paistab, et lätlased on ikka meiega samas paadis - kaitseminister lubab 2,2m EURi'i järgmiseks aastaks soomuse ostmise esimeseks makseks. Mehhaniseerida kavatsetakse üks pataljon. Jutt käib kasutatud tehnikast.
Hea, et mainisid "esimeseks makseks", muidu oleks arvanud, et ostavad kohe ühe masina välja.
Nagu aru võis saada, siis ei tea lätlased veel ka ise kui pikaks võib vajalike arvu soomukite maksmine venida. Selline lähenemine on parem kui igavene ootamine, aga eks omad riskid jäävad.
Ja kui see mingilgi määral viitab ühishankele, siis nähes lätlaste numbreid, ei tahaks sel korral nendega ühes "potis" olla, tundub isegi kohati vastuoluline hanke korraldus Eestil ja Lätil ning ega meie sellest ühishankest midagi suurt seega ei võidaks.
Lootus sureb viimasena ja seega jään lootma siiski hollandlaste heale pakkumisele.
HeiniR kirjutas:Nagu aru võis saada, siis ei tea lätlased veel ka ise kui pikaks võib vajalike arvu soomukite maksmine venida.
Jutt käib pataljoni suuruse üksuse mehhaniseerimisest 5-8 aastase perioodi jooksul. Kaasaegne stabiliseeritud automaatkahuriga jalaväelahingumasin, isegi kasutatuna käib ilmselgelt lätlastele finantsiliselt üle jõu. Kui siis ainult mingi vananenud Warrior, Marder, YPR-765 või AMX-10P aga vaevalt. Tõenäoliselt ostavad Lätlased siiski omale esmalt ikkagi odavamaid soomustransportööre. Näiteks rootslastelt XA-200 seeria, millest osadele on isegi 20 mm. automaatkahur peale monteeritud.
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
paistab, et lätlased on ikka meiega samas paadis - kaitseminister lubab 2,2m EURi'i järgmiseks aastaks soomuse ostmise esimeseks makseks. Mehhaniseerida kavatsetakse üks pataljon. Jutt käib kasutatud tehnikast.
Hea, et mainisid "esimeseks makseks", muidu oleks arvanud, et ostavad kohe ühe masina välja.
Nagu aru võis saada, siis ei tea lätlased veel ka ise kui pikaks võib vajalike arvu soomukite maksmine venida. Selline lähenemine on parem kui igavene ootamine, aga eks omad riskid jäävad.
Ja kui see mingilgi määral viitab ühishankele, siis nähes lätlaste numbreid, ei tahaks sel korral nendega ühes "potis" olla, tundub isegi kohati vastuoluline hanke korraldus Eestil ja Lätil ning ega meie sellest ühishankest midagi suurt seega ei võidaks.
Lootus sureb viimasena ja seega jään lootma siiski hollandlaste heale pakkumisele.
huvitav, kas soomlastel on samasugused emotsioonid, kui meie neil põlleotsas ripume?
vk1, pidasin enim silmas seda, et kui korraldatakse ühishange, milles peame ka meie oma eesmärgid seadma lõunanaabrite järgi, olles samas suurima võimaliku rahakotiga, siis on see meile kahjulik.
Vaevalt, et soomlastele GM ühishange koos eestlastega kahjulik oli, pigem saavutati siiski win-win olukord, kusjuures ei ole küll märkimisväärne, kuid antud hanke raames tellis EKV omale ka SISU tehaseuued veokid. Samuti ei usu, et eestlased väga otsustavat rolli GM ühishanke kriteeriumite määramisel mängis, pigem vaadati, et saame hea hinnaga hea asja, mis vastab meie vajadustele.
Suuremaid kui GM hange, ei ole soomlastega koos ka ette tulnud.
Kui aga kamraad kala jutul tõepõhi all, siis võib Läti/Leedu väiksem rahakott meile maksma minna selle, et valitakse "käib kah" variant "parim meile saadaoleva" asemel. Ja lisaks tuleb lätlastel ja leedukatel vaadata endasse, s.t. vaatamata kehvale majandusperioodile ei ole EV oma 2% SKT-st nõudest loobunud, kuid nemad on. Siinkohal peab kiitma muidugi Läti praeguse kaitseministri aktiivsust jms.
Ülaltoodud oletustele vaatamata tundub aga numbrite võrdlusel, et ehk see läheb meist mööda ja kokkuvõttes räägime siiski erinevatest masinatest ja seega ka erinevatest hangetest, vähemalt Eesti ja Läti puhul.
Holland müüb poole vähem CVsid, kui meil minimaalselt vaja oleks ning ka spetsiaalmasinad on selles valikus puudu. Hollandiga kaupa tehes saaksime küll järgmise 10 aasta rahast ilusasti lahti aga mingit brig.taseme võimekust sellest ikkagi ei tekiks. Minu teada vaatab Läti pigem M113-te poole ja õigesti teeb. IVFde (ja MBTde) järelturul on üldse suht surnud seis (nirud valikud), liikursuurtükkidega on olukord ehk veidike mitmekesisem.
Viimati muutis Viiskümmend, 03 Okt, 2013 21:07, muudetud 1 kord kokku.
gooligan kirjutas:paistab, et lätlased on ikka meiega samas paadis - kaitseminister lubab 2,2m EURi'i järgmiseks aastaks soomuse ostmise esimeseks makseks. Mehhaniseerida kavatsetakse üks pataljon. Jutt käib kasutatud tehnikast. http://www.delfi.lv/news/national/polit ... d=43703049 kasutage chrome ja uudis saab kuidagimoodi tõlgitud.
Teine samalaadne uudis siis Läti järgmise aasta kaitseelarvest on siin - http://www.sargs.lv/lv/Zinas/Latvija/20 ... astcomment
Kas keegi saab aru, mis "ühest pataljonist ja ühest kompaniist" Läti kaitseminister selles esimeses uudises räägib?
"Es varu pateikt, ka runājam par mehanizāciju vienam bataljonam un vienai rotai pašreizējos apmēros," piebilda ministrs.
HeiniR kirjutas:Kui aga kamraad kala jutul tõepõhi all, siis võib Läti/Leedu väiksem rahakott meile maksma minna selle, et valitakse "käib kah" variant "parim meile saadaoleva" asemel. Ja lisaks tuleb lätlastel ja leedukatel vaadata endasse, s.t. vaatamata kehvale majandusperioodile ei ole EV oma 2% SKT-st nõudest loobunud, kuid nemad on. Siinkohal peab kiitma muidugi Läti praeguse kaitseministri aktiivsust jms.
Aga tõesõna, ei tea kas ühistest asjadest midagi välja tuleb, see Läti asi tekitab veel rohkem küsimusi juurde kui annab vastuseid. Ei usu, et me rondistunud masinad enam osta tahame.
HeiniR kirjutas:vk1, pidasin enim silmas seda, et kui korraldatakse ühishange, milles peame ka meie oma eesmärgid seadma lõunanaabrite järgi, olles samas suurima võimaliku rahakotiga, siis on see meile kahjulik.
Meie vaatame ikka seda, mida meile vaja.
Pataljonikomplekt.
Mis tüüp, millise maksumusega, millisest riigist, millisel tasemel moderniseerimine/mõningane seadistamine, kas erimasinad tulevad (kui võimalik) samal platvormil või mitte, näitab tulevik.
Mida lätlased taga ajavad, millised saavad olema nende rahalised võimalused, ei tea nad vist isegi hetkel.
Ammugi siis meie.
Aeg näitab.
Paralleele saab ikkagi tuua lühimaa taburetiga ÕT hanke perioodiga. Ka siis oli ülevalt-alla tulnud otsusega. Läti ja Leedu said Rootsi vana ÕT tehnikat. Leedu panustas juurde ja kauples omale Stingerid välja. Radarid said aga mõlemal riigil otse Rootsi militaarsest vanadekodust. Eestile valiti aga teine lahendus nagu me teame seda tänasel päeval. Ühine on aga periood, millal hangiti. Seega soomusvõimekust saab pidada taas mitte kohalike initsiatiivina vaid kui antud "rohelist tuld".
Vb selle "iroonia" katmiseks sai see hiljutine "ühishanke lepingu" tegemine. Leedukatel on kana kitkuda meie Ämariga - vähemalt pole siiapoole õhupatrulli kolitud (?! mugavus, las jääda nii kuis on vms). Eks lõunanaabritel on miski õe või venna kompleks, et kui üks saab, ei tohi teine ilma jääda ja sellest see põdemine pihta hakkab - ja ka kõik lahendid, mida oleme näinud.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
No lihtsalt spekulatsiooni mõttes....
Teadupärast on rootslased tellinud endale Patria kontsernilt kaks pataljonikomplekti(täpset arvu ei mäleta hetkel,üle 100) Patria AMV masinaid.
Nendega varustatakse ümber 2 pataljoni, mis seni kasutasid, üks masinaid CV-9040B ja teine XA-203.
Need masinad jääksid nagu üle.
Võib olla siin oleks ühishanke võimalus lätlastega.(nende rahalised vahendid nüüd ja tulevikus on muidugi tundmatu maa)
Lihtsalt spekuleerides....
Äkki saaks me kohe mingi uue suure komplekti osta ning siis lätlastele sellest mingit osa välja liisida pakkudes samas täielikku hooldusteenust ning vajadusel ka sõiduki renti koos juhi ning meeskonnaga.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Rahvasuu teab rääkida, et Sebe üleöö tekkinud remondivõimekus põhineb KV-st tulnud tehnika remondimeestest, kellest üks olevat olnud Paside remondigrupi ülem A-stanis vist veebli auastmes. Üks taoline näide on ka haubitsate remondi teemal siit läib käinud. Mitte, et see halb oleks, aga me võiks oma piiratud rahakoti juures endale selgelt aru anda, et KV-st lahkuvad tehnika ala võtmetegelased, kes asuvad sama asja tegema erafirmas või asutavad erafirma, ei ole mitte positiivne ettevõtluse toetamine, vaid ikkagi vana hea sama asja mitmekordselt kinni maksmine ja probleemi lahenduseks pole igihaljas käte laiutamine kõikevõitva rahapuuduse teemal, vaid kogu lahenduse üle vaatamine, tuli silmanurgas põlemas, et tuleb lahendus leida. Erasektoris on ikka sedapidi, et kui võtmetegelased laiali jooksevad hankijate juurde ja selle tulemusena kogu üritus kallineb, lendavad tegevjuhtkonna pead.
Laiem probleem on see, et tehnika aladele on meil värbamisväli ikka väga kokku kuivanud, teises teemas sai kirjutatud, et ENSV ajal oli soovijal võimalik tasuta õppida ka sõjalise rakendusega erialasid nagu soomukijuht, raadiotehnika spets, autojuht, langervarjur või sukelduja, siis tänane antud tehnikahuvi temaatika piirdub mõningate tasuliste tehnikaringidega, sellise lahendusega on juba laiemalt ette määratud pisike värbamisväli, järelkasvu nappus ja sõltuvus üksikutest tehnikafännidest, kelle kaabut kergitades jääbki KV sundseisu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
See on tõesti kummaline, et millel see SEBE Eesti konkurentsivõimeliseim rasketehnika remondikompetents üleüldse põhineb? Neil ei tohiks olla ühtegi roomikutega reisibussi. Ma saaks veel aru kui mõni riigiettevõte, näiteks AS Eesti Energia või AS Eesti Põlevkivi hakkaks kaitseväe roomiktehnika remondiga tegelema.
Kapten Trumm kirjutas:Rahvasuu teab rääkida, et Sebe üleöö tekkinud remondivõimekus põhineb KV-st tulnud tehnika remondimeestest, kellest üks olevat olnud Paside remondigrupi ülem A-stanis vist veebli auastmes.
"Samas on teada, et bussiettevõtte palgal on ka endine kaitseväe logistikaosakonna ülem Raivo Tamm, kes on praegu SEBE Tallinna piirkonna juhataja ja peale selle ka kaitseministri nõukoja liige."
Viimati muutis rbl, 09 Okt, 2013 12:40, muudetud 1 kord kokku.
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
