sõja alguseks sobilikum kui juba toimuva konflikti ajal ettevõetav operatsioon. Ei tasu unustada, et sõja päästikuks eelistab venelane mingit omapärast "päästikut" ja selleks sobib selline lähenemine hästi.
Sõjaajal, tõesti, on sõjalaeva leidmine märksa lihtsam kui KVJ JuPu leidmine.

_________________
Kükki, värdjad!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2021 17:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 215
strateegiline sõdur kirjutas:
Ammusest ajast mäletan ühte sadamate ühendamise temaatikat https://www.eata.ee/laar-ja-parts-aruta ... hendamist/
Kas seal ei jõutud isegi konkreetse paberini, et ühendame? Võibolla tõesti ma ajaloolise kogemuse tõttu olen liiga skeptiline.

Selliseid otsuseid ja pabereid on aegande jooksul olnud tõesti. Jüri Luik ütles välja ka ausa põhjuse, mis nende täitmise või terve probleemi lahendamiseni pole jõutud – ametkondlikud takistused [1].
strateegiline sõdur kirjutas:
Ühesõnaga - miks siseministeerium peaks tahtma tulla kaitseministeeriumi tiiva alla? Mis see präänik oleks? Siit edasi mõeldes, kas PPA lennusalk pigem ei võiks paikneda Ämaris lennubaasi ülema all? Teatav analoogia ju siin on? Üks riik, üks juht, üks lahendus, mis sobib kõigile

Üks sõjapidamise põhimõtteid on juhtimise ühtsus – just täpselt: üks ülem, üks organisatsioon. Nii et puht sõjalises mõttes tuleks taastada Vabadussõja aegne olukord, kus kogu riiklik merendus allub merejõudude juhatajale. Riigi julgeoleku huvid merel on nii tagatud parimal võimalikul viisil, majandushuvid aga ehk mitte. Küsimust, mitu lennu- ja mereväge on vaja ühele vaesele rinderiigile, ei saa kuidagi irooniaga püstitada – see ongi juurküsimus. Või siis soov taastada piirivalve – mitut maaväge on ikkagi vaja?

Küsimus, mis peaks SiM tahtma KaM tiiva alla, ei ole korrektne, sest ei SiM ega KaM ole asjad iseeneses. Küsimus on, kuidas peaks RIIK oma merelist ressurssi otstarbekalt korraldama, et kaitsta oma huve merel. Probleemiks on see, et sellele küsimusele pole ei vastust ega instantsi, kes sellega (riigi huvidega) ametlikult tegeleks. Ja siin on mõttekäik lihtne – mis on kõige hullem, mis riiki merel ohustab? Kas see on suur merereostus, mereõnnetus või hoopis sõjaline oht? Kui viimane, ütleb teooria, st teiste praktiline kogemus, et sõjavägi saab täita ka mittesõjalisi ülesandeid merel, tsiviilasutus (politsei) aga mitte. Kui meid sõjaline oht siiski ei ähvarda, pole ju ka KV koosseisus miinitõrje mereväge vaja ja selle ressursi võiks siis mujale suunata.

Tegelikult on „laevastike ühendamine“ tänaseks liigne lihtsustamine. KV ei peaks minu subjektiivsel hinnangul tegelema ei reostustõrje ega merepäästega, kuigi ka nendel tegevustel on selge sõjaline aspekt (hübriid). Seda järeldas juba 2016 Eesti Merejulgeoleku raport, et mehaaniline liitmine pole otstarbekas ja pakkus välja jaotuse:
1) Organisatsioon, mis kasutab jõudu st relva ja sellega ähvardamist ja
2) organisatsioon, mis ei kasuta jõudu.
Paraku näeb tava ette just liigseid lihtsustusi ja nii me väitleme endiselt teemal PPA ja MeV liitmise üle. Viimane on aga tõepoolest parem, kui tänase olukorra jätk. Ja mulle väga subjektiivselt tundub, et ’parem’ kehtib ka siseministeerimi laevnike kohta. Vähemalt nende endi (subjektiivsel ja anonüümsel) hinnangul.

1. https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/20 ... #PKP-43035


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2021 11:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31750
Tsiteeri:
Rahu ajal asuvad enamus neist loetus hoonetes Tallinnas ja linnakutes. Ei ole kunst välja peilida kõige sobilikum aeg üllatusrünnakuks, et nullida suur osa EKV juhtkonnast. Eesti ja EKV sõdiks loomulikult sellele vaatamata, kuid võitlusvõimet tabaks suur löök.


Sügava rahuajal passib enamik sellest laevastikust ka kuskil sadamas kai ääres - paralleelselt KV juhtkonna asumisega Juhkentali majas. Mine sõida Miinisadamast mööda tunni aja pärast ja vaata, mis rutiin meil täna on. Nii nagu ootamatu Iskanderi löögiga võib pühkida maa pealt Juhkentali maja, võib Miinisadamast mööduva kaubalaeva pealt mõni rakett ootamatult tulla. Shansid on samad.

Seepärast ära too seda rahuaja üllatuse näidet, strateegilise üllatuse korral hävitatakse nii KV juhtkond oma staabis, patrull-laevastik kai ääres ja trummipaadid laos.

Kui aga natukenegi ohtu juba on, siis laev leitakse palju kergemini. Esiteks sellise suurusega sõjalaev ei välju Miinisadamast ilma, et seda eesti keelt emakeelena mitte kõnelevad tegelased binokliga ei vaatleks. Kui aga vaadata ameeriklaste raskusi neid huvitavate võtmeisikute tabamisega nt Afganistanis, siis see näib olevat keerukas.

Eriti huvitav saab vastasele muidugi olema leida merelt 50 väikealust, mis jäävad enamasti radarist allapoole, suudavad sõita randa ja maskeeruda seal või siseneda näiteks jõgedesse. Ja mis katsetele neid nt kopteritega otsida vastavad seepeale Mistralite ja 12,7tega.

Tsiteeri:
samas kui trummipaadid oleksid mugavad vastased, kes tülitavad ainult siis, kui neid torkida, ja muul ajal lasevad rahulikult manööverdada.


Suuruse ja passiivsuse vahel pole võrdusmärki. Tõsi, väiksema aluse võime suurel merel asjatada on tublisti väiksem, need on mõeldud ikkagi rannavetes tegutsemiseks. Idee ei ole ju passiivselt redutada, vaid hajutatus on vajalik rünnakute vahelisel ajal, et vastasel puuduks kättemaksuks liiga lihtne sihtmärk.
Operatsiooniks kogunetakse kokku ja saavutatakse eduks vajalik kontsentratsioon (swarming), antakse löök ja hajutakse uuesti.

USA-s sama idee tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel:
https://www.forbes.com/sites/davidhambl ... d49f38215c

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 01 Mär, 2021 13:11, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2021 13:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 465
Mul on hea meel, et me oleme nõus, et sellised labased üldistavad stsenaariumid nagu "Aga kui lennukeid ei ole? Aga kui moona ei ole?" on mõtetud, ja nende koht siin teemas ei ole. See tähendab, see ei vii meid mitte kuhugi.

Küll aga, kui uute laevade eelduseks või kaasnevaks on Eesti merenduse ümberkorraldamine, siis ma ei usu, et laevad istuksid lihtalt kai ääres. Tegeleksid rahu ajal merepiirivalvega ning ühendeskaadri õppustega, rääkimata ajateenijatest ning muudest oma asjadest. Kindlasti oleksid ka hallil ajal juba merel ja võibolla osaliselt ühendeskaadri juhtimise all ning tegeleksid koordineeritud tegevusega. Umbes samuti nagu toimuksid teravamal ajal reservväelastele LÕKid ning ajateenijad ei pühiks kasarmutes koridore ja ei ootaks pikisilmi sõjakuulutust. Samuti, 50 paati on päris optimistlik arv, mulle tundub,et sellega võrdväärne või vastavuses oleks MeV hüpoteetiliste laevade arv oleks suurem kui 2-3.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2021 13:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31750
Pidevaks patrulltegevuseks, kus tuleb päevi või nädalaid järjest merel olla meie oludes on vajalikud teistsugused alused kui trummipaadid. Viimase autonoomsus on siiski vaid mõned tunnid, nii kütuse kui ka meeskonna kestvuse tõttu. Nendega võib teha mingi kiire reidi mõne vene laeva ahistamiseks, kuid pidevaks merel olekuks piisavalt oksekindlat meeskonda leida saab olema probleem :D

Nende patrullaluste arhitektuur on PPA alustega juba enamvähem paigas, pean silmas Kurvitsat, suhteliselt mõõduka kiirusega ümaraprofiililine kere ja suur siseruum, mis annab suure autonoomsuse. PPA praktiseeris varem ka selliseid lahingukaatrite tüüpe, kuid on sellest loobunud, kiirekäigulise järsupõhjalise kere miinus on ebameeldivad meeskonna elutingimused, kuna aeglasel käigul, triivis või ankrus loksub alus rohkem kui ümarapõhjaline.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2021 10:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 487
Kapten Trumm kirjutas:
Sügava rahuajal passib enamik sellest laevastikust ka kuskil sadamas kai ääres - paralleelselt KV juhtkonna asumisega Juhkentali majas. Mine sõida Miinisadamast mööda tunni aja pärast ja vaata, mis rutiin meil täna on.

Selleks on kolm põhjust:
1. jää;
2. talvine hooldusperiood;
3. osa meeskondi on viiruse tõttu eneseisolatsioonis.
Proovi kuu aja pärast uuesti ja vaata, palju siis laevu kai ääres on. Muide, ka praegu on ¼ laevastikust SNMCMG1 koosseisus merel.
Kapten Trumm kirjutas:
Esiteks sellise suurusega sõjalaev ei välju Miinisadamast ilma, et seda eesti keelt emakeelena mitte kõnelevad tegelased binokliga ei vaatleks.

Võibolla. Aga kuhu ta siis läks kui binokli vaateväljast kadus?
Kapten Trumm kirjutas:
Eriti huvitav saab vastasele muidugi olema leida merelt 50 väikealust, mis jäävad enamasti radarist allapoole, suudavad sõita randa ja maskeeruda seal või siseneda näiteks jõgedesse.

Merelt pole neid üldse vaja otsida, sest vähese autonoomsuse tõttu oleks need enamuse ajast kalda ääres. 1 paati on lihtne peita, aga 50 mitte enam nii lihtne ja vaenlasel pole vaja 50 paati hävitada, sest kontseptsiooni järgi on trummipaadid edukad tänu massile. Piisab sellest, et massi piisavalt õgvendada ja seda argumenti ei ole enam. Samal põhjusel ei saa neid paate ka mööda kogu rannaäärt “laiali määrida”, sest siis ei saaks nad parvena tegutseda. Teoreetiliselt oleks see võimalik väga hea merepildi ja side olemasolul, aga esimest ei pea Kapten Trumm võimalikuks ja teine on kontseptsioonist kulude kokkuhoiuks välja kärbitud.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
samas kui trummipaadid oleksid mugavad vastased, kes tülitavad ainult siis, kui neid torkida, ja muul ajal lasevad rahulikult manööverdada.

Suuruse ja passiivsuse vahel pole võrdusmärki. Tõsi, väiksema aluse võime suurel merel asjatada on tublisti väiksem, need on mõeldud ikkagi rannavetes tegutsemiseks. Idee ei ole ju passiivselt redutada, vaid hajutatus on vajalik rünnakute vahelisel ajal, et vastasel puuduks kättemaksuks liiga lihtne sihtmärk.
Operatsiooniks kogunetakse kokku ja saavutatakse eduks vajalik kontsentratsioon (swarming), antakse löök ja hajutakse uuesti.

USA-s sama idee tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel:
https://www.forbes.com/sites/davidhambl ... d49f38215c

Küsimus pole suuruses, vaid autonoomsuses (mis, tõsi küll, tuleneb suurusest). Trummipaadid ei ole enamiku ajast operatsioonialal (kitsamas tähenduses), vaid peavad sinna kõigepealt jõudma (olukorras, kus tuvastatud merepildi loomine peaks olema võimatu). See tähendab, et vastane saab enamikul merealal enamiku ajast volilt tegutseda.
USA näide on eksitav – kogu projekti eesmärk ongi suurendada väikeste droonide autonoomsust. See 11-meetrine emalaev (muide, see on alles projekt, tont teab, kas tööle hakkab) on väikesest suurusest hoolimata suure autonoomsusega, sest seal pole meeskonda, kes magada, süüa ja sittuda tahaks. Süda ei lähe ka kellelgi pahaks.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2021 10:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31750
Tsiteeri:
Merelt pole neid üldse vaja otsida, sest vähese autonoomsuse tõttu oleks need enamuse ajast kalda ääres. 1 paati on lihtne peita, aga 50 mitte enam nii lihtne ja vaenlasel pole vaja 50 paati hävitada,


50 paati on võimalik Tallinna piirkonnas (Tallinna laht Armuneemest Kopli otsani, Kopli laht Kopli otsast Kakumäeni) ära peita nii, et vastane ei leiagi.
Pigem tekib probleem kuskil vähemate kaldarajatistega kohas. Miiduranna sadam, Pirita sadam, Pirita jõe suudmeala, sadamaala Russalkast Koplini, Paljassaare laht jne jne jne -kohti jagub.

Tsiteeri:
Trummipaadid ei ole enamiku ajast operatsioonialal (kitsamas tähenduses), vaid peavad sinna kõigepealt jõudma (olukorras, kus tuvastatud merepildi loomine peaks olema võimatu). See tähendab, et vastane saab enamikul merealal enamiku ajast volilt tegutseda.


Hakkab jälle pihta :wall:
Laev oma 25 km nägemisulatusega ei loo samuti mingit vene laevastikku piiravat tuvastatud merepilti. Tuvastatud merepilt tuleb niivõinaa luua kaldalt (kus on paremad võimalused anda radarile vajalik kõrgus)+õhuluure abil. Selle pildi säilimiseks peab sul olema võime kriitilisi kohti (Eestis mõned saared) kontrollida ja vajadusel ka vastaselt neid tagasi võtta.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2021 10:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 1274
Kapten Trumm kirjutas:
50 paati on võimalik Tallinna piirkonnas (Tallinna laht Armuneemest Kopli otsani, Kopli laht Kopli otsast Kakumäeni) ära peita nii, et vastane ei leiagi.
Binokliga mees istub autosse ja sõidab kaldajoone läbi ning leiab enamiku üles. :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2021 11:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31750
Selliseks puhuks võib alati paigutada ka 100 kamovõrku sellisesse kohta, kuhu väga ligi ei saa - avastamisrõõmu jagub kauemaks.
Tegelikult, kui sul on piisav arv midagi (ükskõik mida), siis muudab see peibutiste kasutamise väga tõhuseks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2021 12:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1696
Mul tekkisid nüüd mõned (loogika)küsimused seoses teemaga „KVPS ja suurte laevade versus trummipaatide hukukindlus ootamatu raketirünnaku korral“. Nimelt, kui sõda peaks mingil põhjusel algama täiesti ootamatult, ilma igasuguse eelhoiatuseta, raketilöökidega KVPS-i, sadamates seisvate suuremate laevade (aga ilmselt ka rahuaegsete väeosade, ladude jms) pihta, siis sellise löögi vältimiseks peaksid trummipaadid (minu arusaamist pidi) olema täies mahus, hajutatult, mööda rannikumerd ja väikesadamaid laiali sisuliselt mitte paaril nädalal aastas, mitte navigatsioonihooaja kõrgpunktis vms, vaid sisuliselt 24/7. St kas ma olen sellest õigesti aru saanud?

Kui olen, siis tekivad (vähemalt minul) järgmised kiuslikud küsimused. Nt kui palju läheb maksma selle 50 trummipaadist koosneva laevastiku pidev merel viibimine – mitte ainult kütusekulu, vaid ka amortisatsiooni, remondi ja hoolduse, mereväelaste „merepäevarahade“ ja toitlustamise mõttes? Mitu komplekti meeskondasid on alaliselt vaja, et alused saaksid 24/7 merel olla? Või paneme ühed ja samad mereväelased (vahet pole, kas tegevväelased või ajateenijad-reservväelased) nädalate kaupa nende kipakate paatidega lainete peale ristlema? Kui on variant, et rahu ajal on alaliselt kasutuses ja väljaõppes vaid nt 10 või 15 trummipaati 50-st, siis kas need ülejäänud 35-40 alust seisavad sel ajal (kulude kokkuhoiu mõttes) ikkagi ühe ja sama kai ääres, või kaldale ühte kokku kohta ladustatuna? Kui jah, siis mis sellisel juhul sellest hukukindlusest saab? Kui hajutame ka seisvad paadid ära kõikidesse rannikumere väikesadamatesse 1-2 paadi kaupa, siis tuleb neid aluseid siiski kuskil kai ääres või kaldal hoida, samuti valvata, eriti kui paadil on veel peal raketid. Või hajutame ka need raketid paari kaupa üle terve ranniku laiali koos suure hulga valvuritega, sest kõrgetehnoloogilist rannakaitseraketti mina vaid elektroonilise valve hoolde ei usaldaks? Ja valvata seda varandust tuleb kindlapeale, sest muidu on ju kohe platsis Spetsnazi diversandid, kes sõja korral ju muud ei teegi kui saevad akurelakaga maha mereseireradareid ning jahivad RPG-ga igat üksikuna ringi sõitvat K9-t. Asi neil siis need trummipaadid ja raketivarud rannikut mööda ringi tatsates põlema pista?

Ühesõnaga – loomulikult on kõik need „tühised probleemid“ soovi korral lahendatavad, aga siis me ei räägi enam eriti odavast ja väikese lisakoormusega lahendusest. Odav ja kuluefektiivne lahendus oleks korraga käitada väljaõppes vaid väikest hulka paate ja meeskondi ning ülejäänusid ladustada paaris kohas kokkukoondatuna – nagu see olemsulikult toimub kogu ülejäänud reservarmeega – aga siis ei saa enam rääkida hukukindlusest täiesti ootamatu raketilöögi puhul. Mis omakorda pole minu arvates nii tõenäoline, et üldse sellist skeemi õigustada.

Põhiline loogikaküsimus on aga järgmine: kui kogu staatiline juhtimisstruktuur ja ülejäänud reservväe tehnika ja laod peaksid hävima esimeses, täiesti ootamatult saabunud raketilöögis, siis millist kasu on enam 50-st hajutatud ja terveks jäänud trummipaadist?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2021 15:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31750
Täieliku strateegilise eelhoiatuse ülekavaldamise ja Pear Harbour tüüpi "out of blue" rünnaku korral hävib meil kõik peale kaitseliitlaste kodus oleva varustuse ja relvade. Või enamvähem kõik.

Üldiselt A4-le tüüpne lati alt läbiminek, mida suur sõnade mass ei päästa.
Ma saan aru, et kuna on taibatud trummipaatide paremat hukukindlust intensiivses konfliktis, on haaratud kinni viimsest õlekõrrest - vastane annab ootamatu, eelhoiatuseta löögi. Siis hävivad ka sadamas seisvad patrull-laevad.

Täna toimuva varude kokku kuhjamise tingimustes see paatide hoidla ja raketihoidla enam palju asja ei muuda. Ootamatuse korral hävib kõik niiehknaa.
Trummipaadistik on mõeldud algusest peale põhiliselt reservist mehitatav, st sõltub samamoodi mobilisatsioonist kui muu KV. Siia teemasse mina neid Pearl Harbouri stsenaariume pole toonud, see on põhiliselt kasutaja London Bridge teema.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2021 16:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1696
Möönan, et lugesin eelnevaid arutelusid pealiskaudselt ning sind selle „ootamatu äkkrünnaku“ teemal alusetult süüdistasin. Ma vabandan ja mul on kahju.


Ma iseenesest üldsegi ei eita, et trummipaadid oleksid mingites oludes vägagi hukukindlad. Ainult et see hukukindlus, või õigemini selle tagamiseks vajalik hajutamine paneb minu arvates ka tõsised piirangud mingi tõsisema efekti saavutamisele. St üksikud hajutatud trummipaadid pole efektiivsed, üheks otsustavaks löögiks kokkukoondatuna muutuvad nad ikkagi üheks suuremaks sihtmärgiks. Paralleel maaväest – 1. jalaväebrigaadi võib soovi korral samuti rühmade kaupa ära hajutada u 40-kilomeetri laiusesse vööndisse, mis ulatub Narvast kuni Loksani. Hukukindlus pea 100%, sest vastasel pole ei mõtet ega isegi võimalust igat üksikut rühma avastama, jälgima ja hävitama hakata. Ainult et selliselt hajutatud rühmasid enam üheks löögirusikaks kokku ei koonda ning nende rühmade „individuaalne“ efekt on olematu, kui sellesse vööndisse siseneb paar motolaskur- ja tankibrigaadi.

Samuti tahaks saada mingit selgitust siiski sellele, et kuidas neid kalda äärde ja kamovõrkudega kaetud trummipaate kaitsta Spetsnazi eest, kes muidu on kole varmad igat üksikut K9-t jälitama ja hävitama?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3727 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 230, 231, 232, 233, 234, 235, 236 ... 249  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt