Uued relvasüsteemid EKV-le
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Eila sai Muhu radaripost siis ametlikult avatud...
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... ajM5mrSC_l
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... ajM5mrSC_l
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Lihtsam, odavam oli tõenäoliselt osta kohe Norrast automaat AG-3F2 kui siin ise hakata neid AK-4. tuunima ja seda kümme korda hiljem ümber teha. AG-3F2/Galil SAR-il on all laesäärel Picatinny liist olemas, sinna võid kinnitada ükskõik millise harkjala sa iganes soovid. See lühikese rauaga Galil SAR on rohkem tagala ja CQB meeste relv, eriline praktiline vajadus harkjala järele puudub sest niikuinii sellega pikema maa peale ei lase, see pole ka jalaväelase standardrelv ja liiatigi puudub õieti koht kuhu seda lisaks kõigele muule veel kinnitada.Kapten Trumm kirjutas:AK-4 tuuningus oli jalg ette nähtud.
Tundub, et see AK-4 projekt on hääbunud kuskile.
Näha on ainult ainult laesääri, sinna kinnitatavat kola ning kogu lugu.
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ei olnud need AK-4 asjad mingi põlve otsas leiutamine, vaid lihtsalt valmis ostukompomentide külge kruvimine, millega saab iga väeosa relvur hakkama.
Huvitav ainult, et miks selline hooga alanud projekt nii sumbunud on.
Mul on õnnestunud hoida peos relva, millel need tükid osaliselt küljes olid kuid kaba ja rihm vanad.
Vaatasin täna poes, normaalsed relvarihmad algasid 10 eurost peale, vähemalt need sea paljunemisorganist tehtud imerihmad AK-4 ja MG-3 küljes võiks küll korralikega asendada.
Huvitav ainult, et miks selline hooga alanud projekt nii sumbunud on.
Mul on õnnestunud hoida peos relva, millel need tükid osaliselt küljes olid kuid kaba ja rihm vanad.
Vaatasin täna poes, normaalsed relvarihmad algasid 10 eurost peale, vähemalt need sea paljunemisorganist tehtud imerihmad AK-4 ja MG-3 küljes võiks küll korralikega asendada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Need olid ainult üksikud demo versioonid. M-14-le pädeva sihikukinnituse külgekruvimisega pole meil saadud hakkama seniajani. Miks peaks see AK-4 puhul kuidagi teisiti olema? Võimalik, et AG-3F2 oli iseenesest tervikuna odavam kui see AK-4 Brugger & Thometi upgrade kit?Kapten Trumm kirjutas:Ei olnud need AK-4 asjad mingi põlve otsas leiutamine, vaid lihtsalt valmis ostukompomentide külge kruvimine, millega saab iga väeosa relvur hakkama.
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kae nalja- Lenta-ru-le baseeruvast idapressist saab lugeda, et plaanitakse iseliikuvate suurtükkide ja täiendavate keskmaaradarite ostu...ja moderniseerida laevastiku kolme miinijahtijat...
http://topwar.ru/26419-estoniya-uvelich ... -raza.htmlПодробности предстоящих закупок эстонское военное ведомство не раскрыло. Известно только, что планируется увеличить закупки противотанковых ракетных систем и самоходных гаубиц. Кроме того, будут закуплены дополнительные радары средней дальности, которые дополнят уже имеющиеся три РЛС Raytheon Ground Master 403. Планируется также провести модернизацию трех тральщиков.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
kanapuurid lõunamaareisil.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Täitsa oleksioloogia valdkonda kuuluvast ka.
Hollandlastel on 57 liikurit PzH 2000, millest kuni 30 on kindlasti üle. Üle olid need osalt juba enne hanketehingute lõppu, sest samal ajal otsustati armeed sedavõrd koondada, et uued relvad ei leidnud kasutust. Ehe näide läbimõeldud kaitseplaneerimisest. Tea, kas tuleneb ka osaliselt legaliseeritud meelemürkidest?
Hollandlastel on siis teadaolevalt 2 suurtükiväepataljoni (11. ja 14.), millest ühes 12 toru (3x2x2). Vast mõni ka tagavaraks mõeldud. Teada on, et hollandlased üritavad juba 5 a oma liigsest rauast vabaneda, kuid seni tulutult. Pakutud on neid vähemalt mitteametlikult mõned korrad ka meile.
Mis mõtted sellega seoses tekivad.
* 2000 on ilmselt täna tehniliselt maailma parim liikursuurtükk. Viimastel partiidel peaks ka lapsehaigused (üks pool oli raskem, alumised juhtmed mädanesid ära...) kõrvaldatud olema.
* Hind on suht krõbe - uuena 3,5 mil EUR/tk (märksa viletsamad uued ratasliikurid on samakallid või isegi kallimad). Vähekasutatud saaks ehk 3 mil EUR. Samas ega nad oma asjadest vist lähiajal lahti saa, sest keegi lääneriikides suurtükiväge ei osta (ei arendata suurtükiväge üldse või on oma relvasüsteem arendatud) ja kahtlastele riikidele ka vaevalt müüa sobiks. Kui nad oleks nõus meile oma pika mandumisega ja kauplemise peale ära andma aga noh näit 2 mil/tk, siis...
* EKV probleem on, et 50+ t kaaluva ja elektroonikat-mehhatroonikat täis tuubitud PzH 2000 müraka näol oleks tegemist pm raketiteadusega, millega esialgu kindlasti keegi hästi toime ei saa. Jäta või seisma ja KV arengut ootama. Kasutuselevõtu õnnestumine oleks megahüpe kogu logistikale ja ka suurtükiväele. Nagu õhuväele hävitajad.
* Enim pikaajalist kasu lõikaks tehingust sakslased koos KMW-ga, sest neilt tuleks hakata tellima varuosi ja koolitusi. Hollandlased ise ei tee suurt midagi.
* Lisaks oleks vaja asja toimimiseks hankida ports abimasinaid.
* Motti ja rahva usku kaitsevõimesse võiks nende kolakate omamine ehk kuigipalju tõsta.
* Õppusi oleks natuke lihtsam planeerida, sest need elukad saavad täita ülesandeid otse sõiduteel seisma jäädes ja ole vaja otsida kuskilt eraldi maa-alasid. Tulekäsu saabumisest rännaku ajal kuni esmeste mürskude lahkumiseni peaks minema automaatrežiimis 30 sek.
Aga see kõik niisama oleksioloogia. Ei usu tõsimeeli, et keegi neid hankida otsustaks. Erinevatel põhjustel.
Hollandlastel on 57 liikurit PzH 2000, millest kuni 30 on kindlasti üle. Üle olid need osalt juba enne hanketehingute lõppu, sest samal ajal otsustati armeed sedavõrd koondada, et uued relvad ei leidnud kasutust. Ehe näide läbimõeldud kaitseplaneerimisest. Tea, kas tuleneb ka osaliselt legaliseeritud meelemürkidest?
Hollandlastel on siis teadaolevalt 2 suurtükiväepataljoni (11. ja 14.), millest ühes 12 toru (3x2x2). Vast mõni ka tagavaraks mõeldud. Teada on, et hollandlased üritavad juba 5 a oma liigsest rauast vabaneda, kuid seni tulutult. Pakutud on neid vähemalt mitteametlikult mõned korrad ka meile.
Mis mõtted sellega seoses tekivad.
* 2000 on ilmselt täna tehniliselt maailma parim liikursuurtükk. Viimastel partiidel peaks ka lapsehaigused (üks pool oli raskem, alumised juhtmed mädanesid ära...) kõrvaldatud olema.
* Hind on suht krõbe - uuena 3,5 mil EUR/tk (märksa viletsamad uued ratasliikurid on samakallid või isegi kallimad). Vähekasutatud saaks ehk 3 mil EUR. Samas ega nad oma asjadest vist lähiajal lahti saa, sest keegi lääneriikides suurtükiväge ei osta (ei arendata suurtükiväge üldse või on oma relvasüsteem arendatud) ja kahtlastele riikidele ka vaevalt müüa sobiks. Kui nad oleks nõus meile oma pika mandumisega ja kauplemise peale ära andma aga noh näit 2 mil/tk, siis...
* EKV probleem on, et 50+ t kaaluva ja elektroonikat-mehhatroonikat täis tuubitud PzH 2000 müraka näol oleks tegemist pm raketiteadusega, millega esialgu kindlasti keegi hästi toime ei saa. Jäta või seisma ja KV arengut ootama. Kasutuselevõtu õnnestumine oleks megahüpe kogu logistikale ja ka suurtükiväele. Nagu õhuväele hävitajad.
* Enim pikaajalist kasu lõikaks tehingust sakslased koos KMW-ga, sest neilt tuleks hakata tellima varuosi ja koolitusi. Hollandlased ise ei tee suurt midagi.
* Lisaks oleks vaja asja toimimiseks hankida ports abimasinaid.
* Motti ja rahva usku kaitsevõimesse võiks nende kolakate omamine ehk kuigipalju tõsta.
* Õppusi oleks natuke lihtsam planeerida, sest need elukad saavad täita ülesandeid otse sõiduteel seisma jäädes ja ole vaja otsida kuskilt eraldi maa-alasid. Tulekäsu saabumisest rännaku ajal kuni esmeste mürskude lahkumiseni peaks minema automaatrežiimis 30 sek.
Aga see kõik niisama oleksioloogia. Ei usu tõsimeeli, et keegi neid hankida otsustaks. Erinevatel põhjustel.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Mida rohkem seletada, kui keeruline "raketiteadus" see haubits on, kuidas "ei saa hakkama".....(kuipalju siin hetkel tõtt leidub, on siin absoluutselt ebaoluline).........ja parem oleksid 40+ aastat vanad Saksa M-109d, seda vähemtõenäolisem nende hange ka on....Aga see kõik niisama oleksioloogia. Ei usu tõsimeeli, et keegi neid hankida otsustaks. Erinevatel põhjustel.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ole ettevaatlik hummel. Mina õnneks praegu sõin kui seda lugesid. Sülg hakkas jooksma ja maomahlad erituma, poleks samal ajal söönud, oleks maohaavad saanud. See oleks tõesti ilus pilt. Ma kujutan ette kuidas need Tapal näiteks lennuväljal harjutust teevad ... Ausalt - ilus pilt oleks. Ja me lahingupilt oleks ka ikka oluliselt ilusam. Kui raha ei ole, annaks hollandlastele veidi kuiva maad või midagi ...
Aga kohe tuleb keegi siia, kes selle pildi ära rikub. ... ilma õhutõrjeta pole asjal mõtet, Koreast hakkab kohe odavat kaupa tulema, 50t on liiga raske meie teedele ...
Aga kohe tuleb keegi siia, kes selle pildi ära rikub. ... ilma õhutõrjeta pole asjal mõtet, Koreast hakkab kohe odavat kaupa tulema, 50t on liiga raske meie teedele ...
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Arvestades tagasihoidlikku isiklikku kogemust selle aparaadiga (vaevalt aga kellelgi eestlastest rohkem on hetkel) ja pisut pikemat kogemust meie võitmatu KV logistilise võimekusega, siis ega midagi roosilist ei oleks küll. Väljaõppega ehk isegi saaksime hakkama, kuigi vaja oleks kaasa mõnda trenažööri nagu KADAG ja vb ka õppesõidutanki. Lisaks evakueerimistanki, mis mutta jäänud isendid välja sikutaks.
Ja ei julge ma arvan keegi sellist otsust langetada, et vot panekski käpa peale. Eriti, kui toimesaamine pole esialgu lõpuni kindel.
Pilt oleks iseenesest muidugi tore jah. Nii lennuväljal, paraadil, kui lahingus
Ja ei julge ma arvan keegi sellist otsust langetada, et vot panekski käpa peale. Eriti, kui toimesaamine pole esialgu lõpuni kindel.
Pilt oleks iseenesest muidugi tore jah. Nii lennuväljal, paraadil, kui lahingus
-
- Liige
- Postitusi: 2083
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Võtta Hollandi Pzh2000ed tähendab suure tõenäosusega hilisemat leppimist veidi upgreiditud Marderitega (need on teel sulatusahju), teine võimalus oleks palju odavamad Austria M109A5Öd ära võtta (täiesti saadaval) siis jääksid ehk ka CV90ned uue 10 aastase "menüüse" sisse?
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ma ei ole kahurväe akadeemias käinud. Palun parandage vead, kes on teemat syvendatult tudeerinud. Kas 155 mm iseliikuvate laskemoon on sama, mida tänased EKJ järelveetavad kasutavad? Ma saan aru, et eelarve on piiratud ja tuleb valida parim kombinatsioon, kuid Pzh 2000 on 1990ndade tehnika ja M109 1960ndatest. See on tehnika arengus väga pikk aeg, eriti elektroonika arengus. Soomlased testisid Pzh2000 koos Zuzanade ja AS90ga, kui otsustasid hankida 56 tk kodumaiseid järelveetavaid 155 K 83. Kuuldavasti iseliikuvate kasutamiskulud, mitte ostuhind, osutus liiga soolaseks, kuid ma pole täpseid numbreid näinud. Ilmselt mojutas ta järelveetavate kodumaisus seda otsust.
Kas M109 uuemates modifikatsioonides on MRSI voimekus, mis minu arvates on suurim pluss lisaks roomikutele ja killukindlusele? MRSI voimekust meil ei ole, kuid väga tahaks. Hetkel oleks olukord, et meie luurajad satuvad jackpoti otsa ja tahaks väga 155 mm tellida sinna peale. On isegi nende tegutsemissuunas relvad olemas ja saavad lasta. Esimese myrsu maandudes hakkab vastane liigutama, et varjuda ja meie relvad leida. Ilmselt on meil vaja tuld sättida, selle peale läheb ka aega. Suure soja memuaaridest on teada juhtumeid, kus tulelöök lasti yksuse vana laagriplatsi pihta voi liikuva yksuse ette, sest vastase kahurväelased voi tulejuhid olid natuke kokutama jäänud voi lihtsalt valede andmetega lasknud. FH 70 suudab tegusa meeskonnaga lasta lendu 6 lasku relva kohta minutis. Laskemoonavaru on 40 lasku. Reeglina 1 relv korraga ei toimeta, vaid ikka 3 toru korraga, mis on ka koik vaja sisse lasta. Oletame, et sihtmärgile on vaja lasta 5-6 relva kohta. Kaua selleks läheb aega? Ja siis positsiooni vahetamiseks?
PzH2000 on pardal 60 laengut. Suudab järelveetavast kiiremini paugud ära teha ja eemalduda, et järgmisest kohast jälle paugud ära teha ja lahingkomplekt on 1,5x suurem. Meeskond ei karda väikest killurahet ega vastase snaiprit, sest on soomuse all. Suudab lasta "valanguga" 3 lasku 9 sekundiga ja MRSI reziimis 5 lasku nii, et need kukuvad korraga sihtmärki. Vajadusel 8-10 lasku minutis sama sihtmärgi pihta kuni myrsud otsa saavad 6-7 minutiga. Ehk siis luurajad näevad jackpoti ja neil on broneeritud 3 Pzh 2000. Esimene lask igast relvast, korrektuur ja siis 5 lasku MRSI ja kui on tuli sihtmärgis, siis positsiooni vahetus. Kaua selleks aega läheb? Lääneriikides on iseliikuvaid tavaliselt struktuuris vähem kui järelveetavaid, hollandlastel 12 ja soomlastel 18, kas 12 iseliikuvat suudaks näiteks 24 järelveetava töö ära teha, sest on kiiremad ja vastase tulele vastupidavamad?
Kas M109 uuemates modifikatsioonides on MRSI voimekus, mis minu arvates on suurim pluss lisaks roomikutele ja killukindlusele? MRSI voimekust meil ei ole, kuid väga tahaks. Hetkel oleks olukord, et meie luurajad satuvad jackpoti otsa ja tahaks väga 155 mm tellida sinna peale. On isegi nende tegutsemissuunas relvad olemas ja saavad lasta. Esimese myrsu maandudes hakkab vastane liigutama, et varjuda ja meie relvad leida. Ilmselt on meil vaja tuld sättida, selle peale läheb ka aega. Suure soja memuaaridest on teada juhtumeid, kus tulelöök lasti yksuse vana laagriplatsi pihta voi liikuva yksuse ette, sest vastase kahurväelased voi tulejuhid olid natuke kokutama jäänud voi lihtsalt valede andmetega lasknud. FH 70 suudab tegusa meeskonnaga lasta lendu 6 lasku relva kohta minutis. Laskemoonavaru on 40 lasku. Reeglina 1 relv korraga ei toimeta, vaid ikka 3 toru korraga, mis on ka koik vaja sisse lasta. Oletame, et sihtmärgile on vaja lasta 5-6 relva kohta. Kaua selleks läheb aega? Ja siis positsiooni vahetamiseks?
PzH2000 on pardal 60 laengut. Suudab järelveetavast kiiremini paugud ära teha ja eemalduda, et järgmisest kohast jälle paugud ära teha ja lahingkomplekt on 1,5x suurem. Meeskond ei karda väikest killurahet ega vastase snaiprit, sest on soomuse all. Suudab lasta "valanguga" 3 lasku 9 sekundiga ja MRSI reziimis 5 lasku nii, et need kukuvad korraga sihtmärki. Vajadusel 8-10 lasku minutis sama sihtmärgi pihta kuni myrsud otsa saavad 6-7 minutiga. Ehk siis luurajad näevad jackpoti ja neil on broneeritud 3 Pzh 2000. Esimene lask igast relvast, korrektuur ja siis 5 lasku MRSI ja kui on tuli sihtmärgis, siis positsiooni vahetus. Kaua selleks aega läheb? Lääneriikides on iseliikuvaid tavaliselt struktuuris vähem kui järelveetavaid, hollandlastel 12 ja soomlastel 18, kas 12 iseliikuvat suudaks näiteks 24 järelveetava töö ära teha, sest on kiiremad ja vastase tulele vastupidavamad?
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Jah.Kas 155 mm iseliikuvate laskemoon on sama, mida tänased EKJ järelveetavad kasutavad?
Ei tohiks olla, kui just tõesti A6 ei ole lisatud mingit torniautomaatikat, aga kahtleks pisut.Kas M109 uuemates modifikatsioonides on MRSI voimekus,
Ise ma ei usu üle 3 lasu MRSI-sse. 5 pigem tipperand teatud laengute ja ülikrapsaka laaduriga.Esimene lask igast relvast, korrektuur ja siis 5 lasku MRSI ja kui on tuli sihtmärgis, siis positsiooni vahetus.
Meil on kombeks siiski 1 relvaga eellaskmist teha, aga üldiselt on uuemad lääne 155mm riistad, sh eriti veel liikurid, nii täpsed, et kui just laskekaugus üle 2/3...3/4 ei ole, on reaalne ka kohe mõjuvtulega alustada. Seda muidugi juhul, kui ilmateated, positsioneerimised ja rihtimised on kõik enne korrektselt tehtud. PzH 2000 puhul on suht lihtne. Komandör kontrollib andmed, vajutab "enter" ja relv sihib end ise mõne sekundiga välja. Laadur vajutab nuppu, mille peale mehhanismus toob mürsu ja laeb rauda. Ise tuleb laeng sisse panna ja lukk kinni lasta. Vajadusel tuleb küll mürsusütik ise käsitsi seadistada ja see on pisut tülikas. Ja siis on teises seinas nupp "feuer". Saanud ka ise proovida.
Kes soovib, saab tuubist videoid vaadata.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
http://www.virumaateataja.ee/1197414/ka ... tukkidega/Uue riigikaitse arengukava järgi hangitakse kaitseväele 155-millimeetrised liikursuurtükid, ütles kaitseminister Urmas Reinsalu täna Kirde Kaitseringkonna väeosi külastades.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Jälle mingi umbmäärane ja kokkuvõttes mitte midagi ütlev artikkel...
Kui vaadata viimaste aastate kaitse eelarvet, ei tohiks justkui järelturult asjade soetamisel väga nuriseda, kuid tegelikkus tekitab muremõtteid.
Suuremate hangete vahepealne aeg kipub väga pikaks minema, s.t. ka antud artiklis ütleb KM, et "10-aasta jooksul", aga see aeg on meie riigikaitse jaoks väga pikk aeg, arvestades lisaks 4 põhimõtteliselt kaotsi läinud aastat (2009-2013).
Mõtlema paneb ka hiljuti hoogu juurde saanud nö. kaitsetööstusse raha suunamine (koostöö suurendamine), sest hetkel tundub, et sellest võidab mitte Eesti kaitsevõime, vaid teatud seltskond, kes näeb selles võimalust omale täiendavat tulu teenida. Paraku on nii, et need asjad, mis arengukavasse "Jäid", neid Eesti tööstus tegelikult ei paku ja lähima 10-aasta jooksul ka ei hakka pakkuma.
Kui isegi kogu arnegukavas toodud "mant" saab aastal 2021(2) hangitud, kulub keerukamate süsteemide/üksuste tööle saamiseks ikka vähemalt 2-3 a., arvestades, et tegu ei ole täiesti uute relvaliikidega (TT,soomus,suurtükivägi on meil õnneks olemas).
Kui vaadata viimaste aastate kaitse eelarvet, ei tohiks justkui järelturult asjade soetamisel väga nuriseda, kuid tegelikkus tekitab muremõtteid.
Suuremate hangete vahepealne aeg kipub väga pikaks minema, s.t. ka antud artiklis ütleb KM, et "10-aasta jooksul", aga see aeg on meie riigikaitse jaoks väga pikk aeg, arvestades lisaks 4 põhimõtteliselt kaotsi läinud aastat (2009-2013).
Mõtlema paneb ka hiljuti hoogu juurde saanud nö. kaitsetööstusse raha suunamine (koostöö suurendamine), sest hetkel tundub, et sellest võidab mitte Eesti kaitsevõime, vaid teatud seltskond, kes näeb selles võimalust omale täiendavat tulu teenida. Paraku on nii, et need asjad, mis arengukavasse "Jäid", neid Eesti tööstus tegelikult ei paku ja lähima 10-aasta jooksul ka ei hakka pakkuma.
Kui isegi kogu arnegukavas toodud "mant" saab aastal 2021(2) hangitud, kulub keerukamate süsteemide/üksuste tööle saamiseks ikka vähemalt 2-3 a., arvestades, et tegu ei ole täiesti uute relvaliikidega (TT,soomus,suurtükivägi on meil õnneks olemas).
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist