www.militaar.net

See audit annab suht-koht õige tulemi.

Probleemideks on kaitseministeeriumi hanked: 29-st oli rikkumisi 17-nes.

Kaitseväe puhul olid kõik suuremad rikkumised seotud Mereväe ja J6 hangetega.

Kõige vähem rikkumisi oli Logistikakeskuse hangetes.

Selgituseks tuleb märkida, et Kaitseministeeriumi hangete osakond majandushangetega üldse ei tegele, need on iga osakonna ja struktuuriüksuse enda teha.

Kaitseväes muutus olukord 2009 aastast, kui KVKS muutis KV üheks asutuseks ning majandushanked tuli tsentraliseerida kuna tekkis üks eelarve.

Audit näitab täpselt murekohtadele, ehk need hanked mis jäeti nende erilise spetsiifika ettekäändel (laevad ning side-IT) "spetsialistide" hoolde on kõige kirjaoskamatumalt tehtud.

Järelikult hüsteeria "KAITSEVÄES VALITSEB KAOS" on pastakast välja imetud.

MOTT.

Tänases EPL-s Poom jätkab oma hapukurgilugu muideks.
http://www.epl.ee/artikkel/600985

Üks silma jäänud insideri tunnustega kommentaar:

Eilne EPL artikkel kaitseväe hangetes valitsevast kaosest on esmalt väga moonutatud ja erapoolik. Tellimustöö nagu ikka. Olemuselt kandis see kahte sõnumit
1. need kes kindrali tärnist ilma jäid (kol Sirel & Co) on kibestunud ja jagavad seda tunnet lahkesti ülejäänuteg
2. üldine hangete teemaline rünnak peaks hanked jälle kaitseministeeriumi kokku viima kus neid lihtsamini "kontrollida" saab. Heateona saab uue ja suure struktuuri loomisel nn dubleerimise vähendamise sildi all mõnele sõbrale soliidese ametikoha pakkuda.
Tegelik probleemi juur on mõlemal korral väeliigi tasandil kus oskusi vähe aga ambitsioonikus suur.
Ajaloohuvilistel tasub meenutada et hanked viidi minsteriumist ära kahel põhjusel. Esiteks oli nn kahtlaseid juhtumeid tarnijate valikul nagu nüüdki ja teiseks hangete läbiviimise tempoga ei tuldud lihtsal toime. Regulaarselt liikus teostamata hangetest ülejäänud raha riigieelarves aastast aastasse edasi aga varustust ei tulnud ega tulnud.

Kaitseväe hankejandist teadmatus olnud president "nõuab korda".
http://www.epl.ee/artikkel/600983

Spekuleerin: keegi oli pettunud ja lekitas infot, kellelgi on huvi kahmata kõik hanked enda käpa alla ning tekkis ühisosa. Peagi võime näha, kuidas toimub "korra ja läbipaistvuse huvides" kogu teema tsentraliseerimine kaminasse ning edasi hakkavad korduma samad probleemid, mis siis, kui hanked kord kaminas tsentraliseeritud olid. Inimesed ju ei muutu ning kamina hankekorraldus on väga probleemne olnud.

Ma loodan, et Raimo Poom ei peatu enam poolel teel vaid küsib kaitseministrilt, miks on 700 miljoni krooni eest ostetud 3 laeva moderniseerimiseks ja remontimiseks (kõik planeeritud kulutused) kulutatud kokkuvõttes täiendavad veel vähemalt pool miljardit krooni.

Kuidas üldse põhjendada just ostetud laevade sadu miljoneid maksvaid peamasinate, generaatorite ja muude põhisõlmede remonte juba nende soetusaastal, kas see kõik ei peaks tulema pärast 5-10 aastast kasutamist?

Kuidas on võimalik, et väidetavalt 600-700 mln eest tehtud hange on maksumaksjale läinud maksma kaugelt üle miljardi ning, mis president sellest arvab - kaos, kontroll või planeeritud tegevus?

Laevade ostuhinnas sisaldus väidetavalt põhjalik remont Inglismaal

http://www.hip.ee/030906/esileht/siseuudised/216206.php

Miinitõrjelaevade väljavahetamise maksumus on 800 miljonit krooni. Enne "Sandown" laevade üleandmist Eesti mereväele tehakse laevadele Suurbritannias põhjalikud hooldus- ja remonttööd ning moderniseeritakse miinitõrjerelvastus

http://uudised.err.ee/index.php?0564772

Inglased tegid tünni? Need laevad ei ole ju nagu Tallinki omad 365 päeva aastas sõidus.

Ma arvestasin ka naela-krooni kursi üsnagi suurt muutust, mis on teinud Inglise naela ja nende laevade aastate peale jagatud tegelikud osamaksed meie jaoks ju planeeritust odavamaks.

Vaevalt et sedasorti lepingutes makstavad summad tavapärasele kursikõikumisele altid on. Kui juba tavapärases eurolaenus see kõikumine siise oli arvestet.

Tänases EPL-s siis järg hankejamadele. RM asub tegema järelevalvet ja asi päädib trahvidega. Loodetavasti mitte ainult KV-s siis.

Samas ka looke väidetava EÜS-lase Bärenklau konkursita tööle võtmisest - veri ju paksem kui vesi.

EPLi ajakirjanik Raimo Poom on kaitseväe süüdi mõistnud ning nõuab karistamist ja rahandusministeerium on lahkelt nõus kohe trahve tegema, enne uurimata.

Õiglase ja asjatundliku Raimo 3 lugu on ju rohkem, kui piisav alus "õigete" otsuste langetamiseks, et ministeeriumis avastatud puudusi "taluda" ja kaitseväes avastatud puudusi "mitte taluda".

Äkki tuleks see audit aga ennem ikkagi iseseisvalt tervikuna läbi töötada (lisaks rahandusministeeriumile kaasata ka Riigikontroll), mitte lähtuda ajakirjaniku poolt tehtud lahmivast kokkuvõttest ja selgelt idiootsesse konteksti pandud hinnangutest?!

Viiskümmend kirjutas:...mitte lähtuda ajakirjaniku poolt tehtud lahmivast kokkuvõttest ja selgelt idiootsesse konteksti pandud hinnangutest?!

Kuuldavasti on nende viimase aja kaitseväevastaste rünnakute taga hoopis paar KM eks-asekantslerit...

corvus kirjutas:Milline on tõenäosus, et eks-asekantsler on saanud lugeda kogu aruannet, teha sellest väljavõtteid (kusjuures selliseid, mis otseselt riigisaladuse levitamise paragrahvi alla ei käi) ning need siis ajakirjanikule edasi "söötnud"?

Kuskohast pääsesid EE-sse sõjaväeluure sisepaberid? Villu Reiljani telefonikõnede lindid? Jne jne....

Tõenäosus - küllalt suur. Vanad sõbrad istuvad ju seal majas kohati veel edasi. Aga see polegi oluline.

Lisaks pole teema algatamiseks vaja tingimata saladusi lekitada, vaja on ajakirjanikku põhjalikult informeerida, kust, mida, kelle käest jne - ja edasise teevad ajakirjanikud, nende sotsiaalne suhtluskond, inimlik edevus, kadedus jne juba ise ära. Ehk sellest, et endine ametnik otsib ajakirjaniku üles ja seletab asja ära - sellest piisab, et ajakirjanikud ise edas otsiks. Sellise allika credibility on piisav, et ajakirjanik edasi otsiks.

Eksasekantsler ei peagi mingit aruannet sellise teema algatamiseks omama. Piisab paari vana tuttava jutust lõunalauas. See audit algas juba mõni aeg tagasi ja eks info liikus juba varem.

Viiskümmend kirjutas: Äkki tuleks see audit aga ennem ikkagi iseseisvalt tervikuna läbi töötada (lisaks rahandusministeeriumile kaasata ka Riigikontroll), mitte lähtuda ajakirjaniku poolt tehtud lahmivast kokkuvõttest ja selgelt idiootsesse konteksti pandud hinnangutest?!

Eks nad uurivadki. Võib-olla septembris saab edasi rääkida. Üsna selge on, et eksitud on. Loodetavasti tuleb karistamine ja kohalt mahavõtmine erapooletu ja võrdsetel alustel, mitte korporatiivsetel põhimõtetel.

Kuid võimalik, et juhtub, et alguses on teatud inimeste võimendatud trummpõrin (mida Poom asjatundmatusest valjemaks teeb) ja fanfaarihelid ning lõpuks sügiseks jääb järgi armetu peerususin ning asi ei saagi kohtu/karistuskõlbulikuks. Ennegi nii olnud.

Valesti loed. Õigemini loed seda, mis su agendale (ausad eetilised ametnikud, midagi välja ei tilgu, vaid Eesti riigi ülimuslikus huvides anti asi ajakirjandusse) sobiv on. Seda jama oled sa siin 2 lk jahvatanud.

Kaitsevägi on netti üles pannud sellel aastal läbiviidavate hangete nimekirja.

http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... 3%2002.pdf

Kõige suurem kuluartikkel õhutõrje raketid - 29 mln eurot jaotatuna kolme aasta peale.

Väljavõte Wikist:
"2007. aastal sõlmiti MBDA ja Rootsi SAAB tehastega hankeleping lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral ostmiseks. Eesti jaoks oli see suurim senitoimunud relvastuse hankeleping. Selle lepingu kogumaksumus oli ligi miljard krooni.

Ostetud õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarite, juhtimiskeskuste ja sidesüsteemide tarnijaks oli SAAB AB Rootsist ja rakettide ja laskeseadmete tarnija oli MBDA France. Hanke ettevalmistamisega alustati 2002. aastal ja 2007. aasta veebruaris sõlmiti leping Kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel."

Kui eelpool mainitud asjad maksid kokku ligi 64 mln eurot ja suure tüki maksid sellest radarid, siis juurde hangitav kogus on päris arvestatav? Või on mõeldud selle hanke juures hoopis nt Stingerite ostu?

JTatikas kirjutas: Kõige suurem kuluartikkel õhutõrje raketid - 29 mln eurot jaotatuna kolme aasta peale.

Kui eelpool mainitud asjad maksid kokku ligi 64 mln eurot ja suure tüki maksid sellest radarid, siis juurde hangitav kogus on päris arvestatav? Või on mõeldud selle hanke juures hoopis nt Stingerite ostu?

Mõlemad variandid oleks väga head. Kui jutt käib ainult Mistral rakettidest, siis neid peaks olema ikka päris arvestatav hulk.

Arvestades et Soome ostis Stingereid vahetas 90-miljoni eest:
http://www.defenseindustrydaily.com/fin ... ems-05398/

Väidetavalt vahetatakse nendega välja nii Sergeid kui ka Iglad. Kui neid tõesti selllise struktuuri jaoks nii palju nii odavalt sai, siis ei ole tõesti päris võimatu selle raha eest mingi kogus neid saada. Millegipärast ma aga väga kahtlen selles, ainuüksi sõnastuse ja üldise vaikuse tõttu (Javelinidest kisati meedias kõvasti).

Huvitava asjana jäi silma veel M-16 "modifitseerimine õhkrelvadeks" :O Mis see endast kujutama peaks ?

Arvatav M-16 ümberehitamine on seotud nende võimaliku kasutamisega õppeotstarbel airsofti relvadena.