Uued relvasüsteemid EKV-le

[Lemet]

No aga mida Sa tahad, kui isainimene Laugen särava silmaga on lugejatele kõrvadele riputamas infot, kuidas Hollandi sõjaväelastel laskeharjutused nurjuvad, kuna KUULID olla otsa saanud... Mõistagi OT ja vabandused.

[HeiniR]

Huvitav leid:

http://armyrecognition.com/dsei_2015_ne ... 08154.html

[Xender]

Usa annab Eestile 68 miljonit dollarit taristu arendamiseks Ämaris ja Tapal

Paistab, et Javelinidele kulunud raha tuleb meile ringiga tagasi. 68 miljoni dollari eest peaks ikka üht - teist saama.

[kaur3]

Tulirelvadest. Uus-Meremaalt tuli uudis, et Steyr AUG vahetatakse AR-15 tüüpi püssi vastu. Võitis LMT kuulsate tootjate ees. Varem oli LMT kinnipannud ka nende tellipüssi konkursi.

http://www.thefirearmblog.com/blog/2015 ... steyr-aug/

http://soldiersystems.net/2015/08/17/ne ... ool-ar-15/

[Tschy]

Bullpup relvalt tagasi "klassikalisele" - huvitav, kas sel ka mingi põhjus?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tuues teemat jälle Eestile lähemale:

http://www.janes.com/article/53779/saab ... rce=Eloqua

..suht hea ülevaade sellest rotsade tankitõrje "imerelvast" (on ka siin teemas korduvalt kõne all olnud)

[Leo]

Kusagil siin lähedal oli ka NLAW oma teema, kus ka mainitud, et rootslased said tarkvara tuunides maksimaalse laskekauguse 600 m pealt 800 peale. Ma esitaks siis küsimuse niimoodi, et millal need NLAWd Eestisse ostetakse? KL oleks tänulik ka vanema mudeli eest, hea linnalahingus venelaste tanke lasta ja hind ka oluliselt odavam kui Javelinil. Võiks soomlastelt alustuseks sada tükki vanemaid 2007. a partii rakette ära osta, soomlased nendega vägagi rahul ja saavad riiulimeetreid tühjaks uuemate ostmiseks.

[Kapten Trumm]

NLAW ka mingi 400-500 meetriga oleks meil tantsulõvi - eriti üksustes, kus seni TT rakette pole (ega tule).
Milles seisneb tema kvalitatiivne eelis seniste TT süsteemidega (Kusti, 90 ja 106 mm)?
Tegemist on eespoolt ja küljelt lastes nn hard kill relvaga (millel on kõrge märgi hävitamise tõenäosus esimese lasuga, suvalise soomuse vastu).
Ka senine Milan pole tänapäeval enam eriti "hard kill" (seepärast välja vahetataksegi).
See "hard kill" võimaldab kõiki vastase soomukeid võtta vastu ka eespoolt, kui seni pidi TT (eriti Rootsi relvadega) katsuma pääseda küljele (kuhu vastane ei lase alati minna).
See võime koos taolise laskekaugusega tähendab, et on reaalne võimalus ründava vastase jalaväe ja tankide vastastikune toetus ära käkkida.
Ehk meie saame tankil enne kupli pealt lasta kui vastase jalavägi meile ohtlikuks muutub. Kui laseme 500 m pealt tankil kupli maha, siis tankist 200 m eespool tulev jalavägi ei suuda meile veel suurt midagi teha. Seda enam kui tegu on "fire and forget, first kill" relvaga. Millest on näha korraga võib-olla lasu pahvakas ja kogu lugu. Järelikult peab jalavägi enne ära puhastama ohtlikud kohad, kui tankid (ja õhemad soomukid) lagedale ilmuvad ja seepärast ei saa nad oma jalaväge toetada - ning meie jalavägi saab neid segamatult niita.

Arvestades, et meil keskmine lagedam koht kipub olema paarsada kuni mõnisada meetrit, siis on selliste relvadega võimalik palju jama teha ning enamikel lagedamatel aladel on võimalik suht väiksel üksusel "keelata" soomusega lagedale ronimine. Mis tähendab, et vastase jalavägi kaotab oma senise peamise eelise - võimsa otsetule toetuse. Suured lagedad mõistagi jäävad suurematele rakettidele, aga tüüpne talupõld, mis kustile ja 90 mm-sele on seni probleem, NLAW-le enam pole nii suur probleem ning sellega laheneb ka TT kahurite igavene mobiilsuse probleem (NLAW tähendab, et TT kahuri laskekaugus on sul igal pool, kus pinnas inimest kannab).

Üks KSK tegelane kirjutas mõni aeg tagasi Sõduris TT rakettide (Javelini näitel) kasutamise problemaatikast eri tasemetel. Toonitati, et jänkidel on Javelin kasutatav rühma tasemel, kuna neil on soomukid, mis veavad neid rakette kaasas. Aga härrased KSK-st, võtke arvesse Kusti 551 (751 igal pool vaevalt on) hävitamise tõenäosus T-72BM-i vastu ja vaadake, palju kaaluvad M2 relvad + moon kokku. Kusti raketi hävitamise tõenäosus tanki vastu ei ületa päriselus 25% ja tüüpselt tuleb lasta kahest relvast, liitke kokku kahe relva+4 raketi kaal - seda peab täna jalavägi kukil tassima. Prognoosin, et isegi Javelini kaalu juures on rakettide kilogramme samaks tulemuseks hulga vähem tassida.

[HeiniR]

http://www.armyrecognition.com/septembe ... 09152.html

Raytheon, Lockheed Martin Javelin JV, Tucson, Arizona, was awarded a $41,566,755 foreign military sales contract for 354 Javelin Block 1 tactical rounds, 36 tripods, and one golden units for Jordan and Estonia. Work will be performed in Tucson, Arizona, with an estimated completion date of Aug. 31, 2023, the US DoD annouced on August 31, 2015.

Nüüd tekitab veidi segadust, kas tegu võib olla mingi lisa Javelinide hankega EKV-le?
Sellest viitest ei tule välja, et mis täpselt Eestile ja mis Jordaaniale ning millised kogused. Ja varasema hankega on ju tulemas Block 0? Ja nüüd käib jutt Block 1 rakettidest?


EDIT: Ei tea kas varem läbi käinud foorumist, kuid panen lingi Javelini õpetusele -> https://fas.org/irp/doddir/army/fm3-22-37.pdf
Selle õpetuse järgi peaks vist iseõppijagi laskma osata

[Kapten Trumm]

Vala veitsa õli tulle teemale "Javelini ei saa kasutada rühma tasemel, kuna on liiga raske".
Raske on suhteline mõiste.
Hindame Javelini tapmise tõenäosuseks T-90 tanki vastu 50% (kahest paugust 1).
Hindame Kusti (M2) tapmise tõenäosuseks T-90 tanki vastu 25% (neljast paugust 1).
Mille pärast 2? Aga seepärast, et TTGH standardne taktika on kahest relvast ühe märgi vastu + rühmas on neid vähemalt 2. M2 mudel seepärast, et need on täna olemas.

Komplekt samaks soorituseks
-Javelin CLU 6,4 kg, rakett 15,9 kg, 6,4+2*15,9=38,2 kg
-Kusti M2 relv 14,2 kg, 551 HEAT rakett (põhiline soomusevastane moon) 3,2 kg, 14,2*2+3,2*4=41,2 kg.

Kaaluandmed on võetud wikipediast.

Ehk ei maksa Sõduris ilma natuke arvutamata selliseid asju väita, et Javelin pole kergjalaväe rühma poolt kasutatav. Täna veab see Eesti kergjalaväe rühm veel raskemat träna seljas. Kui keegi ütleb, et pole pappi või rühmal pole Javeliniga midagi teha (jänkidel miskipärast on), siis olen nõus, aga see kaalu ja transpordi jutt ei pea vett.

[HeiniR]

Trumm, hetkel ei saa aru, kellega vaidled Javelini teemal?

Mille pärast 2? Aga seepärast, et TTGH standardne taktika on kahest relvast ühe märgi vastu + rühmas on neid vähemalt 2. M2 mudel seepärast, et need on täna olemas.

Viidatud Javelini juhendis on minu arusaamist mööda öeldud, et kahe Javelini laskeseadme samaaegsel kasutamisel ühe sihtmärgi suunas peab teine meeskond ootama seni, kuni esimese relvameeskonna rakett on sihtmärgini jõudnud. Seega loeks antud juhendist justkui välja seda, et samaaegselt kahte raketti korraga ühe sihtmärgi pihta välja ei lasta?

[Kapten Trumm]

Jutu aluseks on faktiviga ühes artiklis, ajakirjas Sõdur. Osavad näpud leiavad selle kindlasti minust kiiremini.
Kirjutatud on, et USA mehhaniseeritud rühm (Bradley või Stryker) saab Javelini kasutada, kuna seda veetakse soomukites ja ei pea jalgsi neid tarima.
Mina ütlen, et Eesti kergjalaväerühm anno domini 2015 kannab selle rolli täitmiseks seljas veelgi rohkem kilosid ja keegi ei kirjuta Sõduris, et mehed on üle koormatud.

Kui juuksekarv poolitada, siis tänase kergjalaväerühma koli on meil ca 100 kilo mehe kohta, palju neid lippaks sellise kandamiga?
Ikka autod veavad, mis siis segab Javeline Unimogi kasti panemast?

Segaseks jääb ka see vajadus sama laskekaugusega toetusrelva järele. Võib-olla on tegu minu piiratud mõtlemisvõimes. Minuarust on antud relvasüsteem disainitud (erinevalt Milanist) shoot and scoot põhimõttel ehk selle kasutamiseks pole (erinevalt Milanist ja Mapatsist) hädavajalik võime hoida vastast ninapidi maas, et see ca 10 sekundi jooksul laskeseadme taga higistavat laskjat maha ei laseks. Kui aga rühm laseb vastast 1500 m kaugusele, siis nii kaugelt on korraks nähtavale ilmuva laskja tabamine vastase jaoks kaunis probleemne. Scoutspataljonile ja CV-le (kellel erinevalt BMP-dest ja M2-dest pole integraalset TT võimet) annaks nad muidugi palju juurde, aga veel rohkem annaks nad juurde justnimelt palga tagumendiga kergejalaväele. Sest nagu paljukordselt räägitud, on sellega võimalik tabada ka muid võtmesihtmärke nagu nt ohtlikud vastase kuulipildujapesad, mille jaoks on Scoutidel täna olemas 12,7 (ja tulevikus on 35 mm).

http://issuu.com/sodur/docs/sodur0115/1 ... 9/11930245
Lk 50 viimane ning lk 51 teine lõik.

[Gideonic]

Kirjutatud on, et USA mehhaniseeritud rühm (Bradley või Stryker) saab Javelini kasutada, kuna seda veetakse soomukites ja ei pea jalgsi neid tarima.

No see on selgelt ebakorrektne väide. See on ka ju USA airborne üksustel ametlikult relvastuses (meilgi tegid just nemad sellega lahinglaskmisi ju). Pole neil ei Bradley'id ega Stryker'it.

[Kapten Trumm]

No näed, juba vennad hakkavad mõtlema, et mis värk on.
Asja puänt on ju see, et USA õhudessant on kergejalavägi (rangerid ja airborne ongi kõik, mis kergjalaväest USA armees alles on).
Tegelikult, mida "kergem" see jalavägi on (langevarjudel maabuv dessant on eriti kerge variant), seda rohkem ja seda allapoole on taolist staffi tarvis, et kompenseerida üksuse muidu lahjapoolset tulejõudu. Ilmselt on nende airborne vendade tablis ka Stingerid.

[tommy]

See on ka ju USA airborne üksustel ametlikult relvastuses (meilgi tegid just nemad sellega lahinglaskmisi ju). Pole neil ei Bradley'id ega Stryker'it.

Neil dessantlastel olid Javelini-meeskonnad kompanii tasemel.
Kompaniis kolm jalaväerühma ja weapons-platoon.
Selles viimases oli vist kolm relva. Nn. Javelin-section-it.

Kui ma nüüd õieti mäletan ja midagi sassi ei aja..