Uued relvasüsteemid EKV-le

[Viiskümmend]

Madiss, kas sellele Norra MK I platvormile on Hagglund teinud juhtimispunkti soomukeid, 120 mm miinipilduja soomukeid, miinipildujate tulejuhtimise soomukeid, logistilise toetuse nagu miinipildujate laskemoona transpordi soomukeid, transportööre, evakuatsioonimasinad ja med. soomukeid ning millised relvasüsteemid neile peaks üldse tulema?
Kas Eesti ostis Norrast kirju valiku nimetatud erinevatest keredest või soetati hoopis IFV-de kered, millel olid tornid eemaldatud?!

[paul]

Eesti saab sõbralikult riigilt poolmuidu 35 toetussoomuki kered
http://www.postimees.ee/3455961/eesti-s ... muki-kered

http://uudised.err.ee/v/eesti/c62eea31- ... sina-keret
Eesti ostab Norralt 37 jalaväe lahingumasina keret


2 masinat tekkis juurde.


Ei tekkinud - 2 x "lisamasinat" on sõiduõppeplatvormid (vt hoolikamalt varasemaid poste)
(by Borja)

[Kapten Trumm]

Olulistemate muudatustena, vahetati mootor välja diisli vastu (koos uue käiguosaga), lisati roolivõim ning parendati vedrustust. Samuti ehitati kinni katus. Sellele lisaks igasugust igapäevasõiduks vajalikku nänni (klaasipühkijad, tahavaatepeeglid jms).

Ju ikka koos käigukastiga, vaevalt et sillad kah. Ega sel rohkem käiguosa polegi, analoogselt Pasiga on Zil-157 sillad kinnitatud soomuskarbi külge (raami pole).
Aga taoline projekt on meil liiga külma sõja hõnguga, meil on vaja midagi moodsamat, kõrgtehnoloogilisemat ja selle eest tuleb liitlassuhete nimel raha viia mõne liitlasriigi firmale.
Kinniseid 152-sid ehitas juba NSVL, Praha Kevade kogemusena (ülestõusnud viskasid süütepudeleid majade vahelt ülevalt masinasse).

Eestis ehitas Mati Leivategija Zil-157 Volvo diisli peale, pidi olema selline kõrgepöördeline diisel, mis sobib kokku bensumootorile mõeldud ülekannetega.

Kindlasti leidub hulgaliselt võimekamaid alternatiive kuid kui natukenegi tahta logistikat lihtsutada oleks SISU masin meile mõistlikuim

Minuarust on massiliseks kasutuseks (Soome armee mastaabis pole ka Pasi teab mis massiline) peaks olema lihtsam masin, 4x4 veermikul, lühem, väiksem, kergem, esialgu võiks isegi mitteujuv olla. Kui me taotleme taolist kaitset nagu XA-188-l on, siis ujuvaks ta ei muutu nagunii.

[tommy]

Miks peab seda suurt kasti Rootsis või Soomes tegema?

Ei pea tegema ei Soomes, Rootsis, Eestis või Türgis.
Võib ja saab teha seal, kus seda otsustab hankepakkumisele parima panuse teinud ettevõte...

[Kapten Trumm]

Sellistel hangetel pole midagi imelikku, kui on ette kirjutatud, et x% sõlmedest tuleb toota tellijariigi territooriumil ning ostja kontrollib seda.

[Viiskümmend]

Toetussoomuki "relvasüsteemiks" on selle logistilise ruumi suurus, mida rohkem seda uhkem. Kujutan ette, et autode ümberehitus ja suur keevitustöö on ikka eestlaste põline leib olnud

[Kapten Trumm]

Kui vaadata Ukraina BTR-4-de seiklusi Donbassi sõjas, siis seal oli tootjal probleeme sellega, et masinasse tekkisid praod. Näiteks meeskonnaruumi lakke.
St kas ebasobiv materjal või tootmistehnoloogia eiramine (nt keevitades lasti karbil liiga kuumaks minna). Väsimuspurunemise nii uuel masinal laes võiks välistada.
Seda siis Harkovi tankitehases või kus nad neid tootsid. Seal peaks vennad teadma, mida teevad ja nad ei keevitanud enne eluaeg prügikaste kokku.

Ei ole see niisama lihtne - et neid peensusi vallata, tuleb kõvasti harjutada ja varakult alustada.

[Viiskümmend]

Tulenevalt eesmärgist ehitatakse need Norra kered tõenäoliselt ümber umbes ligilähedaselt sarnasteks nagu M577/M992? Taha suur kuut ja katusele vastavalt otstarbele generaator, kliimaseade, väike kraana, erinevad antennid, tuled, lisakanistrid, trossid ning korvid erinevate maskeerimisvahendite ja muu mudru jaoks. Mingi väiksem Protector ka kui ruumi on, need on juba aastatega ka oluliselt odavamaks läinud

[tommy]

Recoverymasin "Hägglunds"i tootevalikus...
https://www.youtube.com/watch?v=ZcnKHeevuks

[saksingj]

Kas neil on mootorid ikka peal või on tegu ainult metallkarbiga ning tuleb need ka lisaraha eest osta? See maksab siis juba päris palju. Kas Herem ei peaks sellest asjast teadma?

[Viiskümmend]

Kas tulevad nii Leopard 1 baasil, kui ka CV baasil ehitatud recoverid?

[Leo]

Kui soovitakse eriti ägedat 120 mm MPd, siis AMOSele ja NEMOle eriti alternatiive ei ole, kuigi on voimalik ka tavaline 81 mm voi 120 mm MP meeskonnaruumi paigutada, kuid siis ei ole igasugu isesihtimisest ja automaatikast juttugi. Iga 120 mm MP kohta peaks olema ka 1 moona vedamise masin, sest kaasas olevad 40-50 laengut saavad kiiresti otsa. Soomlased ilmselt oleks loogiline valik nende masinate ehitamiseks, mida oleks siis 6-8 tk. Lihtsalt soomusterasest kuudi koostamisega saadakse loodetavasti ka Eestis hakkama, siis oleks voimalik enamik modifitseerimisi ikkagi kodumaal teha.

[Kapten Trumm]

Miks see 120 MP on vaja masina sisse toppida? Relva tagasilöök ja selle summutamine tekitab suurema tehnilise probleemipuntra.
Vaadake vahelduseks, kuidas see probleem lahendati vene 240 mm miinipildujal Tjulpan
https://en.wikipedia.org/wiki/2S4_Tyulpan

120 mm puhul oleks kõige lihtsam panna relv samamoodi üles käima ja kasutada ees oleva mootoriga soomukit (M113, MTLB).
Vastav hüdrosüsteem tõstab relva püsti ja lööb naksti maapinda.
Ees seepärast et taga otsas olevatest luukidest saavad 2 venda miine torusse tõsta.
Ei ole vaja jännata soomuki enda tugevdamisega (sest paugu võtab vastu MP tugiplaat) ja "mõnusa" sisekeskkonna tekitamisega.
Vastase patareivastase tule all vaevalt et keegi laskma hakkab (kui nii juhtub, siis tuleb kähku jalga lasta).

[Viiskümmend]

On ikka HSW 120 RAK on AMOSEST/NEMOst igati kaasaegsem, odavam, parem ning töökindlam. See poolakate torniga 120mm MP sobiks sinna Norra CV tühja torniauku ju nagu valatult, üsnagi lihtne integratsioon ning see oleks ka poliitiliselt ülivõimas projekt

[Leo]

Venelaste Tjulpan on ikka päris koletis kaudtulerelvade hulgas, sellist veeremit pole ilmselt olemaski, mis selle 240 mm kaliibriga ja 130 kilose miini stardikiirenduse tagasilöögile vastu peaks. MP mahapanek laskmise ajaks teeb kogu systeemi oluliselt aeglasemaks. Vastase tulelöögi ajal ilmselt keegi lasta ei taha, kuid iseliikuva ja soomustatud kaudtule idee ongi selles, et kiiresti positsioonile, paugud ära ja minema, enne kui vastutuli kohale jouab ja kui on sitt päev, siis saab soomuse all ka vastase tule alt ära liikuda ilma suuremate kaotusteta.

See poolakate 120 mm MP torn on väga huvitav asi, kahjuks olid materjalid peamiselt poola ja poola keeles, kas kellelgi on ripakil ka inglisekeelsed? Poolalt see tuuning tellida on muidugi voimalik, kuid kas sel on motet? Mone relvasysteemi ehitamine ei ole välispoliitiliselt mingi eriline syndmus, pealegi kas seda poolakate systeemi on kusagil peale testmudelite ka reaalselt relvastuses? Soomlastel on jälle suur häda Patria AMOSt ning NEMOt myya, sest seni on edukus olnud kesine ning see sobib ka CV90 peale ning voiks olla isegi välispoliitiliselt märgatav positiivne sonum, kui eestlased soomlastelt uued MPd ostavad. Eks näis, see koik on puhas teooria