122 mm D30 saadi samuti Soome käest sõbrahinnaga, kuid siin on üks konks millest Trumm targu vaikib- saadi vaid kahurid ja laskemoona, kõike ülejäänud vajaliku mudru mitte.
Ei vaiki, ma arvestasingi muu mudru peale teist samapalju raha kui relvad ja moon maksid. Samal tehnilisel tasemel veokid, 1970ndate raadioside, algeline tulejuhtimise kraam jne ei maksa ka midagi koledat. Millest aga siin tihti vaikitakse - ekspluatatsioonis on D-30 osutunud töökindlamaks kui FH-70 (kuigi samadel tingimustel tuleb poole odavam) ja ajateenijatele paremini sobivaks (ta ju algselt lollpeade armeele mõeldud ka). Seal lihtsalt ei anna midagi eriti katki teha, samas FH-70 (ja küllap jagub neid ka K9 juures) on küllalt keeruka-kapriisse ehitusega ja piisab ühest valest liigutusest mõne 18-a mõttehiiglase poolt, kui relv on katki ja tuleb hakata otsima varuosi kaugelt maalt.
Kuid ka D30ne pole kusagilt mujalt saada, kui just Soome neid maha ei kanna
Küll varsti kannavad. Koos oma kalli raha eest renoveeritud sõjaaja mürsuvirnadega.
Kardetavasti saab sõja korral VF lennuväest meile ohtlikumaks isegi VF suurtükivägi. Mingite D30netega pole võimalik seda isegi mitte teoreetiliselt maha suruda.
VF suurtükiväge me ei hakkagi suutma maha suruda. Isegi kui me end tervenisti K9 peale relvastame. Kvantiteet jääb ikkagi venelaste kasuks pluss hulgaliselt reaktiivsüsteeme, mis lasevad veel kaugemalt ja järjest täpsemalt. Ja tapvate moonadega. Meie suurtükiväe eesmärk on teine - anda otsustaval hetkel vajalik tulelöök jalaväe toetuseks. Vene kaudtule vastu jääb meil üle vaid manööverdada, soomustada ja kaevuda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.