Mercurius kirjutas:Rääkides rahast on mulle siiamaani segaseks jäänud paar aspekti.
1. Me ketrame iga aasta läbi ajateenistuse 3000-4000 ajateenijat, samas moodustades nendest SA ainult kaks brigaadi. Eeldusel, et maakaitse on KL teema, siis on propotsioonid natukene paigast ära. Kas a) ajateenijaid on liiga palju või b) väljakoolitatud elavjõu sihipärane kasutamine on ebaefektiivne (80% reservist kasutamata või brigaadid väga kõrge jooksva elavjõukuluga).
Et siis
a) vähendades ajateenijate arvu, jääb raha üle relvastuse hankimiseks?
b) Tuleks väljaõpetatud reservi sihtotstarbelisemalt kasutada (kasvõi mobiliseerida KL-maakaitse üksustesse)?
Jutu jätkuks paar poliitilise taseme asja kah.
1. Miks ei või olla kaitseeelarve 2%SKP-st osaliselt "eelarvepõhine" mitte "kassapõhine". Ehk teisisõnu, miks me ei saa investeerida tuleviku kindluse teostamiseks tuleviku raha (laenu)? Analoog sõiduki liisimine 5 aastaks jooksvalt ostarveid tasudes. Võiks ju analoogse mudeliga 30-ks aastaks osta mõne relvasüsteemi. Halduskulud tuleb katta jooksvalt. Skeem aitaks üle saada suure investeeringu momentaalsest väljakäimisest.
2. Kui 2%SKP-st on tabu, siis miks me ei saa investeerida sisejulgeolekusse?
3. Miks peab olema tulumaks 21% kui sai elatud ka 26%-ga?
4. Miks ei võiks tööandja maksa töötajale keskmist palka RÕK-is olemise ajal? Milline on üldse tööandjate otsene panus ühiskonna turvalisuse tagamisel?
Pyyan vastata nendes osades, mis mulle jöukojased. Kuna pole aastaid asjaga kokkupuutes olnud konkreetselt, siis ainult
pöhimöttelisel tasemel.
”Me ketrame iga aasta läbi ajateenistuse 3000-4000 ajateenijat, samas moodustades nendest SA ainult kaks brigaadi. Eeldusel, et maakaitse on KL teema, siis on propotsioonid natukene paigast ära. Kas a) ajateenijaid on liiga palju või b) väljakoolitatud elavjõu sihipärane kasutamine on ebaefektiivne (80% reservist kasutamata või brigaadid väga kõrge jooksva elavjõukuluga).”
Need kaks birgaadi on manööveryksused. Ehk siis 20%. Nende töö on kiire lahingu tempo ja mobiilsusega lyya Vabariigi territooriumile tunginud vaenlane. Need kaks brigaadi varustatkse parimaga mis on vöimalik anda, sellise ylesande tätimsieks. Ehk siis 20% reservist. Nii öelda värske väljaöppega.
Järgnev teks on siis puhtalt kohvipaksu pealt ennustades, kuna paremaid lähetmaterjale pole.
Nyyd kui riigikaitseks olekski ainult need kaks brigaadi siis pöhimötteliselt, enne kui artikkel 5 reaalselt materjaliseerub ja selleks väga pöhjaikult ettevalmistutakse, on vöimalik nende kahe brigaadi löömine, vöi taganema sundimine. Eeldusel et vastas ei ole muud kui 2 brigaadi. Tundmatu, arusaamatu, igasugu militaarloogikat eirav vabatahtlik Kaitseliit ja Kaitseliidu yksuste X tegevus on sellise blitskriegi köige suurem riskitegur. Midagi samalaadset suudeti Gruusias. Vene vägede kaotused kohati kuni 50% isikkoosseisust ei ole seejuures nende jaoks probleem. Operatsioon loetakse edukaks, kui poliitiline eesmärk saavutatakse.
Nyyd 80% reservist ei ole mitte ”maha kantud”. Reservi yksused on klassikaliselt alati ylemehitataud märkimisväärses mahus, kuna inimesed reisivad jne, ning osa reservist läheb ka brigaadi täiendusteks, kaotuste kompenseerimiseks. Kokku ehk siis umbes nii, et 20% on brigaadis ja seelele veel 10% otsa nönda et miski 30% on tegelikkuses ikkagi seotud nende brigaadidega.
Jääb veel siis umbkaudu 70% väljakoolitatud reservi. See on väga oluline punkt.
Kui ma nyyd olen öieti aru saanud, siis need 70% moodustavad kahe Kaitseringkonna (kas nende nimi on siis kohaliku kaitse yksused) yksused. Kaitseliit on seejuures see kiire reageerimsie ajaga reserv. Väljaöpe on olemas, koosseis struktuurid kui on korras, elementaarne varustus on ladudes, aga varustuse tase ei ole vörreldav kahe brigaadiga.
Eesti jaotatakse vastutusaladeks, kohaliku kaitse yksused toetavad brigaadi, aeglustavad, kulutavad, takistaavd vastase varustuse liiikumist jne, köik mis asja juurde kuulub. Nyyd sissetunginud vastasele on need kaitseringkondade kohalikud yksused yks suur nuhtlus. Pole manöövri vabadust, nii ehk naa miski kontakt on kogu aeg, pole vöimalik lahti rebida luurest, isegi järelvedu on oma söjaline operatsioon. Ehk siis igasugune vöiduka söjalise tulemi saavutamine kahe brigaadi vastu muutub väga, väga kysitavaks, kui yleyldse teostatavaks ja seega soovitava poliitilise löpptulemuse saavutamine söjaliste vahenditega muutub vöimatuks.
Sellise riigikaitse vastu södimiseks on vajalikud juba sadade tuhandeteni kyyndivad väekontingendid, igasugu kiire otsustava söjalise edu saavutamine on lihtsalt vöimatu, sest köik territoorioumi peab miskilgi moel läbi kammima, ja mine sa seda kammima sohu ja metsa. Aeg kulub ja artikkel 5 kukub kaela.
Ykski riik maailmas ei saa artikkel 5 vastu. Lihtsalt tööstuse kogutoodang ei kyyndi NATO liikmesriikide omaga vöistlema, ei hulgas ei kvaliteedis. Ainuke rohi artikkel 5 vastu on siseriikliku poliitlise olukorra segaseks ajamine, separaatorite tekitamine, Miski kiire välksöda piiratud ulatusega. Vorst vorsti vastu ei önnestu kuidagi.
Soovitava poliitilise löpptulemuse saavutamine söjaliste vahenditega muutub vöimatuks.
See on pöhjus, miks kindral Laaneots ja Eesti ohvitserkond ei loobu ajateenistuse systeemist, kaitseb seda viimaseni, ykstasköik kes vöi mis lapsminister, kantser vöi kes iganes ajaks mistahes mulli.
Koolitatud reserv on isesisvuse garantii. Koolitatud reserv on see, kes vöidab söjad.
Vajadusel on reservi aktiviseerimist on vöimalik kiirendada, vastavate depoode väljaehitamise ja personali halduse korrastamisega. Siusliselt kaarhall, tehinka yhe seina ääres, truck ja kastid lukkude taga. Iisraeli mobpi system on vast yks kiiremaid.
Nagu ma aru olen saand, siis sellist söjalist algharidust omavat inimest, kes räägiks ajateenistuse vastu meie geopoliitilises olukorras, vist ei olegi? Kas keegi on kohanud? Tähaks näha inimest pagunitega, kes räägiks miskit proffiarmeest ja ajateenistuse kaotamisest kui heast lahenist Eestile. Siis tekib kysimus et mis pagunid need selliesed on ja kelle huve esindatakse.
See 1/3 manööver ja 2/3 reserv/riivstab on selline klasikaline söjaline planeerimine.
Ettevalmistatud ja struktureeritud reservi lahinguvöimet vöib kvalitatiivselt tösta juba paar kolm transpordilennukit kasvöi sadade nendesamuste Javelinidega, vöi usa varustuselaev, kuhu mahub juba brigaadi varustus peale, Oli miski konteseptsioon jänkidel, mille kohaselt varustus on prepositsioneeritud. Mööda maaailma seilab umbes 30 laeva, mis saabuvad ysna lyhikese ajada vajalikku punkti. Juhul kui väljaöpe on olemas, struktuur paigas, siis paki kastid lahti ja saad hyppelise vöimekuse kasvu. Ma ei ole usa varustuse myygimees, aga miskid järeldused sellest teha poleks paha. Et mis varustuse poole on möttekas vaadata.
Kas te teadsite, et ühe JVP päevane MP ja TT moon maksab sama palju, kui sama pataljoni kogu isiklik varustus? Uhkete magamiskottide, mitme peakatte, rakmete ja muuga. Sa võid paariks päevaks mehed lahingusse saata nagu samba karnevalile aga moon saab varsti otsa. 100st vene odavast rauterist on vähe tolku, kui need vaid kaks päeva pauku suudavad teha ... samas tunnistan, et mina pole mitte kunagi Kapten Trummi sarnaselt neid numbreid kokku löönud. Äkki tõesti on lätlased, leedukad ja eestlased lihtsalt saamatud.
