Uued relvasüsteemid EKV-le

Vasta
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Xender »

Tegelikult pole vahet palju kaitse eelarve on. 500 miljonit või miljard eurot. Kaitseväe suurus sellest väga palju ei muutuks. Kaitseväe suurus on seotud meil esmajärjekorras siiski ajateenijate arvuga, isegi praegust arvu on järjest raskem hoida tänu 90nendate lõpu madalale sündivusele.

Kaadrit saab juurde palgata, kuid reaalsuses on see, et isegi scouts on alamehitatud ja suurt tungi ei paista kusagilt. Muidugi kui latti väga madalale ei lase … Teiste sõnadega, EKV suurendamiseks väga palju eeldusi poleks isegi siis kui valitsus oluliselt tõstaks rahastust.

See tähendab seda, et meil on teatud struktuur millega opereerida ja seda nii naljalt ei muuda (pikendame ajateenistuse 2 aasta peale ? Naistele üldine ajateenistuskohustus?). Mis tähendab omakorda, et me peame arvestama jõudude tasakaaluga päris palju. STV puhul koolitame minu teada välja täpselt ühe patarei jagu ajateenijaid aastas. See tähendab, et ühe pataljoni väljakoolitus kestab 3 aastat.

Kui meil oleks 290 toru ehk 12 – 18 pataljoni kasvaks koolitustsükli pikkuseks 48 aastat, seega poleks meil mitte kunagi olukorda, kus kõigile neile torudele meeskond olemas.
See tähendaks, et patarei asemel peaks vähemalt 2 pataljoni aastas välja koolitama minimaalselt, mis tähendab, et iga aasta tuleks ajateenistusse saada rohkem inimesi või siis tuleks need ajateenijad võtta ära muudest väeliikidest. Meil tekkiks siis ka suht "analooge mitteomav" olukord, kus nii 1/3 ajateenijatest oleks otseselt-kaudselt seotud STVga.

Isegi kui see välja punnitada ilma väga palju muude väeliikidele häda tegemata ja kompromisse tegema õppekvaliteedi osas, tähendaks see ikka faktiliselt igasuguse arengu peatumist EKVs. Kõik tankid, MLRSid, rannakaitse, keskmaa –ÕT jne võib rahus ära unustada, sest meil lihtsalt poleks sinna enam kedagi panna füüsiliselt. Meil oleks nende jaoks vaja moodustada igaühe jaoks uued pataljonid faktiliselt. Trummi juttu lugedes on ka neid vaja - siis tekkis meil esimene kaitsevägi maailmas kus puuduks jalavägi.

Rääkimata sellest, mida eelarvele teeb nii 6 korda rohkem STV väelaste väljakoolitamine. Mis saab tulla ainult investeeringute realt (ükskõik kui suur see eelarve ka poleks). Ühesõnaga toimuks see kõik suuresti ikkagi millegi muu arvelt.

Juba inimfaktori mõttes pole meil mingit ideed üle 100 STV toru omada, kui me tahame, et meil EKV areneks edasi ja mitmekülgsemaks. STV on siiski ainult üks osa kaugtulesüsteemidest, meil oleks mõistlik arendada ka nii kergeid MLRS (122 mm – Grad), kui raskeid (M270 - M142), lisaks kaugmaa TT (näiteks Spike NLOS), samuti 120 MP süsteeme kaasajastada.

Ma ei näe ühtegi taktikalist, rahalist või üldse ühtegi põhjust miks me peaks pmt WW2 aegsete torude peale sellise inim ja rahalise ressursi magama panema. Muuseas, oskab Trumm öelda mõne põhjenduse miks D30 on parem kui Flak 88 37 peale kaliibri suuruse?
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas mart2 »

Kapten Trumm kirjutas:
Meie saime ikka seda vanemat ja uuendamata moona.
Ei ole õige.
Täpsusta palun millal meile antud moon oli uuendatud, siis saan õigesti teada.
Kuni vastust pole, leian edasi, et saime vanemat moona.

PS. Pole väitnud, et vanema moona kõlblikkuse aeg kohe kukub. See saabub lihtsalt kiiremini kui lahinglaskmistega likvideerida jõutakse .
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas kaur3 »

Erinevates foorumi teemades on ajaloo algusest saanud tavaks õhkamine Soome järele. Jätkan samal lainepikkusel kommentaariga, mis käsitleb Soome mereväe värsket pind-pind rakettide hanget. Postitus sobiks ka "Suurtükiväe taktika" ja Eesti mereväe tuleviku teemadesse :)
Imagine the following scenario: an HX-fighter identifies an enemy brigade headquarter being temporarily set up in the terrain close to highway E18, outside of the range of the Army’s long-range multiple rocket launchers. The maritime threat level is however low, and the Navy dispatches two Hamina-class FAC’s which in a few hours travel from their hiding locations near Örö, to take up positions west of Suomenlinna within the air defence umbrella created by the Army’s ground-based SAM systems covering the capital. From there they fire a salvo of PTO 2020’s, which strike the target 150 km east, not necessarily putting it out of action but dealing severe damage to it. While the missiles are still in the air, the Haminas retreat back to the safety of the cluttered archipelago, stopping for a refill of missiles at one of the several smaller ports found along the Finnish coastline. The whole operation is over well within 24 hours from that the fighter first spotted the target. That is cross-domains fires and joint capabilities.
https://corporalfrisk.com/2018/07/06/ga ... ssion=true
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Martin Peeter »

Xender kirjutas:Tegelikult pole vahet palju kaitse eelarve on. 500 miljonit või miljard eurot. Kaitseväe suurus sellest väga palju ei muutuks. Kaitseväe suurus on seotud meil esmajärjekorras siiski ajateenijate arvuga, isegi praegust arvu on järjest raskem hoida tänu 90nendate lõpu madalale sündivusele.

Kaadrit saab juurde palgata, kuid reaalsuses on see, et isegi scouts on alamehitatud ja suurt tungi ei paista kusagilt. Muidugi kui latti väga madalale ei lase … Teiste sõnadega, EKV suurendamiseks väga palju eeldusi poleks isegi siis kui valitsus oluliselt tõstaks rahastust.

See tähendab seda, et meil on teatud struktuur millega opereerida ja seda nii naljalt ei muuda (pikendame ajateenistuse 2 aasta peale ? Naistele üldine ajateenistuskohustus?). Mis tähendab omakorda, et me peame arvestama jõudude tasakaaluga päris palju. STV puhul koolitame minu teada välja täpselt ühe patarei jagu ajateenijaid aastas.
Olles selle foorumi informeeritumate liikmete poste jälginud -
on ikka suur vahe kas või selle sama inimressursi võimalikult efektiivse ärakasutamise huvides. Kogu padrunist jämedam laskemoon on ikka räigelt kallis. On suur vahe, millist moona ka olemasolev SAK kasutada saaks ja kauaks seda jätkub ning kuidas on see ladustatud, et kiirelt hävitatud ei saaks. Samuti on see arv peamine selle piiri pidur, miks meie SAK kasvab varsti 25 000ni, selle asemel, et kasvada näiteks 30 tuhandeni. Ajateenistuse läbinud mehi on niigi ligi 3 korda rohkem. Seda kõike praeguste võimete juures, ehkki mõnigi olemasoleva võime edasiarendamisel tekkiv uus võime ehk ei vajakski väga suurt lisainimressurssi lisaks, kui olemasolev kaader selle üle võtab. Suhteliselt muidugi - võrreldes näiteks mõne kitsukesema baasi pealt arendama hakkamisega.
Nii suures saamatuses, et ei oska rahaga midagi mõistlikku peale hakata, ma meie riigikaitse juhte ei kahtlusta.
Dona nobis pacem!
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas nimetu »

Nõus. Kaitseväe suurus ikka mingil määral sõltub sellest summast. Ja enamgi veel, sõltub ka nende vägede varustatus ja kvaliteet. See võib tähendada vahet kergejalaväe ja soomusväe vahel, mis on kvalitatiivselt päris oluline asi. Rohkem raha tähendaks suuremat ja efektiivsemat kaitseväge. Muuhulgas tähendaks see ka täiesti uute võimekuste loomist, mis tõstaks KV taset hüppeliselt.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Konflikt nende eesmärkide vahe on lausa enam kui kahekordne. Tehnoloogiline jne on muidugi kiva küll, kuid esmalt peab kuidagi jõudma tasemele, et sul päris tühje kohti pole. Vastane võib oma põhipingutuse suunata kuskile kindlaks tehtud tühjusesse ja mis marki soomustehnika Narva kotis tuleb peale moona ja kütuse lõppemist õhku lasta vastase kätte langemise vältimiseks, ei otsusta enam midagi. Manööversõja kontekstis ei otsusta niipalju tugevate kohtade tugevus, vaid nõrkade kohtade nõrkus/tugevus.

Kui mina peaks vene poolel plaani tegema, siis keskenduks ma kohtadele, kus vägesid polegi või kus ala kaitse on usaldatud hõredavõitu ja nõrgalt relvastatud maakaitsele. Seal on lootust saavutada kiiret edu ja vältida veriseid kulutamislahinguid brigaadidega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Xender »

Suurema summuga kaitse eelarve loomulikult tõstaks EKV lahingvõimet ja saaks kaotada võimete kohapealt ära tühikuid – sada üks protsenti nõus. Samuti saaks tõsta kiireageerimisreservi jne.

Mina pidasin silmas asjaolu, et sõdurite üldarvu meil väga tõsta poleks võimalik isegi suurte rahaliste vahenditega. Arvestades meie demograafilist olukorda, praegune ajateenijate arvu suurendamiseks aga hakkavad vaikselt isegi ammenduma seaduslikud vahendid ja igasugust huvitavat kaadrit satub vaikselt sisse, kuid siin on kitsaskohad nihkunud juba ammu rohkem ühiskonda tervikuna, kui lihtsalt rahalise puuduse taha.

See kõik oli vastuseks sellele, et isegi siis kui riik leiaks raha Trummi D30 fantaasia jaoks, poleks meil lihtsalt mõistlik panna nii 1/3 ajateenijatest otseselt-kaudselt tegutsema D30nega.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Martin Peeter »

Xender kirjutas:
See kõik oli vastuseks sellele, et isegi siis kui riik leiaks raha Trummi D30 fantaasia jaoks, poleks meil lihtsalt mõistlik panna nii 1/3 ajateenijatest otseselt-kaudselt tegutsema D30nega.
Sellega täiesti nõus, sest lisaks tuleb ka kaadrit nende juhtimiseks ja koolitamiseks rakendada jne. Nõus põhimõttega, et inimesed on defitsiitsem ressurss kui raha. Ja kui laskemoon on kui mitte just võrdse hinnaga, siis mõlemal juhul väga suure osakaaluga kogukuludes? Seepärast tuleks raha juurde panna, et inimesi ja moonale kuluvat raha maksimaalselt hästi ära kasutada.
Ning sellest ka see liikuritel STV, mille teise pataljoni jaoks võiks poliitikud küll kukrurauad lahti teha. Ega see muidugi tähenda, et me kohe nii rikkad mehed oleme, et veetavatest päris loobuda saaksime.
Kuid väga palju oleneb poliitilisest tahtest raha juurde anda. Selle vana soomukivaidluse juurde lisaksin, et kui moodsaid ja väga kalleid rautereid peale skaudi teistele ei jagu, siis sotraid võiks ikka mõned manööverdavamad üksused vähemalt veel omada. Eelistatumalt Pasid või peetrid, mille putitamisega nagunii tegeletakse. Sest kas Narva alla või kusagile mujale kotti jäämise vastu ning vaindlase rünnakukiiludele reageerimiseks aitab manööverdamine, mille käigus võib ka palju kilde saada. Eesti ei ole nii vaene.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See kõik oli vastuseks sellele, et isegi siis kui riik leiaks raha Trummi D30 fantaasia jaoks, poleks meil lihtsalt mõistlik panna nii 1/3 ajateenijatest otseselt-kaudselt tegutsema D30nega.
Kui me tahame saada analoogset tuletoetust nagu pakub oma üksustele idanaabr (ja meie pihta), siis peabki meil vähemalt 1/3 sõduritest olema suurtükiväelased.
Ammu oleks aeg aru saada sellest.
Ja mis sellest D-30st demoniseerida?
Lihtsalt üks suhtelised odav relv.
Kui ei meeldi, võta NATO standardile vastavad 105 mm, on veel väiksema kauguse, purustusjõu ja täpsusega. Ja sama kiviaegse aparatuuriga.
inimesed on defitsiitsem ressurss kui raha
Seda muide tasub meeles pidada ka siis, kui kavatseme saata lahingusse jalaväge, keda parimal juhul vaid 120 miinipildujad toetavad.
Meil on inimesed nii defitsiitsed, et me ei saa võita vaenlast enda laipade alla mattes.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas TTA »

Ei saa mitte vaiki olla. NATO kiviaegse aparatuuriga 105mm saaks vaid leedust nende vanu haubitsaid ära ostes. L118/M119 oma tänapäevastes versioonides on kõike muud kui kiviaegsed. Nende laskekaugus on STANDARD moonaga L118 puhul suurem kui D-30'l ja purustusjõud samuti kuna moona metallurgiline koostis on parema kilduvuse saamiseks täpselt paika timmitud. Loomulikult on vabalt saadavad ka sensorsütikud jms. Rääkimata võimekusest end ise suunata ja andmeid arvutada. Loomulikult on ka kõik see kallim kui soomest tulnud vanakraam, kuid 105mm vanakraami enam lihtsalt saada ka pole.

Ühesõnaga 105mm on kergem, suurema laskekauguse ja tulejõuga kuid ka kallim ja natuke kapriissem (sest et D-30 on lihtsalt erakordselt töökindel) relv kui D-30.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Viiskümmend »

Ka Lõuna-Korea uusim suurtükisüsteem on 105mm-ne, wiki andmetel sai Hanwha 2017 aastal tellimuse 800 ühiku K105HT (M101 + kastiauto) tootmiseks ning lisaks üle tuhandele K9-le on neil endiselt ka tuhatkond aegunud M109-t ehk kolmest seal teenistuses olevast haubitsasüsteemist kaks ei ole ju fancy pancyd. :roll:
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas A4 »

Kui on mure selle pärast, et sõja korral võib meie rinne hõre olla ja vaenlane võib ära kasutada rindes olevaid „tühimikke“, siis tasuks esmajoones muretseda mitte suurtükiväeüksuste arvu mehaanilisele suurendamisele, vaid täiendavate jalaväepataljonide ja -brigaadide loomisele. Sest päeva lõpuks hoiab rinnet ja teeb vasturünnakuid ikkagi jalavägi, mitte suurtükivägi, pioneerid ja õhutõrje. Sest ega keegi minu teada ei vaidle vastu sellele, et ideaalis oleks Eesti kaitseks vaja rohkem üksuseid, kui täna – lihtsalt tänaste ressurssidega väga palju suuremat väga ei loo.

Seejuures ei arva mina, et sellisele struktuuri suurendamisele seaks suured piirid ette ajateenijate/reservväelaste arv. Täna söödame u 15 000 ajateenistuse kaudu ettevalmistatava reservväelase ametikoha mehitamiseks süsteemi igal aastal sisse u 3400 ajateenijat (miinus väljalangevus), tulevastel aastatel peaks see arv tõusma 4000-ni (miinus väljalangevus). Lihtne arvutus ütleb, et sellisel juhul on üks reservüksuses keskmiselt struktuuris u 4-5 aastat ja pole kuskil kirjas, et reservis oleku aega ei võiks põhimõtteliselt pikendada. See eeldaks ilmselt reservüksustes tänasest mõnevõrra väiksemat ülekatet, ehk teisisõnu paremat tööd reservväelaste seadusekuulekuse ja kutsete kättetoimetamisega, aga ilmselt ka sagedasemaid õppekogunemisi, et tänasest kauem reservis püsivad üksused oma väljaõppetaset ei minetaks.

Pigem on probleemiks lisaüksuste relvastuse, varustuse, lahingumoona, laotaristu ja kogu selle kraami elutsükli jätkusuutlik ülalpidamine. Personali mõttes aga tegevväelased, kes neid „uusi“ üksuseid sõja korral juhtima peaksid. Ilmselgelt kujutab 3500 inimest täna seda optimaalset arvu, kui palju inimesi suudab Kaitsevägi tegevteenistusse värvata ja seal hoida. Üle selle piiri enam naljalt ei hüppa. Lisapataljonid tähendavad aga lisainimesi tegevväelasteks – pataljoni peale keskmiselt vist u 25 inimest (kompaniide/patareide ülemad ja veeblid; pataljoni juhtkond ja staabi igasse jaoskonda paar tegevväelast). Ilma nende inimesteta ilmselt välja ei vea, aga neid inimesi ei ole enam väga kuskilt ka võtta.

Üks lihtsustatud näide: kehtivas struktuuris peaks uue aastakümne alguseks olema kolm suurtükiväepataljoni ning nibin-nabin on sellele kolmele pataljonile kogu Kaitseväe peale kokku ilmselt olemas 3x25 tegevväelast. Kui suurendada suurtükiväepataljonide arvu nt 8-le, siis leiab reservväelased nendesse pataljonidesse ehk seeläbi, et hoida suurtükiväeüksusi veelgi pikemalt reservis. Aga kust leida 5x25=125 täiendavat tegevväelast nende lisapataljonide tegevväelaste ametikohtadele – läheb juba keeruliseks. Kui hüppeliselt ei kasva rahu ajal ette valmistatavate suurtükiväeüksuste arv, siis mida need artilleristid rahu ajal üldse tegema hakkavad kaitseväes. Ja et asi veelgi keerulisemaks ajada, siis rahu aja rühmaülem/sõja aja patareiülema saame sõjakoolist kätte kolme aastaga. Aga sõja aja suurtükiväepataljoni ülem või staabiülem peaks endiselt siiski vähemalt 10-15 aastat arenema ja õppima, neid sõmenipsust juurde ei teki.

Lihtsustatud järeldus – isegi kui taevast sajaks alla 90 täiendavat D-30 haubitsat koos laskemoona, veokite, ladude ja lisarahaga nende ülalpidamiseks, isegi kui reservväelasi nende pataljonide jaoks rohkem koolitada või kauem reservis hoida, siis pataljoniülemate valmimine tähendaks, et reaalselt valmiksid need pataljonid ikka alles kümnekonna aasta pärast, mitte lähi-aastatel.
Viimati muutis A4, 09 Juul, 2018 13:02, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kas vastane surub tühimikku sisse palja jalaväega või tuleb ikka raskerelvastus ka kaasa?
Jalaväe ja toetusrelvastuse balanss on meil juba ammu väga uppis jalaväe suunas.
Noh, tegelikult on ka meie 120 MP varud juba otsakorral.

Päris huvitav oleks vaadata idanaabri reakoosseisu/ajateenijate jaotust maaväes relvaliikide lõikes.

Pilti kah: väidetavalt Luugas asuva 9. suurtükibrigaadi võitlejad poseerimas Mariupoli all: https://informnapalm.org/en/wp-content/ ... pture1.jpg
Tuleb välja, et polegi enam kadreeritud üksus nagu vanasti.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ühesõnaga 105mm on kergem, suurema laskekauguse ja tulejõuga kuid ka kallim ja natuke kapriissem (sest et D-30 on lihtsalt erakordselt töökindel) relv kui D-30.
Minugipoolest 8)
Kui sellega ei kaasne "vabatahtlik kohustus" osta laskemoona 4000 eurot pauk.
Elu näitab, et need "extended range" ja "rocket-assisted" tüüpi asjad tähendavad ka korralikke hinnasilte (erinevalt Vietnami aegsetest moonavarudest, mille laskekaugus 11 km on).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas alari »

Kapten Trumm kirjutas:
Ühesõnaga 105mm on kergem, suurema laskekauguse ja tulejõuga kuid ka kallim ja natuke kapriissem (sest et D-30 on lihtsalt erakordselt töökindel) relv kui D-30.
Minugipoolest 8)
Kui sellega ei kaasne "vabatahtlik kohustus" osta laskemoona 4000 eurot pauk.
Elu näitab, et need "extended range" ja "rocket-assisted" tüüpi asjad tähendavad ka korralikke hinnasilte (erinevalt Vietnami aegsetest moonavarudest, mille laskekaugus 11 km on).
Võiks ju vaadata wikipediat vähemalt -
The D-30 has a maximum range of 15.4 kilometers, or over 21 km using RAP ammunition.
L-118 - Maximum firing range 17,200 m (18,800 yd), (20.6 km (22,500 yd) extended range using base bleed)


Ikka on mul küsimus, et kust seda ida suurtükimoona nii odavalt saab - see tähendab, et kes meile nii odavalt iga kell on valmis seda moona müüma?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist