HeiniR kirjutas:Zuslik, käesolev partii on vaid üks saadetis mitmest! 33mio USD eest Javeline tuleb ju mitmes osas ning tegelik arv jääbki ilmselt sinna 250-300 kanti.
Osadeks jagamise põhjused võivad olla nii tootmismahtude täitmises kui ka “jälgede” segamises.
Tahtsin öelda, et pildi järgi ei saa lihtsalt hinnata- niimodi oleks varsti levinud kuulujutud, et üks rakett maksab 700 000$.
Muide eelmine aasta kinkis USA samasuguse summa eest eestile Javeline ja kohale toodi nad loomulikult mitme erineva saadetisena- Ameeriklased ise ütlesid, et kahes aga kas see muudab nad erinevateks tarneteks.
Muide eelmine aasta kinkis USA samasuguse summa eest eestile Javeline ja kohale toodi nad loomulikult mitme erineva saadetisena- Ameeriklased ise ütlesid, et kahes aga kas see muudab nad erinevateks tarneteks.
Nüüd vist ongi mingid asjad segamini. Kas mainitud tarne ikka ei olnud seotud selle esimese USA 100 miljoni USDiga, mis Balti riikidele eraldati?
2018.a väidetavalt tulev 100miljonit USD Baltikumile alles hakkab juhtuma ning Postimehes toodud viimane tarne ei tohiks olla sellega seotud.
Kokku on Eestile eraldatud laskemoona tarne väärtuseks 33 miljonit dollarit, mida finantseeritakse 2014. aastal Ameerika Ühendriikide poolt Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud rahadest.
Kui peaks tulema lõpuks välja, et see mitme aasta tarnitud raketid maksavad kokku 33mil-i $ siis on ajakirjanduse poolt paras ämber küll sest mõlemal korral on ikkagi artiklites olnud kirjas, et USA antud laskemoona tarne väärtuseks on 33milli.
Positiivse poole pealt uued käsitulirelvad, isiklik varustus (sh öövaatlus võime suurendamine), laskemoona varude suurendamine jms.
Negatiivse poole pealt tooks välja 48 miljonit eurot mereväe laevade uuenduseks kuluva summa, lisaks 29 miljonit eurot, mis kuluvad kahe väikese "tasuta" lennuki peale (amort, seadistus jms).
Kuna oleme võtnud endale miinipaatidega vastava kohustuse, siis saan aru, et kulutusi on meil vaja teha, Põhja-Korea vastasseisuks võivad need miinipaadid isegi kasulikud olla. Kuid samas on summa ikka väga suur, sisuliselt lähedane sellele, millega need paadid alguses osteti (800mln EEK).
29 miljonit EURi kulutada kahe propellerputka jaoks on samuti ikka päris räige summa. Kokku pea 80 miljonit eurot raha, mis esmase kaitsevõimekuse (mis peab olema vähemalt meie praeguses olukorras prioriteet) on suht ümmergune null. EOG mehed saavad langevarjuhüppeid sooritada ka liitlaste lennuvahenditelt.
Ja siis räägime samas artiklis, kuidas 6 liikursuurtüki hankimine sõltub meile tehtavast hinnast.
Artiklis kirjutatud ka seda, et CV90 tornideta keredest 6 masinat saavad omale 81mm MP. Seega 120mm pole mõtet enam rääkida. See artikkel oli vist mõeldud positiivsena neile, kes riigikaitsest suurt ei tea, minul sit-tus aga veidi hinge.
HeiniR kirjutas:Artiklis kirjutatud ka seda, et CV90 tornideta keredest 6 masinat saavad omale 81mm MP. Seega 120mm pole mõtet enam rääkida. See artikkel oli vist mõeldud positiivsena neile, kes riigikaitsest suurt ei tea, minul sit-tus aga veidi hinge.
Nõus kõigi akf väljatoodud pointidega - eriti lõputu raiskamise osas plastmasspaatidele versus ebamõistlikult minimalistlik arv liikureid(-"vähemaltkaksteist" )..
Ja ei saa mitte märkimata jätta, et see oli keegi Borja, kes siin foorumis juba aastapäevad on CV90 tornideta kerede // 120mm MP sümbioosi pidetuks fantaasiaks nimetanud..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Tundub, et Luige ajal on nüüd uuesti kindel suund võetud sarnaselt Gruusia invasiooni eelsele ajale selgelt pehmete võimekuste arendamisele kaitseväes: miinijahtijate moderniseerimine, transpordilennukid, uued käsitulirelvad, 120 mm. asemel 81mm., 18 liikuri asemel 12. Esmase iseseiva kaitsevõime seisukohalt kriitilised võimelüngad: kaugmaa tankitõrje, keskmaa õhutõrje, liikurid on lükatud kuhugile tahaotsa, tegeletakse tähtsusetu tilu-liluga, nähtavasti ei taheta-juleta Kremlile meie eliidi poolt meelepaha valmistada ja teda mittevajalike asjadega provotseerida. See saadab paraku ka läänele kahetsusväärselt vale sõnumi, et Eesti ise ei võtagi oma riigikaitset eriti tõsiselt ja siis tekib neil sealgi peagi küsimus, et miks peaksid nemad rabelema ja siia oma üksusi saatma jne. arvata võib, et selline asi eriti kauaks siin kestma ei jää.
Esiteks peab mainima, et pildil olev inimene kannab pika aluspesu särki, mitte fliisi, mis on põhimõtteliselt villase kampsuni asendaja. Ise ei ole vähemalt 10 a seda KV ametlikku venivat pikka aluspesu kasutanud, sest niiskena see sooja ei pea, sama kehtib villase kampsuni kohta. Fliiside ja igasugu aktiivseks tegutsemiseks mõeldud kangaste peamine boonus ongi, et need on looduslikest kangastest kergemad ja peavad sooja ka märjana. Samuti on hea, et talvevormi jope soojendust saab eraldi kanda, annab rohkem võimalusi kombineerimiseks. Need pealissaapad märja ala läbimiseks on igati bueno, kuid kummikutest loobumine on ikkagi lollus, sest külmal ja märjal ajal on vildist voodriga kummik asendamatu.
Uued kaitsevestid on head, ja see, et nendele saab kaitse-elemente juurde lisada, on ka mõistlik, sest suurema killurahe korral on vaja enamik kriitilistest kehaosadest kinni katta. Vanade laevade ja lennukite kõpitsemine kokku 80 milj € eest on lollus, kuid ilmselt ei ole kellelgi muna neid surnud sündinud vasikaks tunnistada ja maha kanda, sest see summa on ikka jube suur sellise mõtetuse tarbeks. Kui EOGl on hüppamiseks lennukit vaja, siis tuleb see neile hankida, kuid see ei maksa kindlasti 29 milj €. Või keegi KJs päriselt kujutab ette, et need lendavad kirstud läheksid koos EOG dessandiga SA tingimustes kuhugi Venemaa kohale eriülesannet täitma? Haubitsate puhul tuleb loota, et korealased teevad NATOsse K9 müümiseks võimalikult hea pakkumise ja suudetakse hankida rohkem kui 12, 18 toruga pataljon on ikka oluliselt vägevam. 155 mm täpsusmoona ja eriti TT-moona ehk BONUSt tuleb ka osta mõnisada lasku.
Skautide tuletoetuseks 6 tk 81 mm MPd soomuskere peale panna on nii Eesti nokia, tehakse miinimum, et saaks ikka uhkelt ristikese kirja panna. 6 NEMOt oleks olnud asi, sest nende laskekiirus ja -kaugus ning võimalus TT-miine pilduda on oluline boonus, tavalisi 81 mm peaks olema vähemalt 9 või veel parem 12 relvasüsteemi, et vajadusel igale kompaniile 3 relva anda ja mõned veel varuks eriti kuumadesse kohtadesse.
Laskemoona ostmise järjekorraga tuleb meelde ajalooline kogemus, kui 1930ndate lõpul, kui õhk tuleva sõja hõngu tõttu hakati uusi TT-kahureid ja lennukeid ostma, kuid keegi enam ei müünud, sest oma riigi tellimuste täitmisega oli kiire ja üks alistumise põhjus olevat olnud Laidoneri tõdemus, et sõja korral jätkuks laskemoona vaid 2 nädalaks.
5,56 mm relvade ostmine on mõistlik, sest jalaväelase sihikuline laskekaugus ei ole üle 150 m ja lahingus on tõesti oluline, et jaksaksid võimalikult palju laskusid kaasas kanda. Lisaks sisaldab artikkel ka otsest jama, kui mitte öelda valeväiteid - "Samuti on kaitseväel plaanis tulevikus muuta paljude Euroopa riikide eeskujul jalaväejao struktuuri nii, et igasse jakku kuuluks ka täpsuspüssilaskur, kelle kasutada on kuni 600 m laskeulatusega 7,62 mm kaliibriga relv". Jagudes on juba aastaid kasutuses optilise sihikuga täpsusrelvad väljaõppinud meeste käes, need on siis AK4 või G3, millel on sihik peal ja need on täiesti piisavad jao tegevuse katmiseks. Ma kindlasti ei poolda uute täpsuspüsside ostmist, kui nende hind on ägedate sihikuteha mitu tuhat € komplektist, vähemalt niikaua, kui KJ ladudes on lademes 7,62 relvi, mis optikaga suudavad tavamoonaga alla 2 MOA hajuvust hoida.
asiootus kirjutas:Tundub, et Luige ajal on nüüd uuesti kindel suund võetud sarnaselt Gruusia invasiooni eelsele ajale selgelt pehmete võimekuste arendamisele kaitseväes: miinijahtijate moderniseerimine, transpordilennukid, uued käsitulirelvad, 120 mm. asemel 81mm., 18 liikuri asemel 12. Esmase iseseiva kaitsevõime seisukohalt kriitilised võimelüngad: kaugmaa tankitõrje, keskmaa õhutõrje, liikurid on lükatud kuhugile tahaotsa, tegeletakse tähtsusetu tilu-liluga, nähtavasti ei taheta-juleta Kremlile meie eliidi poolt meelepaha valmistada ja teda mittevajalike asjadega provotseerida. See saadab paraku ka läänele kahetsusväärselt vale sõnumi, et Eesti ise ei võtagi oma riigikaitset eriti tõsiselt ja siis tekib neil sealgi peagi küsimus, et miks peaksid nemad rabelema ja siia oma üksusi saatma jne. arvata võib, et selline asi eriti kauaks siin kestma ei jää.
Tundub, et hoopis asiootus on üks poliitiline troll, kes oskab igast teemast mingi poliitjura välja imeda.
Kuidas oleks näiteks poliitilise imemise asemel üks väike võrdlus, mis on 81 mm miinipilduja tagasilöök võrreldes 120 mm oma? Ja milline peaks olema sellisel juhul veermik, kui sellele 120 mm tahetakse panna?
See, et olemasolevaid asju on ka vaja korras hoida/välja vahetada, peaks nagu olema elementaarne. Mitte et olemasolevad asjad lastakse ära laguneda ning ostetakse aga uut tilu-lilu juurde. Mis liigub see kulub. Ja seina äärde pole ka jällegi mõtet asju osta. ostame need liikurid ka ära ja vaadake siis, mis rahad nende peale hakkavad kuluma...
Käesolev post on ühtlasi asiootuse järjekordne hoiatus. Järgmine kord on järjekordne bänn...
120mm lahendusi on küll võimalik CV90 veermikule panna, lihtsalt süsteem ise tuleks võtta see kallim NEMO/AMOS. Kui aga soovitakse lihtsamat lahendust ilma suurema ümberehituseta, siis jääb tõesti laeks 81mm. Mina üleliia ei kurdaks, miinipildujad saavad vähemalt soomuse alla. Laevade moderniseerimist nähti ette juba rohkem kui 10 aastat tagasi - veel Kõutsi ajal. Seega üllatusena ei tohiks see kellelegi tulla. Ka käsirelvade vahetus ei tohiks olla mingi üllatus. Lennukite kohta tõesti ei oska hetkel väga palju kommenteerida. Piirivalve enam lähitulevikus transportlennukeid ei kasuta ja kuidagi tuleks see lünk ikkagi ilmselt ära täita. Moonaga on see lugu, et enne polnud meil ka nii palju raha laiaks lüüa. Oli ju palju muid prioriteete vahepeal (sealhulgas TT ja ÕT vahendid).
Selleks kasutatakse mingeid amorte või siis teisel juhul toetatakse mingi liigendiga vastu maad. Kui lihtsamalt miinipilduja peale monteerida, siis tuleks ilmselt vedrustust täiendada. Aga ma ausalt öeldes täpseid põhjusi selle valiku puhul ei tea, seega väga ei taha ka spekuleerida.
Juutide 120 mm miinipilduja, mis pannakse ka Hummeri peale, on tagasilöögita miinipilduja. Mingi tagasilöögita kahuriga sarnanev arendus. Selle maksimaalne laskekaugus on 7 km. Tavalise 81 mm miinipilduja max laskekaugus on 6 km. Mis selle hinnasilt on - ei tea. Kuid kindlasti mitte tavalise 120 mm miinipilduja oma.
Saksalaste Wiesel AWC on samuti 120mm miinipilduja platvormina kasutusel, kasutab toestuseks jalgu. Siin eespool väideti, et polevat tehniliselt võimalik. Mina väidan, et on küll, lihtsalt küsimus on tahtes/rahas.
120mm eelis ei ole 1-2km pikem lennukaar, vaid 4 korda suurem lõhkepea.
Chupacabra kirjutas:Saksalaste Wiesel AWC on samuti 120mm miinipilduja platvormina kasutusel, kasutab toestuseks jalgu. Siin eespool väideti, et polevat tehniliselt võimalik. Mina väidan, et on küll, lihtsalt küsimus on tahtes/rahas.
Kui sa nüüd loed, mida ma tegelikult eespool kirjutasin, siis sa näed, et kusagil pole öeldud, et pole võimalik.
Kuidas oleks näiteks poliitilise imemise asemel üks väike võrdlus, mis on 81 mm miinipilduja tagasilöök võrreldes 120 mm oma? Ja milline peaks olema sellisel juhul veermik, kui sellele 120 mm tahetakse panna?
Tagasilöök on puhas füüsika. Loomulikult võid panna käpad, aga siis sa liikumise pealt ei tulista ka. Jääd seisma, fikseerid. Tulistad, võtad käpad üles. jne...
)..