Uued relvasüsteemid EKV-le

[hummel]

Lennukitega minuteada näiteks allveelaevu väga ei jahi. Ärge rääkige, et ostame lisaks veel neid ja neid allveelaevavastaseid lennukeid. Selle relvastatud minilaevastiku ülesanne oleks Tallinna akvatooriumi vahetu kaitse tõhustamine. Ujuv raketipatarei ja kiire miiniveeskaja.
Samuti rahuaegne territoriaalvee suveräänsuse kaitse. See on olulisem. Kui merepiiri rikub sõjalaev, pidavat olema õige seda kinni pidama minna mitte piirivalvurite, vaid mereväelaste poolt. Samuti allveelaevad.
Esineme relvadeta plastpesukausiga (mis ka kiiruse poolest ei hiilga) maailma naeruks?

Samahästi võiks öelda, et kui hävituslennuvägi miskipärast kohe neutraliseeritakse, millega siis vaenlase künadega võideldaks?
Muidu kirjutasin omast arust piisavalt lahti. Jah see ei anna väga palju juurde, kuid ma arvan, et meie merevägi võiks muuseas Mereväe nimeline olla, kui ta üldse olemas on ja selle raha annab mingi aeg leida. Antud juhul on tegemist (sarnaselt õhuväega) häbiplekiga või naljanumbriga ja see ei tule rahva kaitsetahtele, mis on muide samuti ülioluline riigikaitse arendamisel ja toimimisel, ka kuidagi kasuks.
Teisel juhul oleks ju tegemist ka mõttetu laevastikuga, mida ei tasu üldse kaitse-eelarvest doteerida. Mereväest aga vaevalt loobutakse!
Küsimused on siin isegi pigem psühholoogilised.

Muidugi hävitajad on prioriteetsed, selles pole kahtlust.

Mina ei tea, et Mereväel oleks tänasel hetkel spetsiaalset laeva, mis oleks otseselt sisse seatud miiniveeskajaks. Miinirelsse kinnitustega pole ühelgi peal ja kõigile (näit plastist miinijahtijad) vast ei saagi panna.

Siis keegi ei keela suurtükiväerelvade arutelusid näidatud teemasse kirjutada.

[Error404]

Raketikaatrid võiksid olla multifunktsionaalsed nagu soomlaste omad: Hamina. Võiks kasvõi siin ehitada BLRT ja mitme teise firma koostöös ning välismaal saaks teha viimase lihvi ja relvastuse peale hankida. Idee oleks, et laevad suudaks poetada vette portsu miine ja siis Tallinna reidi kaista - vähemalt maabujaid kottida nii palju kui suudavad, ilma et neid põhja lastaks.
Soomlaste laevad on viimase sõna järgi ehitatud, stealth jne. Saab ka odavamalt copy paste stiilis ning odavamate materjalidega. Merelahinguid merevägi niikuinii ei hakka lööma vene omaga aga Tallinna reidi ning ümberkaudseid sadamaid+potentsiaalseid maabumiskohti suudaks-peaks need laevad suutma mineerida+vastast eemale tõrjuda. Kui on olemas mitu multifuntksionaalselt laeva, siis need suudavad teha rohkem ja kiiremini kui 1 miiniveeskaja
Tulemusena oleks nt 4. kiirkaatrit, kes esimese ülesandena teeb mingisugusegi miinivälja ja võimalusel ründaks ka oma põhirelvastusega väiksemaid ja abitumaid vastase laevu. Muidugi eeldaks see õhuväe katet


Seda eeldusel, et "Suur-Tallinna" kaitsmine on meie kaitseväe esmane ülesanne - liitlasvägede saabumiseni, anastatud territooriumi vabastamiseni + Petseri & CO
Sellisel juhul õigustaks need laevad oma olemasolu igati ju..

[Qtec]

Pagan, sain nende Gripenite ja Archeritega ikka tuld Tahtsin vaid lisada, et tundub, et Gruusia konflikti taustal on nagu tõusnud ka mujal maailmas natuke teemaks Balti riikide kaitsevõime ning olen kindel, et seda ära kasutades, saaksime ka Rootsist (mis erinevalt USA'st asub siinsamas, kuigi võib oluliselt kergemini Venemaa ees "vedelaks" lüüa ning sellega meid hätta jätma - tõenäosus ikkagi suht väike selleks arvan) minu poolt mainitud süsteeme lista hinnast odavamalt.
Mis puudutab roomikutega liikursuurtükke, siis need on lihtsalt suuremate ülalpidamiskuludega! Mis puudutab aga tavalisi järelveetavaid suurtükke, siis ka neid toodetakse maailmas siiamaani ju ning iseenesest pole tegemist mitte pahade süsteemidega. Uus FH 77 B05 L52 oleks kindlasti kõvasti odavam, kuid omaks põhimõtteliselt sama võimekust, mis Archer. Aga, nagu juba minu arust ka hr hummeli või kellegi teise poolt mainitud, meil on väike riik, mille kõige kallim ressurss on inimelud!

Lihtsalt mõtlesin, et massi ja arvuga ei suuda me kunagi Venemaa vastu. Küll aga kvaliteediga. Nali naljaks või lihtsalt mustaks huumoriks, kuid loogika üks meie sõdur 5-6 Vene sõduri või 1 meie suurtükk vähemalt 6 vene suurtüki vastu (Archerite puhul võiks see suhe olla vist 1:20'legi), peaks siinkohal paika pidama.

Lähtusin oma mõttekäigus ka loogikast, mida peaks koheselt tegema, et märgatavalt suureneks lähimal ajal meie kaitsevõime. Oma plaanis ei mõelnud ma ka seda, et kui meil oma suurtükiväegrupid olemas on ning hävitajad ka, siis teisi relvasüsteeme polegi enam vaja. Kindlasti oleks meile vaja ka merelist võimekust, kuid kardan, et pingutused selles valdkonnas ei peaks siiski esmajärjekorras prioriteediks olema. Mis puudutab meie raketiheitjaid, siis lükkasin ka selle enda nn lähituleviku kavast välja, kuna omaette pean seda kaugema tuleviku muusikaks 4. suurtükiväegrupina/-pataljonina

Raske on suruda suurt mitmeaastast plaani ühte kommentaari, pealegi, kui teadmisi napib, kuid olen siiski arvamusel, et minu poolt pakutud üldine tegutsemisskeem/-loogika ON TEOSTATAV nii ajalises mõttes, haldamise suutlikuse seisukohalt ning ka finantsiliselt. Kõik sõltub vaid meist endist...

[Error404]

Raske on suruda suurt mitmeaastast plaani ühte kommentaari, pealegi, kui teadmisi napib, kuid olen siiski arvamusel, et minu poolt pakutud üldine tegutsemisskeem/-loogika ON TEOSTATAV nii ajalises mõttes, haldamise suutlikuse seisukohalt ning ka finantsiliselt. Kõik sõltub vaid meist endist...

aga kõige rohkem teatud seltskonnast teatud asutuses

[araterI]

Mida arvate sellistest Eesti kangelasliku mereväe relvadest nagu:

- merepiiri Soome lahe keskjoonele nihutamine;

- Soomega ühtse (loe: Soome omaga ühendatud) sonarivõrgu välja arendamine;

Üldiselt on nii, et kui meil pealveelaevu eriti ei ole, siis allveelaevade pärast peaks natuke vähem pabistama. Allveelaevade jahtimise tehnoloogia tundub olevat ropp-kallis ja vähemalt Soome lahe taolises nires suht mõttetu kasutada. Sonariarray teeb tunduvalt täpsema töö odavama raha eest. VF Balti allveelaevastik on suht piiratud. Kõik sõltub sellest, et kas olemasolevad või tulevad allveelaevad tiibrakette lasevad või mitte.

Ei tea kas panen päris ulmet aga kas on mõni laevaklass, mis oleks korraga nii miiniveeskaja, raketikaater kui süvaveepommiloopija. Küsimus, et kui odavalt on võimalik selliseid asju ehitada ja kui väike alus on üldse otstarbekas? Ja kui selline asi on võimalik ehk siis ilma relvastuseta alla 100 MEEK tükk, siis sellised võib küll paraja koguse produtseerida.

Teemal plastmasskünad läheb vägisi mõte sinnakanti, et BLRT oskused on küll tublid aga ilmselt peaks klaasfiibrist sellised alused kokku kleepima hoopi möned öite tegijad Saaremaa mehed. Stealth, s.h. tuleb tasuta kätte. A kõlab vist natuke suure siili moodi. Stealth on konkreetselt Soome lahes küsitava väärtusega asi, sest maa kumerusest tulenev nähtavus oli vist midagi 13 meremiili kanti, s.t. selge ilmaga on asi ka palja silmaga nähtav.

Üldiselt olen hetkel küll seda meelt, et enne kasvõi ühe täiendava aluse soetamist tuleks õhust ja ratasvedukil rannakaitseks sobiva raketindusega tegeleda.

[Tux]

Lennukitega minuteada näiteks allveelaevu väga ei jahi. Ärge rääkige, et ostame lisaks veel neid ja neid allveelaevavastaseid lennukeid....

Allveelaevu saab meie vetes hästi helikopteritelt jahtida kuna rannik on lähedal ja kaugele avamerele minema ei pea. Kui lähenevat miinijahtijat on hüdrofonide või periskoobiga võimalik allveelaevalt avastada, siis helikopteri lähenemist vee alla kuulda ei ole. Helikopterilt lastakse lihtsalt sonar või hüdrofon trossi otsas vette, tehakse kiire analüüs ja siis visatakse süvavee pomm järele.

[vk1]

Ei tea kas panen päris ulmet aga kas on mõni laevaklass, mis oleks korraga nii miiniveeskaja, raketikaater kui süvaveepommiloopija. Küsimus, et kui odavalt on võimalik selliseid asju ehitada ja kui väike alus on üldse otstarbekas? Ja kui selline asi on võimalik ehk siis ilma relvastuseta alla 100 MEEK tükk, siis sellised võib küll paraja koguse produtseerida.

http://www.naval-technology.com/projects/fly/
vahetatavad moodulid - kas raketikaater, patrull-laev, miiniveeskaja või miinijahtija. Vahetad konteineri ja sellega koos ka laeva rolli.
Ehitatud 90-date algul, nüüd võetakse relvastusest maha, kaks müüdi vist Leedule, 1 vist reservis, 10 veel rivis.

Kuid ootan hummeli edasisi mõtteid suure huviga.

[araterI]

Kärbiks natuke teie anti-allveelaevalist entusiasmi.

Vene Balti laevastikus on 2 (kaks) allveelaeva. Asuvad kroonlinnas 123 üksik-allvelaevadivisjon. Vaadata võib Google Earthist/Mapist või kohapeal. Mõlemad on Projekt 877 tüüpi diisellaevad. Üks neist moderniseeritud EKM modifikatsioon, mis on troopikasse mõeldud eksportvariant

http://en.wikipedia.org/wiki/Kilo_class_submarine

Relvastus on torpeedod, miinid ja õhukaitse raketid. Nii, et seni kuni meil võitmatut pealveelaevastiku armaadat ei ole, tegeleks millegi mõistlikumaga.

Ja kui kellelgi on tahtimine see probleem ära lahendada, siis vastava mitte just kalli allveetehnoloogiaga on võimalik need kaks sipsikut loojakarja saata vajadusel näiteks homme hommikul.

[araterI]

Tundub, et need Flyvefisken klass
http://en.wikipedia.org/wiki/Flyvefiske ... rol_vessel
ja meie Sandown klassi plastpaadid
http://en.wikipedia.org/wiki/Sandown_class_minehunter
on sama suurusjärku paadid

Kelle Google Earth installeeritud, need saavad ilusasti pilgu peale heita
http://bbs.keyhole.com/ubb/placemarks/816967-Korsor.kmz

Vanemad Flyvefiskenid töötavad eranditult miinijahtija funktsioonis. Võib oletada, et hinnad (miinijahtijana) on neil enam vähem samas suurusjärgus. Piisab relvastusmoodulid peale panna ja asi maksab üksjagu rohkem. Leedu diili maksumuse kohta infot silma ei hakanud.

Aga leedukad on küll hea otsa peale saanud. Hakka või neist hästi arvama

Aga näe ei hakka. On ka vist üks naljariik. Meist tublisti suurem riik aga kaitse-eelarve on sama suur kui meil - 5.8 miljardit EEKu.
http://www.kam.lt/index.php/en/34433/

[Kilo Tango]

Lennukitega minuteada näiteks allveelaevu väga ei jahi. ...

Jah see ei anna väga palju juurde, kuid ma arvan, et meie merevägi võiks muuseas Mereväe nimeline olla, kui ta üldse olemas on ja selle raha annab mingi aeg leida.
...
Teisel juhul oleks ju tegemist ka mõttetu laevastikuga, mida ei tasu üldse kaitse-eelarvest doteerida. Mereväest aga vaevalt loobutakse!
Küsimused on siin isegi pigem psühholoogilised.

Muidugi hävitajad on prioriteetsed, selles pole kahtlust.

Mina ei tea, et Mereväel oleks tänasel hetkel spetsiaalset laeva, mis oleks otseselt sisse seatud miiniveeskajaks. Miinirelsse kinnitustega pole ühelgi peal ja kõigile (näit plastist miinijahtijad) vast ei saagi panna.

Siis keegi ei keela suurtükiväerelvade arutelusid näidatud teemasse kirjutada.

Ma lugesin kah seda allveelaeva juttu teatava hämmastusega.

Aga see selleks. Tegelikult paistab, et asjad on vähemalt Mereväe seisukohast paigas. http://en.wikipedia.org/wiki/Merev%C3%A4gi kirjutab järgmist The Estonian Navy is currently undergoing modernization and will improve in the following 2 years the mine warfare division. The Navy combat division still waits to be restored. Navy combat vessel issue will be in focus probably between 2015 and 2020

Lisaks on seal ära toodud, et meil on miiniveeskajad nimedega:
Vaindlo: http://en.wikipedia.org/wiki/EML_Vaindlo_(M416)
Olev: http://en.wikipedia.org/wiki/EML_Olev_(M415)
ja reservis olev allveelaev Kalev

Tegelikult paistab olevat tegu vanade andmetega, sest miinilaevade divisjoni kohta käival lehel wikis neid laevu ei ole (http://en.wikipedia.org/wiki/Estonian_M ... s_Division)

Kui rääkida psühholoogilisest küljest, siis korralik lennuvägi annab moraalile palju rohkem juurde kui segase rolliga merevägi. ega inimesed lollid pole. Ka paadund maarotid saavad siiski enam-vähem aru, mis tänapäeva sõjas mingit sõjalist ohtu kujutab ja mis mitte. Arvestades nimetatud ajaraamistikku (2015-2020) laevastiku lahinggrupi loomiseks, siis on ilmselgelt ka EKV tasandil Õhuvägi prioriteediks number 1.

[araterI]

Kusjuures Soomlaste hüdrofonisüsteem on täiesti pädev kodukootud lahendus
http://www.tietoenator.com/default.asp? ... 1475,31504

[Kilo Tango]

Muide, üks võimalik meetod relvahankeid vaadata on järgmine:

Järgmise 15 aasta jooksul on KaMin-il võimalik ilmselt ära kulutada kokku laias laastus 145 miljardit EEK-i (5,8 miljardit + 4% inflatsiooni+ 3% maj. kasvu igal aastal).
Tänase kaitsebaasi üleval pidamiseks kulub laias laastus 80 miljardit (4 mlrd + 4% inflatsiooni).

Seega jääb sellel perioodil uute relvasüsteemide kasutusele võtmiseks 65 mlrd. Mis ühest küljest tundub palju, teisest küljest mitte eriti. See on (kui ma midagi valesti ei arvestanud) 4%-st inflatsiooni arvestades tänases rahas 35 mlrd krooni.

Nüüd tuleks seda eelarvet hakata viilutama.

Näiteks: Hävitajate ost (12 * F16 letihinnaga $50mil) maksab 6 mlrd.
Väljaõpe ja hooldus (arvestades kusagilt kuuldud väidet, et hävitajate hind moodustab kogukulust 20%) 30 mlrd.

Seega on meil järgi 29 mlrd EEK.

Jne.

Lõppeks on igasuguste ostude finantseerimine selline teema, et seda saab rahulikult ajatada. Militaarvarustuse müüjad on selle peale kõvad spetsid, sest nende elu ainult riigieelarvest riigieelarveni käibki. sellest vaatevinklist saaks kogu vajaliku tehnika kasvõi hommepäev tarnida. Ainult, et vastuvõtmise valmidust ei ole. Ka meie miinijahtijate hange on tegelikult ju ajatatud.

[pepupiiks]

Üldiselt ei saa ju üks ühele võtta seda ,et soomlased ja taanlased 500 miljoniga pataljonijagu tanke.Ei saa ju osta naksti üle öö tankid,sinna hulka kuulub suur toetus ja teenintav personal.Soomlastel on ka varem olnud kogemusi kuidas üldse roomiktehnikaga hakkama saada.Meil siin vabariigis pole tegelt inimesi ega infrastruktuuri,tuleks ju luua täiesti uus väeosa.Seetõttu peaks alustama väheke teistest asjadest.Ma arvan,et võiks proovida soetada rootslastelt CV-90 Scouts pataljoni jaoks.Saab siis väheke aimugi mis värk üldse on.
Hävitajatega sama lugu ,kui Ämari valmis saab võiks vähemalt kutsuda NATO hävitajad siia.Saaks targemaks kuidas üldse süsteemid toimivad.

[hummel]

1) Taanlaste kaatrite kohta on juba sodur.com foorumis ära arutatud ja nende problemaatika mereväelaste poolt kindlaks tehtud. Muidugi paremad, kui mitte midagi.
Kindel see, et peame tegema panuse teiste kasutatud ja järgmisena relvastusest maha minevale kraamile. Peale taani omade tulevad lähemalt mängu veel soome Rauma ja saksa Tiger. Muidugi oleks ülimalt kõva, kui me suudaksime ise 50 m kered toota, kuigi see on vist kallim, kui vanu osta ja pole mõtet teatud põhjustel väga palju sinna alla raha matta.

2) Wikipeediat paluks mitte liiga tõe pähe võtta - see on kohati nagu msn ja tegelikke spetsialiste kirjutab seal vähe (vähemalt eestist). Oleks aega ja muud, teeks sodur.com lehele vastavat adekvaatset terminoloogilist vms liidest juurde...

3) Õhuväe ülesehitamine ON riigikaitseline prioriteet ja võtab pikka aega. Uue laevaklassi sisseviimine küll mitte nii palju, aga see oleks lihtsalt perspektiiv. Universaalsete raketikaatrite (rannakaitsekaatrite) hankimine on tulevik.
Mereriigina ei saa me Mereväest kahjuks otseselt loobuda. Samuti, kui ei saa loobuda ÜVP auvahtkondadest ja paraadidest. Me ei vaja enesetõestuseks, kohaloleku ja jõu demonstratsiooniks suuri lahinguarmaadasid, kuid siiski minimaalset relvastatud merevõimekust. Muude oluliste kulutuste kõrval peaks selle võimekuse arendamine ja ülalpidamine olema vähenõudev.

4) Maaväe asjadest peaks ka mingi aeg kirjutama, aga see post tuleks väga pikk ja keerukas kirjutada. Peab ikka viitsimist koguma, et hoogu võtta. Maaväe lahinguvõime probleemid ei hakka mitte ainult relvastuse puudumisest ja väiksusest, vaid ka ebaefektiivsest korraldusest.

[Qtec]

Kui ma ei eksi, siis õhuvägi on saanud ju aastaid juba kätt proovida L-39'ga. 1. suurtükivepataljon on samuti olemas. Kui nüüd suurendada kutsealuste arvu, mille baasilt saaks hakata kasvama, siis lennuväe ega ka suurtükiväe kohapealt ei tohiks juttugi olla, et kogemusi üldse pole ning tuleks hakata jalgratta lenksu leiutamisest pihta

Minu loogika ütleb, et kui just tegu pole jalaväe väljaõppega (a'la 2 vana kasvõi T-55), siis tankid jätaks ma siiski paariks aastaks kõrvale (näpud ei taha kuidagi seda teksti kirjutada) ning keskenduksin ikkagi õhuväele ning selle kõrval ka suurtükiväele.

PS! hummel, sinu maaväe postitust tahaks küll lugeda.