www.militaar.net

Tanke on soovitatud Eestile osta 50 ringis. Aga ka paarist oleks kasu, sõdur vähemalt näeks reaalselt milline tank välja näeb. Muidu lahingus paneb kohe punuma, kui tank vastu tuleb.
Lennukeid on vaja, et õhruumi turvata, kas või 4 tükki. Alles ju Ansip ütles, et me ei saa midagi teha, kui venelased meie õhupiiri rikuvad, lennukid on NATO omad ja NATO lennukid sõidavad siis välja, kui heaks arvavad. Oleks Eesti omad sõitaksid kohe välja.
Alla ju neid ka rahuajal raketiga lasta ei saa. Hävitajaid Eestil pole ühtegi.
Ilma suutükideta ei ole kaitseväel lahingus mingit lootust. Automaadist üksi jääb tänapäeval väheks.

Muideks kas ei ole mõeldud viimasel ajal mõningasele isetootmisele nagu seda tegi Arsenal eelmise EW ajal?

See on hea küsimus.

seoses tankidega, kirun siiani , et poolakate tasuta pakutud tanke vastu ei võetud. sõdur oleks vähemalt mingidki tanki moodi asja liikumas näinud jne

Tõsi, hävitajaid õhupiiri rikkujate vastu oleks vaja ning paar tanki õppustele. Näiteks oluline on harjutada mehi tanki taga ja kõrval elik varjus jooksma ma kujutan ette, see on esialgu suhteliselt raske. Nagu ka kaevikus püsimine kui tank peale tuleb...

Kuid kujutame ette et meil on mingi soomusvägede grupp ja mõned patareid suurtükke. Arvestades et kiireim abi esimese 1-2 päevaga meieni ei jõua koondab vastane oma lennuväe, eriüksused, kahurväe jne et need kaks takistust elimineerida, kas ei ole nii? Sel juhul jääks jalavägi ilma toeta, langeks ära mobiilse vasturünnaku võimalus meie poolele ja tulemus (jalavägi kannatab ilma toetusüksusteta) oleks ju sama kui meil üleüldse neid tanke-kahureid ei oleks. Ma kahtlen kas need kahurid ja tankid üldse näeks lahingut kui vastane seda igatepidi takistada ihkaks. Saata mõned gruppid diversante, mõned õhulöögid ja hulk tehnikat on purustatud. Või kui nad lahingusse jõuavad siis koondaks vastane nende vastu äärmiselt ülekaalukad jõud.

Seega - vaja oleks enne läbi mängida kõik stsenaariumid ja kaaluda kas ei oleks parem hoopis investeerida mobiilsesse õhu- ja tankitõrjesse, kergekahuritesse. SAM ja tt laskeseadeldised Hummereil peaks kauem vastu ja oleks odavamad, kujutades endast oluliselt raskemat märklauda kui mingi kobakas MBT. Näiteks võib varitseda tt üksus ja kaduda dziipidel enne kui vastane suudaks mõne õhu- või tulelöögi organiseerida...

Minu meelest (jällegi - amatööri arvamus) ei saa Eesti Kaitsevägi eriti klassikalisi kompositsioone kasutada. Kui minul sõdurina oleks jalas hea saabas, seljas kuulivest ja käes kergekaaluline automaatrelv siis oleks see rohkem abiks kui näha pataljoni jagu lahingutanke toetustuld andmas 15 minutit ja siis hävimas vaenlase raskes kahurväe-, raketi- ja õhurünnakute tules...

Nõus nendega, kes arvavad et Eestil peaks olema nii lennukid(hävitajad) kui tankid. Poolakate raud on muidugi ajast ja arust, samas õppeotstarbel oleks neist asja olnud. Hugo1, kas on sul meeles, kes ja millal just niisugust arvu tanke Eestile soovitas?
Üks asi on tehnika soetuskulu, teine asi muidugi nende käigushoidmise kulu. Ja siin tõuseb teatud ringkonnas alati kisa, et see on Eestile üle jõu. Minu võhiklikku nägemust mööda on Eestil piisavalt kulusid, kus võiks kokku hoida, aga kes eelistab kulda rauale, kogub seda esimest oma vaenlastele. Sellest said juba antiikrahvad aru.

Arsenal töötab kahjumis ja kavatsetakse maha müüa. Liiga mõttetu olevat seda pidada.

Tankidest niipalju ,et neid oleks vaja tõesti paar kolm tükki väljaõppeks . Et sõdur ikka näeks milline kolakas see on ja kuidas maa väriseb kui see 50km/h sinust mööda uhab.
Hugo unistab siin soomukitest ja laevadest? Laevad mis suudaksid iseseisvalt lahingutegevust aretada on Eestile kordi ülejõu käiv teema. Jalaväelahingumasinaid võiks küll olla .Näit rootslaste CV-90. Ja iseliikuvhaubits Panzerhaubits 2000. Tulejuhtimisradarid ja veelpalju muud.Aga kust selle kõige jaoks raha leida?
Aga ärge hakake nüüd rääkima eurotarhvidest!

. Hugo1, kas on sul meeles, kes ja millal just niisugust arvu tanke Eestile soovitas?

Sellest siin foorumis ennem juttu olnud, mingi NATO kindral või asjapulk ütles, et Eesti sugusele riigile oleks paras norm 50 Saksa Leopardi.
Nii palju meil umbes vaja, seda jõuame ka osta ja ülevalpidada.

Hugo unistab siin soomukitest ja laevadest? Laevad mis suudaksid iseseisvalt lahingutegevust aretada on Eestile kordi ülejõu käiv teema. Jalaväelahingumasinaid võiks küll olla .Näit rootslaste CV-90.

Mitte mina ei unista vaid lehes räägiti nii, ja see jutt, et Eesti nõrk ja väik ja ei jõua midagi osta hakkab mulle juba vaikselt närvidele käima.

ei jõua osta ja ei võta ka tasuta vastu. on teada, et rootsi pakkus suure hulga Lugeri 9x19 moona kingituseks, et olge mehed ja viige ära, aga ei tahetud. samas osta kaitsejõududele seda moona pole kallis.

Lennukeid ja tanke võiks osta aga - mitte selliselt kalkuleeritud eelarvega. Enne sõda oli EV kaitse eelarve 20%! Tehnika ja valmisolek olid maailmatasemel. See et asi läks nässu ei ole küsimus, küsimus on valmisolek. Ise toodeti Arsenalis päris häid asju.

KUI eelarve oleks 20% ja ka Lätis ning Leedus SIIS võiks küll soomusvägesid ja lennukigruppe (või ründehelikoptereid) soetada. Ei oleks vist erilist mõtet kui Eestil on isegi nt 100 hävitajat kuid Lätil 0. Kui Balti riigid suudaks end kasvõi paar päeva õhus kaitsta ja korraldada tankivägedega vasturünnakuid, samas kui peaeesmärk on vastase aeglustamine ("delay"), oleks sellise tehnika seotamine seda väärt. Mida paremini oleme relvastatud ja kaitstud, seda rohkem jõudu oleks meie vastu vaja koondada ja seda kergemini oleks vastase kavatsused etteaimatavad, andes meile aega valmistuda.

Kuid kahjuks sõltub riigikaitse eelarve ja seega tehnika seotamine liialt palju poliitikast ja sellest pole üldse mõtet rääkida.

Seni tuleb hakkama saada sellega mis meil on ja mida meile võib-olla kingitakse. Rahaliselt oleks kena kui suudaks seni õppuste nimelgi osta paar tanki ja lennukit...

See et asi läks nässu ei ole küsimus, küsimus on valmisolek. Ise toodeti Arsenalis päris häid asju.

Varavõitu tuli see sõda 1939a. Oleks kas või aastagi hiljem tulnud.
Arsenal alles alustas tõsisemalt tootmist.

Soomest tuleks õppust võtta, loodetakse liitlaste peale, aga põhirõhk on suunatud enda peale.

Seni tuleb hakkama saada sellega mis meil on ja mida meile võib-olla kingitakse. Rahaliselt oleks kena kui suudaks seni õppuste nimelgi osta paar tanki ja lennukit...

Ma ei alahindaks nii Eesti rahalist seisu, nende aastatega oleme kõvasti kosunud. Lihtsalt suhtumine on selline, et ega meie niikuinii sõdima ei hakka, selle jaoks on NATO.
Usun, et tahtmise korral saaksime nii mõndagi korda saata.

Üks vahva teema mis kipub arutlustest välja jääma on kergetankid. kui põhitankid on meile liiga kallid ja meie hüpoteetiline tankidest ja jalaväelahingumasinaist moodustatud ründeüksus hävitataks vaenlase poolt tõenäoliselt kiiresti, ja paljudele meeldiks mõte ka tankist kui lihtsalt tankitõrje vahendist, mis kahjuks on meie liigendatud maastikul liiga raske, siis siin kohal sobiks meie probleemi lahenduseks tõenäoliselt kergetank. omades põhitanki tulejõudu ja suurt liikuvust, jääb tema mass enamasti alla 20 tonni, mis tagab talle siiski kaitse 30-40mm kahurite vastu. kasutatakse iseseisvates luureüksustes, jalaväe tuletoetusena ja sobib suurepäraselt "hit&run" tankitõrjeks.

Lähen ehk teemast natuke välja, kuid siin on huvitav uurimustöö jänkide struktuuri kohta, mis autorite meelest oleks sobilik liitlastele kiireks appiruttamiseks. Enda jaoks oli hariv vaadata muutujaid, millega haritud mehed argumenteerisid mõttekäike. Shokeeriv on muidugi ka see tulejõud, mis sturktuuris sees. Eesti 155mm kõlaks selle kõrval nagu flöödisoolo

http://www.rand.org/publications/MR/MR1 ... 52.sum.pdf

Mis relvad on kasutuses EKV´s jalaväe toetuseks ?
Suurtükid ... ?
Mis tuleviku plaanid on, äkki keegi teab kommenteerida.
Ma väike ja roheline alles, ei tea sõjast muhvigi. Oleks huvitav lugeda!
Aitäh!

http://www.mil.ee/

seal peaks saama nende eesti tukkidega tutvuda.

paar 105 mm haubitsat ongi ?

suht nutune see olukord tõepoolest.