Hanked EKV

[AMvA]

Keegi täismahus saaks postitada?

[Kapten Trumm]

Võtame siis nii: millises jalaväepataljonis üldse 150 soomukit on?

Soome KV mekanisoitu taistelluosasto's on 215-225 ühikut erinevat soomustehnikat ja ca 350 pehmet ratassõidukit. Ja 2280 sõdalast. Too on umbes 2 pataljoni suurune, üks oleks siis ca 110 ühikut soomust ja ca 170 pehmet veokit. Meie 150 masinat on ikka päris vaene värk

Aga tõsisemaks minnes, USA raskebrigaadis on kaks manööverpataljoni, millel kahepeale on ca 190 ühikut soomustehnikat (95 pataljoni peale) ja see sisaldab LT ja LTT elemendist ainult pataljonide 120 MP patareide M113-sid, pioneer, ÕT, luure (soomustatud Hummerid) jne tuleb veel mujalt juurde.

[Kapten Trumm]

rääkis Kusti Salm ja toob võrdluseks, et põhjanaabritel soomlastel on hetkel kaitseväes kasutusel tuhat soomukit.

Ei ole õige, rohkem on. See arv on ca 1500.
Eks omajagu on teema ka selles, mida selleks pataljoniks lugeda, kui pataljonis on näiteks 30 soomukit, kas siis pataljon on "soomustatud" või mitte?
Ratassoomukite puhul on see Scoutspataljonis olnud ca 60 masinat üsna minimaalne level, mis tähendab, et soomuki peal on ainult jalavägi ja muu värk koosneb endiselt kergesti vigastatavatest/segatavatest soomustamata ratasmasinatest.

[Health]

Trumm ega siis veel kõik soomus ei jänkidel ega soomlastel pole lahingutaksod.

Järgmine küsimus läheb võib-olla teemast välja, ning tunnistan et ei ole suuteline vaidlema soomusüksuste taktika teemal, aga kas natukene rohkem kui 65st soomustatud masinast ei peaks pataljonile piisama ka mitte jalaväelaste veoks? Number muidugi suhtelist õhust võetud/tuletatud netis leitud NSVL aegsete kompaniis olevate masinate hulga põhjal ning ei täida "pehmete" masinate rolli logistikas jne.

[Kapten Trumm]

Täna on üldiselt heaks kiidetud selline lahendus, et motoriseeritud sõjapidamine eeldab, et igal allüksusel on oma auto(d), kuhu koosseis peale mahub.
Kui nii ei ole, siis pole selline üksus kuigi liikumisvõimeline. Selleks võivad olla siis pehmed (tendiautod), soomustransportöörid, jalaväe lahingumasinad ja tankid. Masina "kõvadusest" sõltub, kui kaugele sellega minna saame ja mida teha. Puudujäävat tulejõudu ja manöövri kiirust tuleb kahjuks kompenseerida arvukusega, seepärast kipuvadki rauteriüksused olema pisikesed, sotraüksused vähe suuremad ja tendipataljonid veel suuremad.

Keti tugevus sõltub nõrgimast lülist, kui samas üksuses on koos jalgsi trampiv jalavägi ja rauterid, siis võib juhtuda, et üksuse liikumiskiiruse ja manöövri ulatuse määravad jalgsi trampiva jalaväe võimalused, mitte niipalju rauterite kiirus. Seepärast peaks üksuse transport olema võimalikult sarnaste omadustega.
Siin on vastus näiteks küsimusele, miks meil ei kasutatud Rootsist saadud pannvaageneid selles rollis, mis nad Rootsis olid (samast saadud 120 MP-de veokid).
Kiirekäigulistel veoautodel liikuv üksus peab venima, sest pannvaagen venib. Läbivusest on aga vähe kasu, sest ratasmasinad samast läbi ei saa. Või miks CV90 pataljonile üritatakse nui neljaks sama marki toetusmasinaid saada. Ratassoomukite ja veoautode kooslus õnnestub paremini, sest nende omadused on sarnasemad (sarnasemad kui nt sotra vs rauter omadused).

[nimetu]

Soome KV mekanisoitu taistelluosasto's on 215-225 ühikut erinevat soomustehnikat ja ca 350 pehmet ratassõidukit. Ja 2280 sõdalast. Too on umbes 2 pataljoni suurune, üks oleks siis ca 110 ühikut soomust ja ca 170 pehmet veokit. Meie 150 masinat on ikka päris vaene värk

Aga tõsisemaks minnes, USA raskebrigaadis on kaks manööverpataljoni, millel kahepeale on ca 190 ühikut soomustehnikat (95 pataljoni peale) ja see sisaldab LT ja LTT elemendist ainult pataljonide 120 MP patareide M113-sid, pioneer, ÕT, luure (soomustatud Hummerid) jne tuleb veel mujalt juurde.

Ma räägin jalaväe soomustamisest ja sina hakkad aiaaugust rääkima.

[Kapten Trumm]

Kui me räägime Scoutspataljoni Pasi-ajastu taseme soomustamisest, siis 300 masinast jätkub tõesti umbes 5 jalaväepataljoni manööverosale (st jalaväe kompaniidele, juhtimisele/sidele ja evakuatsioonile). Palju meil brigaadis täna pataljone on? 6-7?

[Xender]

CV90ned ja XA188 (mida ka kokku 150 ringis) jäävad teenistusse + 300 masinat peaks olema piisav, et ära soomustada kokku 6 jalaväepataljoni. Loodetavasti vanemad Pasi XA180 antakse kaitseliidule, mitte ei saadeta sulatusahju.

Kui palju soomukeid siis Trummi meelest oleks piisav?

[nimetu]

Asi pole roostes, vaid metalli väsimises. Erinevalt hoonest peab soomuki veermik ja kere vastu võtma ka igasuguseid löökkoormuseid, mis muudavad ajapikku pukside, avade ja kinnitusplaatide kuju. Teraspuks, mis tehasest tulles oli üsna täpse tolerantsiga, muutub sedasi ovaalseks ja see tolerants, mis varem mõõdeti kümnendike või sajandikega omab nüüd millimeetrite jagu loksu. Rääkimata, siis igasugustest mikropragudest, ühetelgsusest jms.

[Viiskümmend]

Kui mõistlik siis sinna Norra keredesse investeerimine on?

[nimetu]

Oleneb sellest, palju neid kasutatud on. Ma saan nii aru, et käidi spetsiaalselt kohapeal ja valiti viisakamad välja. Norrakad olevat hea meelega nad alles hoidnud, kuid Eestile annetamine olevat poliitiline otsus olnud. Ju siis ressurssi neis on veel.

[Drax]

Kui mõistlik siis sinna Norra keredesse investeerimine on?

Võrreldes millega? M557 vs CV90 on vastavas teemas juba läbi nämmutatud. Sellega seoses on läbi käinud ka lause, et CV kered nopiti üles kuivadest laotingimustest. Mina olen aru saanud, et need kered olid aktiivsed õppustel aastatel 1995-2012 ja ei käinud alates 2007 Afganistaanis müttamas. Küllap siis jumalale lähemal seisvad isikud arvasid, et käivad meie CV9035'ga veel ühte sammu küll.

Aga hinda vaadates on selles tehingus raske miinuseid näha.

EDIT: meeldetuletuseks https://news.postimees.ee/3457009/comba ... th-sisters

[LupusII]

4 aastat on nendega tehtud mida? Kas üks läks Milremi imemasinale?

[Drax]

4 aastat on nendega tehtud mida? Kas üks läks Milremi imemasinale?

Hea küsimus, see on päris muljetavaldav mõttepaus

[Viiskümmend]

Kui olemasolevad Pasid täna tõesti surmaeelses seisundis on siis oleks otstarbekas neisse enam üldse mitte investeerida, kõik eelnev näitab, et vähemalt nende eluea pikendamise osas on see rahapõletamine kasutu olnud, metall väsib ja puksid venivad ning pahaendelised mikropraod viitavad ka võimalike makropragude tekkimise ohule.