1. miks peab peagi 30 taasiseseisvumise juubelit tähistav Eesti ajama oma relvahankeid läbi endiste kamina/KV töötajate "müügiesinduste"? 1994 suudeti automaadid osta, täna ei suuda? Kahtlemata on siin teatud eetilised küsimärgid.
Ajalooline meeldetuletus: 1994 iisraeli relvatehingu juures olid samuti omad vahendajad, kes said mõõdukat komisjonitasu, papa Apa ntks. Ja tookordne hange oli täiesti läbipaistmatu nii hindade, koguste, valikute, alternatiivide kui kõige muu osas. Eesti avalikkus seati lihtsalt fakti ette, et nii on. See oleks parem?
2. teema, et KV-st jookseb siseinfo endiste KV töötajatest relvakaupmeesteni, on kahtlemata teine kaalukas ja sisuline probleem. Sõltumata, mis hookuspookust teeb SP selle uurimisega, siis avalikkuses on tiba keerukas ikkagi ilma konkreetsete raudus käteta usutavalt väita, et kõik oli aus, läbipaistev jne.
Jah, see on probleem, teatud määrani. Eelkõige on risk selles, nagu juba märgiti, et hankes osalenu saab esitada kaebuse, et hankeprotsess ei olnud kõigi jaoks võrdne. Kusjuures siin ei oma tähtust, kas SP leiab kedagi/midagi või mitte.
Samas, hanke sisulist otsustusprotsessi sellised lekked ei loksuta, kuna avaliku hanke korral on kõikidel hankes osalejatel võrdsed tingimused, neil on protsessist sama info läbi sama infovahetuskeskkonna. Otsused tehakse vastavalt seadusele, hanketingimustele, esitatud pakkumistele jm dokumentidele, mitte läbi selle, kes on kellega sõber, kes suudab valjemalt kisada või mingit poliitikut ära lobistada. Ebaõiglane hankeotsus torkaks kohe silma, seda saab ka vaidlustada mitmes eri instantsis.
Sellised lekked eelkõige sogavad vett avalikkuse jaoks ning mäkerdavad kakaga kogu hanget, omamata hanke sisulisele otsustusprotsessile mingit mõju.
Kui kellelgi on tõsiseid andmeid (mitte arvamusi) telefoniõiguse või korru rakendamise osas kaitsevaldkonna riigihangetes, siis peaks sellest kirjutama kapole ja kripole, mitte foorumi seinale.